Tere Kui alimentide summa kahe lapse pealt on veidi alla 600€ ja vanematel on kokkulepe suvevaheajaga et lapsed on 3 nädalat isaga. 3nädalat emaga ja siis uuesti 2 ja 2. Kuidas on sellises olukorras elatise maksmisega. Kas siis tuleks maksta pool summast ?

Küsimusest nähtub, et vanemate vahel on kokku lepitud, et suvevaheajal viibivad lapsed vaheldumisi mõlema vanema juures (kolm nädalat ühe vanema juures, kolm nädalat teise vanema juures ning seejärel kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures). Soovitakse teada, kuidas mõjutab selline korraldus elatise maksmise kohustust.
Üldjuhul ei vähene elatise maksmise kohustus automaatselt üksnes seetõttu, et lapsed viibivad suvevaheajal pikema aja teise vanema juures. Kui vanemate vahel või kohtulahendiga on kokku lepitud kindel elatise suurus, tuleb seda kokkulepet või kohtulahendit täita seni, kuni pooled lepivad teisiti kokku või kohus seda muudab.
Kui vanemad soovivad arvestada suvevaheajal muutunud hoolduskorraldust, võivad nad omavahel kokku leppida elatise ajutises vähendamises või maksmise teistsuguses korras. Kui kokkulepet ei saavutata, ei ole elatise maksjal õigust makstavat summat ühepoolselt vähendada.
Kui laste elukorraldus on pikemaajaliselt muutunud selliselt, et nad viibivad mõlema vanema juures võrreldavas mahus ning mõlemad vanemad kannavad võrreldaval määral laste ülalpidamiskulusid, võib see anda aluse elatise suuruse muutmiseks. Sellisel juhul tuleb hinnata kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas laste tegelikku viibimisaega mõlema vanema juures, vanemate sissetulekuid ning kummagi vanema kantavaid kulusid.
Täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada, kas elatise suurus tuleneb vanemate kokkuleppest või kohtulahendist; kas laste tavapärane elukorraldus aasta jooksul on selline, et nad elavad peamiselt ühe vanema juures või jagavad elukohta võrdselt; kas küsimus puudutab üksnes suvevaheaega või on tegemist püsivalt muutunud hoolduskorraldusega.
 

Tere Perelepitaja juures sõlmitud vanemluskokkuleppes on punkt, mille kohaselt laekub peretoetus töötasude võrdsustumiseni vähem teenivale lapsevanemale. Töötasud võrdsustunud ei ole. Suuremat tulu teeniv lapsevanem soovib poolt peretoetusest endale saada, kuna lapsed veedavad võrdse aja mõlema vanema juures. Vastasel juhul ähvardab kohtuga. Argumendiks toob, et kokkulepe on tühine. Kas antud punkt on tühine?

Üldjuhul ei saa järeldada, et selline kokkuleppe punkt oleks automaatselt tühine.
Vanemad võivad omavahel sõlmida kokkuleppeid lapse ülalpidamise korraldamiseks ja omavaheliste rahaliste kohustuste jaotamiseks. Kui perelepituse käigus on kokku lepitud, et peretoetus laekub töötasude võrdsustumiseni väiksemat sissetulekut teenivale vanemale, siis on tegemist poolte kokkuleppega. Ainuüksi asjaolu, et lapsed viibivad võrdse aja mõlema vanema juures, ei muuda seda kokkuleppe tingimust automaatselt tühiseks.
Samas tuleb arvestada, et kui asjaolud on pärast kokkuleppe sõlmimist oluliselt muutunud, võib kumbki vanem taotleda kokkuleppe muutmist või vajaduse korral pöörduda kohtusse. Kohus hindab seejuures muu hulgas lapse huve, vanemate tegelikku panust lapse ülalpidamisse ning kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud asjaolusid.
Oluline on ka see, millise õigusliku staatusega vanemluskokkulepe on. Kui tegemist on üksnes perelepituses sõlmitud kokkuleppega, mida ei ole kohtus kinnitatud ega notariaalselt täitedokumendina vormistatud, ei tähenda see siiski automaatselt, et kokkulepe või selle tingimus oleks tühine. Selline kokkulepe võib olla pooltele siduv võlaõigusliku kokkuleppena, kuid vaidluse korral võib kohus hinnata selle sisu ja vajaduse korral seda muuta või jätta kohaldamata, kui selleks esineb õiguslik alus.
Samuti ei tulene kehtivast õigusest üldreeglit, et peretoetus tuleb võrdse hoolduskorralduse korral jagada vanemate vahel pooleks. Kuigi teatud peretoetuste puhul võimaldab seadus toetuse jagamist vanemate vahel, ei toimu see automaatselt ning sõltub konkreetse toetuse liigist, seadusest ja vajaduse korral vanemate kokkuleppest.
Täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada, kas tegemist on üksnes perelepituses sõlmitud kokkuleppega või on selle kinnitanud ka kohus või notar; millal kokkulepe sõlmiti; kas tegemist on riikliku lapsetoetuse (peretoetuse) või mõne muu toetusega.
 

Soovin saada õigusnõu seoses võimaliku eestkoste määramisega alaealisele lapsele ning sellega seotud toetuste ja lapsetoetuste küsimustes. Minu laps elab vabatahtlikult juba ligi kaks aastat oma vanaema juures. Laps käib minuga regulaarselt suhtlemas ning toetan teda ka rahaliselt. Vanaema on mind korduvalt ähvardanud, et ta taotleb lapse üle eestkostet ning soovib, et lapsetoetused läheksid talle või jagataks pooleks. Soovin enne oma õigused ja kohustused selgeks teha. Kas vanaemal on sellises olukorras võimalik eestkostjaks saada, kuidas see mõjutab vanema õigusi ning kellele kuuluvad lapsetoetused? Samuti kasvatan kodus veel kolme alaealist last ning olen puuduva töövõimega.

Kirjeldatud olukorras on oluline eristada kolme õiguslikult erinevat küsimust: alaealisele eestkostja määramist, vanema hooldusõigust ning lapsetoetuste maksmist. Need küsimused ei ole omavahel automaatselt seotud ning ühe küsimuse lahendamine ei too iseenesest kaasa muutusi teistes.
Eestkostja määramine alaealisele on erandlik meede ning seda kohaldatakse üldjuhul üksnes juhul, kui vanemad ei saa hooldusõigust teostada või kui neil puudub hooldusõigus. Asjaolu, et laps on pikemat aega elanud vanaema juures, ei anna iseenesest alust vanaema eestkostjaks määramiseks ega lõpeta vanema hooldusõigust. Kui vanemal on kehtiv hooldusõigus, ta suhtleb lapsega regulaarselt, osaleb tema kasvatamises ning täidab oma ülalpidamiskohustust, tuleb neid asjaolusid võimaliku kohtumenetluse korral arvesse võtta. Vanema hooldusõiguse piiramine või äravõtmine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel ning kohus lähtub seejuures alati lapse parimatest huvidest.
Lapsetoetuste maksmise küsimus ei sõltu automaatselt sellest, kus laps elab või kas keegi soovib taotleda eestkostet. Toetuste määramisel lähtutakse konkreetse toetuse õiguslikust regulatsioonist ning vajaduse korral hinnatakse ka seda, kes last tegelikult igapäevaselt kasvatab. Seetõttu ei anna üksnes vanaema soov taotleda eestkostet talle automaatselt õigust lapsetoetustele ega too kaasa nende ümbervormistamist. Samuti ei näe kehtiv õigus üldjuhul ette lapsetoetuste jagamist vanema ja vanaema vahel võrdselt üksnes ühe poole soovil.
Asjaolu, et kasvatate kodus veel kolme alaealist last ning teile on tuvastatud puuduv töövõime, ei kujuta endast iseenesest alust vanema hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks. Võimaliku vaidluse korral hinnatakse kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid kogumis ning esikohale seatakse lapse parimad huvid.
Teie kirjelduse põhjal ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vanaemal oleks automaatselt võimalik saada lapse eestkostjaks või et teie vanema õigused lõppeksid üksnes põhjusel, et laps on juba mõnda aega tema juures elanud. Samuti ei saa järeldada, et lapsetoetused läheksid sellises olukorras automaatselt vanaemale või kuuluksid jagamisele.
Täiendava ja täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada järgmised asjaolud: kui vana on laps;kas laps elab vanaema juures teie nõusolekul või asus ta sinna elama omal soovil; kas lapse teine vanem on olemas ning kas tal on kehtiv hooldusõigus. Pärast nende asjaolude selgitamist on võimalik hinnata, kas ja millised õiguslikud alused võiksid konkreetses olukorras kõne alla tulla ning millised on teie õigused ja kohustused.
 

Tere! Küsimus seoses kohtuotsusega elatisnõude tõlgendamisega. Tegemist on elatisraha nõudega Kohtuotsuse resolutsioon osas on punkt mille kohaselt “Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada xx xx poolt menetluse kohtumenetluse ajal (alates 13.02.2025 kuni otsuse tegemiseni tasutud elatisemakseid). Kohtu seisukohas on kohtunik välja toonud, samuti et “Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud makseid.” Lapsevanem tasus kohtumenetluse ajal lapse arveldukontole elatisraha ja selgitusse pani “elatis” Kuna kohtuotsuses ei ole konkreetselt välja toodud, et kohtunik peab silmas neid makseid mis lapsevanem tegi lapse kontole, kas ma tõlgendan seda kohtuotsust õigesti, et need elatis maksed selgitusega “elatis” mis lapsevanem tegi lapse kontole menetluse ajal võib maha arvestada?

Kahjuks ei ole teie juhtumi kirjelduses märgitud, kelle kasuks elatisraha välja on mõistetud või kelle kaudu. Tavapraktika kohaselt on elatisraha tasumised lapse kasuks vanema kaudu. Kui sarnaselt on ka teie kohtulahendis, siis lapse kontole tasumine kohtulahendi sõnastusega kokku ei läheks. Maksite ju lapse kontole vanema asemel. Seega kui elatis on tasutud lapse kontole, aga peaks olema tasutud vanema kaudu (kontole) võib tekkida vaidlus kohtulahendi kohase täitmise osas. Kui tekib vaidlus, võidakse lugeda, et elatise eest on tasumata.

Elatise tasumine lapse asemel vanemale on oluline eelkõige põhjusel, et laps on alaealine ja vanem kohustatud lapse üle hooldust teostama. Lapsele seda vastutust üle kanda ei saa ja ei tohi.

Kokkuvõtlikult- teie tekkinud olukorras elatise tasumiseks saab lugeda makseid üksnes kokkuleppel.

Tere Soovin küsida õiguslikku nõu oma olukorra kohta. Elan isa korteris tema nõusolekul, kuid nüüd soovib ta mind päeva pealt välja tõsta. Samal ajal töötasin tema juures igapäevaselt vähemalt kaks kuud ilma töötasu saamata. Lisaks oli isa mulle ligi aasta aega võlgu peaaegu 2000 eurot. Suurem osa sellest on nüüdseks tagasi makstud, kuid see näitab meie vahel olnud rahalisi kokkuleppeid ja sõltuvust. Meil on ka ühine puude tegemise ja müümise tegevus — puud said tehtud meie mõlema tööga, mina tegelesin peamiselt nende müümisega ning transport toimus isa vahenditega. Lõpetasin sel aastal gümnaasiumi ning tegin kordusaasta eesmärgiga parandada tulemusi ja saada edasi õppima. Plaanin haridusteed jätkata ning ei ole veel täielikult majanduslikult iseseisev. Lisaks levitab isa minu kohta tuttavatele ja külaelanikele väiteid, et olen väidetavalt purjus peaga tema asju lõhkunud ja korteri ära rikkunud. Minule teadaolevalt ei vasta see tõele. Ühel juhul kutsuti kohale ka politsei ning nende saabudes oli kõik korras ning mingit lõhkumist ei tuvastatud. Soovin teada: Kas isa võib mind koheselt korterist välja tõsta või on mul õigus mõistlikule etteteatamisele või edasi elamisele? Kas minu olukorda mõjutab see, et olen hiljuti lõpetanud gümnaasiumi ja liigun edasi õppima? Kas mul võib olla õigus nõuda: saamata töötasu, ning osa puude müügist saadud tulust? Kas mul on õigus keelduda kohesest lahkumisest kuni vaidlused töötasu ja ühise vara osas on lahendatud? Kas minu kohta levitatud valeväited võivad kvalifitseeruda laimuks või maine kahjustamiseks? Milliseid tõendeid oleks kõige olulisem koguda? Ette tänades

Küsijal on mitmeid probleeme, sh vanema ülalpidamiskohustus ja võimalik elatisnõue, töötasu nõue. Alusetute juttude rääkimise osas võib tegemist olla küsija au ja hea nime kahjustamise või ka ebaõigete andmete avaldamisega. Selles artiklis ei ole võimalik detailselt olukorda analüüsida, küsijal tuleks selleks pöörduda juristi poole, vajadusel võib ta taotleda tasuta õigusabi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on vanemad kohustatud andma oma lastele ülalpidamist. PKS § 97 p 2 alusel on õigus saada üllapidamist lapsel, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui küsija lõpetas gümnaasiumi, kui ta kavatseb edasi õppida ja kui tal puuduvad veel vajalikud ulatuses sissetulekud, võib ta pärast õppeasutusse vastu võtmist esitada oma vanema(te)le kirjalikult nõude maksta kuni 21-aastaseks saamiseni elatist. Kui vanem keeldub, tuleb pöörduda elatise nõudega kohtu poole.

Isa korteris elamise kohta on andmeid ebapiisavalt, ka ei ole aru saada, kas poeg elab korteris üksinda või koos isaga. Võlaõigusseaduse kohaselt võib eluruumi kasutada üürilepingu alusel (suulises või kirjalikus vormis kokkulepe), üürilepinguga kaasneb üürnikule üüri ja korteriga seotud kulude kandmise kohustus. Tähtajatut üürilepingut võib igal ajal üles öelda teatades sellest 3 kuud ette. Kui eluruumi kasutamisega ei kaasnenud üüri ega ka kulude maksmise kohustust ja kui need kulud kandis ülalpidamiskohustuse raames isa, siis on tegemist vara tasuta kasutamisega. Vara tasuta kasutamisel puudub seaduses etteteatamise tähtaeg, see peab olema mõistliku pikkusega – mitu kuud on mõistlik tähtaeg, sõltub asjaoludest. Kui see korter on poja alaline elukoht ja kui isa täidab veel ülalpidamiskohustust, siis eeldatavalt võiks isa vaid mõjuvatel asjaoludel esitada oma ülalpeetavale korteri vabastamise nõude.

Isa juures töötamisest. Kui töötamine oli kahe kuu kestel igapäevane, siis see sarnaneb töösuhtele ning kohaldada tuleb töölepingu seadust. Esmalt tuleb esitada tööandjale (ettevõtja, kelle huvides ja kelle kasuks tööd tehti) kirjalik nõue maksta töötamise perioodi eest töötasu. Kui töötasu suurus lepiti suuliselt kokku, siis tuleb nõue esitada kokkulepitud suurusele. Kui kokkulepe puudus, tuleb töötasu nõude suurus arvutada tavaliselt seda tööd tegevate töötajate töötasu suuruse alusel. Kui tööandja keeldub töötasu maksmisest, siis saab nõudega pöörduda töövaidluskomisjoni poole, kus esmalt tuleb paluda tuvastada töölepingu olemasolu ja seejärel esitada töötasu nõue. Müügist saadud tulu jagamise nõue eeldab vastava eelneva kokkuleppe olemasolu.

Kui üks inimese levitab teise inimese kohta tegelikkusele mittevastavat teavet, mis kahjustab tema head nime või tekitab muul viisil kahju, siis sellist olukorda reguleerib võlaõigusseaduse õigusvastaselt kahju tekitamise sätted. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine. Esmalt tuleb koguda rikkumise toimumise kohta tõendeid (näiteks tunnistajate kirjalikud selgitused, internetis avaldatud materjalide puhul ekraanitõmmised ja väljatrükid, fotod  jne), samuti tuleb fikseerida rikkumise ajad. Seejärel tuleb rikkujale esmalt esitada kirjalik nõue ja nõuda talle antud kuupäevaks valeväidete ümberlükkamist või paranduse avaldamist või info eemaldamist ja ka kahju hüvitamist, kui kahju on tekkinud. Kui rikkuja ei ole nõus vabatahtlikult rikkumist kõrvaldama, siis tuleb pöörduda juristi poolt kohtule esitatava haginõude ettevalmistamiseks. 

Tere , kas tagantjärele saab nõuda elatisraha ? Elatisraha suurus oli kolmel kuul vähem 10.63 € ja järgneval neljal kuul 11.16€ Elatisraha maksti 2013 aastal . Kas on võimalik kuidagi tagantjärgi seda veel küsida või pigem mitte?

Elatisraha nõue aegub 10 aasta järgselt viimase osamakse tegemise aastale järgnevast aastast. Seega teie märgitud elatisnõude maksmata osasid täna kohtutäituri kaudu maksma panna ei ole võimalik. Teie nõuded aegusid 2024 aastal.

Täisealisele õppivale lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis summas 209€ kuus. Elatise kätte saamiseks oleme pöördunud ka kohtutäituri poole. Nüüd tahab isa, öeldes, et tal on töövõimetus elatist vähendada. Kuidas peaksime edasi käituma? Kuna elatise summa ei ole suur, et toime tulla, siis pigem sooviksime selle samaks jätta. Kui isa pöördub kohtusse, kas lapsel on õigus taotleda tasuta õigusabi, kuna õppimisega seoses tal sissetulek puudub. Ainus sissetulek on tal kohtutäituri poolt saadav raha. Ja nagu aru saan, siis isegi kompromisskokkuleppe on mõistlik sõlmida kohtus.

Te ei pea isa soovitud elatise vähendamisega automaatselt nõustuma - isa peab ise pöörduma kohtusse elatise vähendamise nõudega ja selle põhjendamiseks esitama tõendeid. Kuni kohtulahendi muutmiseni kehtib senine kohtuotsus ja elatis kuulub tasumisele selles määratud summas. Säilitage kõik elatisega seotud dokumendid, maksekorraldused, kohtutäituri teated ja olge valmis kohtumenetluses lapse vajaduste ja õppimisega seotud kulusid tõendama. 
Kohtumenetlusega seoses saate taotleda riigi õigusabi, taotlemise kohta täpsemalt: https://www.riigioigusabi.ee/

Tere! Mul on elatise võlg ja kohtutäitur arestis minu konto, jättes ainult 360 eurot. Mul on puue (coxarthrosis 4. aste). Saan töötukassalt toetust ja sotsiaaltoetust 50 eurot. Elan Narvas üksi üürikorteris ja maksan 300 eurot ning raha ei jätku isegi ravimite ja toidu jaoks. Kas kohtutäituri selline käitumine, jättes nii väikese summa elamiseks, on seaduslik?

Kokkuleppe alusel ei ole alam ega ülempiirmäärasid igakuulise elatise tasumiseks. Kui pooled kokkuleppele elatise tasumises ei jõua, peab üks (nt isa) pöörduma kohtu poole (elatise vähendamiseks). Üldiselt lähtutakse Perekonnaseaduse kohaselt põhimõttest, et ühe lapse kohta on minimaalne elatis igakuuliselt 295,86eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle), millele lisandub 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast ehk 62,76eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle) ning lahutatakse lapsetoetus. 
Perekonnaseaduse kohaselt on võimalik elatisraha vähendamine kohtu kaudu kui esineb mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla eelkõige töövõimetus. 
 

Kohtupoolt määratud ( toimiku number 2-23-13524 ) elatis summa määrati 225 eur aastal 2023.24.09. Olen tasunud igakuu elatisraha. Nüüd soovib lapse esindaja iga kuuselt suuremat summat 300 eur igakuiselt. Ja soovib tagant järgi aasta 76 eur . Ehk 9x76 eur kokku 766 eurot. Saates ise sellise kirja e-mailile. Mitte tasumisel lubab kohtutäituri juurde minna. Tasun 3 lapsele ( lapsed erinevates peredes ) elatsis raha 225 eur igakuiselt. Ja minu keskmine palk 1100-1300 eur. Igakuiselt erinev. Küsimus :kas pean kohtu otsusest olenevalt rohkem maksma ? Lugupidamisega 

Teie kohtulahend ei ole Riigi Teatajast kahjuks avalikult nähtav. Lähtume Teie küsimusest. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud elatisraha 300eur igakuuliselt ei saa Teie tahte vastaselt rohkem nõuda. Ka kohtutäituri vahendusel. Kui lapse ema põhjendus elatisraha tõusuks on põhjendatud laste vajadusest tulenevalt, peaks ema seda teile arusaadavalt ka põhjendama.

Tere Palun anda õiguslik selgitus järgmises küsimuses. Minu laps on Eesti kodanik ning elab alaliselt väljaspool Eestit riigis, kus lapsetoetusi seaduse alusel ette nähtud ei ole ning neid ka faktiliselt ei maksta. Palun selgitada: 1. Kas lapsel säilib õigus saada Eesti lapsetoetust olukorras, kus ta elab püsivalt välisriigis ja seal toetust ei maksta? 2. Millisesse asutusse tuleb sellisel juhul pöörduda ning millised dokumendid tuleb esitada toetuse taotlemiseks või õiguse hindamiseks? Palun edastada kirjalik vastus koos viidetega asjakohastele õigusnormidele.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust, seega lapse elatisenõudele kohaldatakse lapse praeguse elukohariigi õigust. 
Kui laps on Eesti kodanik, siis ta võiks perehüvitiste seaduse § 47 alusel taotleda riigilt elatisabi, kuid seda saab taotleda üksnes seaduses loetletud kolme menetluse toimumise ajaks: eeldusel, et kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust, saab elatisabi taotleda kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (pankrotimenetlusaegne elatisabi). 
Kui vanem ei maksa elatist vabatahtlikult, tuleks lapsel esitada kohtule elatisnõude hagi ja seda oleks otstarbekohane teha võlgnikust vanema elukohariigis, kuna kohtulahendi täitmine toimuks samas riigis. Laps, kes ei ela Eestis, saaks Eesti kodanikuna esitada elatise hagi Eesti kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 72 alusel teatud tingimuse esinemisel. Selliseks tingimuseks on asjaolu, et elatisnõude esitajal ei ole välisriigis (võlgnikust vanema elukohariigis) võimalik oma õigusi kaitsta. Objektiivsete takistuste esinemist Rootsi Kuningriigi kohtu poole pöördumisel peab tõendama elatisnõude esitaja. Kui selliseid takistusi tegelikult ei esine, siis võib Eesti kohus asuda seisukohale, et sellise nõude lahendamiseks puudub alus.