Ülalpidamiseks hooldekodus oleva isiku pangakonto käsutamine

Ülalpidamiseks hooldekodus oleva isiku pangakonto käsutamine

Ülalpidamise kohustus
tere, mida peab tegema, et üle võtta vanuri pangakonto, et tasuda hooldekodu arveid ja muid kulusid?

Küsimus puudutab teisele isikule kuuluvat vara ja selle käsutamist (pangakontol oleva rahaga kulude maksmist). Põhiseadus kehtestab omandi kaitse, igaühe omand on puutumatu. Seetõttu ei ole võimalik niisama asuda teise isiku pangakontol olevat raha kasutama ja käsutama.  

Kui vanem on hooldekodus ja tema enda pension ning muud sissetulekud ei kata hooldekodu kulusid, lasub perekonnaseaduse (PKS) kohaselt täisealistel lastel kohustus anda oma vanemale ülalpidamist (PKS § 96 lg 1). Ülalpidamiskohustus ei anna õigust vanema vara käsutada, vaid lastel tekib üksnes kohustus tasuda kulud.

Kui hooldekodus oleval vanemal on pangakontol sääste, millistega saaks hooldekodu kulusid kanda, saavad tema lapsed korraldada nende säästude arvel kulude kandmise lähtudes vanema teovõimelisusest kahel viisil: 1) kui vanem on teovõimeline, siis pangale esitatava notariaalne volitusega; 2) kui vanem ei ole teovõimeline, siis eestkoste kaudu.

Teovõimeline vanem saab anda oma ühele lapsele või kõikidele lastele volituse, millega lubab neil tegutseda enda nimel ja enda huvides, sealhulgas vanem lubab lastel käsutada oma pangakontot kokkulepitavate kulude maksmiseks. Reeglina soovivad pangad saada notariaalses vormis volitust, kuna pangad soovivad veenduda volituse ehtsuses, ulatuses ja kontoomaniku tegelikus tahtes. Kui lastele on teada, millises pangas on vanemal konto avatud, saavad nad pangast välja selgitada volituse nõutava vormi.

Kui vanem ei ole teovõimeline, siis notari juures volitust tõestada ei saa, kuna notar ei saa veenduda, kas vanem saab tegelikult aru volituse tähendusest, selle kasutamise sisust ja tagajärgedest. Sellisel juhul peavad lapsed pöörduma kohtu poole ja esitama kohtule avalduse oma vanemale eestkoste seadmiseks. Eestkostest saab juurde lugeda: https://eestkostja.kohus.ee/taiskasvanu/eestkostjaks-saamine/

Kohus määrab eestkoste abil teovõimetu või oluliselt piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja, avalduse esitanud laps võib taotleda enda eestkostjaks määramist. Eestkostja saab kohtuotsuse alusel õiguse hallata eestkostetava vara, sh pangakontosid, tasuda hooldekodu arveid ja teha muid vajalikke varalisi toiminguid. Kohtu määratud eestkostja tegutseb vanema huvides ning tema tegevus on kohtu järelevalve all, mis tagab, et vara kasutatakse õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt.

Mõlemal juhul tuleb lastel meeles pidada, et nad võivad oma vanema pangakontol olevat raha kasutada eelkõige vaid vanema huvides. Lapsed peavad suutma hiljem iga tehtud kulutust põhjendada ja tõendada.
 

Vastatud:
05.08.2026

Laste vastuväide kohustusele anda isale ülalpidamist

Laste vastuväide kohustusele anda isale ülalpidamist

Ülalpidamise kohustus
Tere! Mul on isa kes läks hooldekodusse ja nüüd on vaja lastel hooldekodu puudujääk tasuda. Mis tingimustel lapsed et pea hooldekodu maksma? Olen teda näinud ainult paar korda elus,vabatahtlikult ei ole ta meile alimente maksnud,aga oleme talts kohtu kaudu ühtteist nõudnud,kas see läheb toetamise ja kasvatamise hulka ja kas me ikkagi peame tasuma hakkama? Kas annab midagi teha sellega?

Küsimus puudutab ülalpidamiskohustust, millist reguleerib perekonnaseadus (PKS). Küsimuse kohaselt on isa hooldekodus, hooldekodu on esitanud lastele nõude tasuda osa hooldekodu kuludest, mida isa pension ja muud sissetulekud ei kata. Lapsed ei ole nõus ülalpidamist andma, kuna isa ei osalenud nende kasvatamisel. 

Seadus kohustab täisealisi sugulasi ülalpidamist andma (PKS § 96 lg 1) siis, kui vanem ei ole võimeline end ise ülal pidama ja lastel on majanduslik võime ülalpidamist anda. Seetõttu on hooldekodul õigus esitada täisealistele lastele kulude hüvitamiseks arveid. Seadusest tulenevast kohustusest saab vabastada vaid kohus. Kohus võib otsustada vabastada lapsed isa ülalpidamiskohustusest, kui ülalpidamise nõudmine oleks laste suhtes äärmiselt ebaõiglane (PKS § 103 lg 1).

Laste ülalpidamiskohustust vabastamise aluseks võib olla olukord, kus vanem on rikkunud laste suhtes oma ülalpidamiskohustust. Näiteks oli isa oma alaealiste laste suhtes hoolimatu, ta vältis vanemlikke kohustusi ja jättis laste kasvatamise täielikult teise vanema kanda; isa ei panustanud laste arengusse ega loonud lastega mingit sidet; isa ei andnud ülalpidamist vabatahtlikult, vaid üksnes kohtu sunnil, ning seda minimaalses ulatuses jne. Selline olukord võib vastata isa poolt laste ülalpidamiskohustuse jämedale rikkumisele, milline võib olla lastele isa ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseks (PKS § 103 lg 1 p 2). 

Lastel tuleb esitada kohtule avaldus hagita menetluses, millega nad taotlevad endi vabastamist isa ülalpidamiskohustusest põhjusel, et isa rikkus nende suhtes jämedalt ülalpidamiskohustust ning et seetõttu oleks ülalpidamise nõudmine laste suhtes äärmiselt ebaõiglane. Avaldusele tuleb juurde lisada isa rikkumist tõendavad tõendid (sh ka hooldekodu arved ning võimalusel ema selgitus laste kasvatamisel isa mitteosalemise kohta). Kui lapsed otsustavad ülalpidamiskohustuse kohtus vaidlustada, siis tuleb sellest ka hooldekodule teatada.

Vastatud:
05.08.2026

Elatis pärast lapse täisealiseks saamist

Elatis pärast lapse täisealiseks saamist

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele

Tere. Laps sai juunis 18 aastaseks ja isa otsustas, et juuli kuust ta enam rahaliselt ei toeta. Laps läheb sügisesest 11.klassi. Laps elab alates kevadest täiskasvanud õega minust eraldi oma majas, mina tasun kõik arved ja hoolitsen jätkuvalt kodu eest, toon ka vahel süüa, enamasti ostavad ise. Kuidas peaksin käituma, et isa jätkuvalt toetaks, sest see raha on lapsele väga oluline hakkama saamiseks?

Vanema ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt lapse 18-aastaseks saamisel. Kui täisealine laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist ning vajab õpingute tõttu ülalpidamist, on vanematel üldjuhul kohustus teda ülal pidada kuni 21. eluaastani.

Kirjeldatud juhul ei vabasta isa ülalpidamiskohustusest asjaolu, et laps on saanud täisealiseks või elab eraldi. Samuti tuleb arvestada, et Teie panustate jätkuvalt lapse ülalpidamisse, tasudes eluasemega seotud kulud ning toetades teda muul viisil.

Oluline on aga teada, et pärast lapse täisealiseks saamist on elatise nõude esitajaks üldjuhul laps ise, mitte lapsevanem. See tähendab, et kui isa keeldub lapse ülalpidamises osalemast ning kokkulepet ei saavutata, tuleb elatise nõue esitada täisealisel lapsel.

Soovitan esmalt püüda jõuda isaga kirjalikule kokkuleppele. Kui see ei õnnestu, saab täisealine laps pöörduda elatise nõudega kohtusse. Elatise suurus sõltub lapse põhjendatud vajadustest ning mõlema vanema varalisest olukorrast, mistõttu ei ole seaduses ette nähtud kindlat elatise summat.

Elatise orienteeruva suuruse hindamiseks saab kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit (www.just.ee/elatiskalkulaator). Lisateavet õigusabi võimaluste kohta leiab Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt (www.just.ee/oigusabi) ning kohtusse pöördumise kohta Eesti kohtute veebilehelt (www.kohus.ee).

Vastatud:
03.08.2026

Laste elatise suurendamise võimalused kohtumenetluses

Laste elatise suurendamise võimalused kohtumenetluses

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele
Tere. Mul on kokku 4 last(15a, 9a, 7a,1.6aastane).Eelmise elukaaslasega on ühiseid lapsi 2(9a,7a). Kokkuleppeliselt maksab lapse isa 400€ kuus kahe lapse peale.Kooliasjade ja muude kulutuste eest olen siiani maksnud mina.See aasta palusin tal kas aidata laste kooliasjade soetamisega osaliselt või elatise tõstmisega, sest hinnad on tõusnud ja kooliminejaid rohkem.Ta polnud sellega nõus.Elatiskalkulaatori järgi peaksin saama üle 500€ kuus, sinna sisse arvestasin suurpere toetuse ja ka selle et 9a laps ei käi üldse isa juures ja 7a laps käib ühes kuus 3päeva või vähem kui 7. Küsimus, kas mul on mõtet kohtu kaudu nõuda suuremat elatist kui see 400€ mis lapse isa kokkuleppeliselt on nõus maksma?

Kirjeldatud olukorras võib olla põhjendatud alus nõuda laste isalt suuremat elatist, kuid enne kohtusse pöördumist tasub hinnata, milline summa on konkreetselt põhjendatav ja milliste tõenditega seda toetada saab.


Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealist last ülal pidama (perekonnaseadus (PKS) § 96). Vanema kohustus ei sõltu sellest, kas laps elab igapäevaselt tema juures või mitte – mõlemad vanemad peavad osalema lapse ülalpidamiskulude kandmises vastavalt oma võimalustele. Elatise suuruse määramisel lähtutakse eelkõige lapse vajadustest ja seaduses sätestatud arvestuslikest alustest (PKS § 101). Kui seaduses sätestatud tavapärane arvestuslik summa ei taga lapse vajaduste katmist või esinevad muud mõjuvad asjaolud, võib kohus elatise suurust kohandada (PKS § 102).


Antud olukorras võivad suurema elatise nõudmist toetada mitmed asjaolud:
•    isa maksab praegu kahe lapse peale kokku 400 eurot kuus ehk 200 eurot lapse kohta;
•    laste vajadused on võrreldes varasema kokkuleppe ajaga tõenäoliselt suurenenud, sest lapsed on kasvanud ning kooliga seotud kulud on lisandunud;
•    Teie kannate senini koolitarvete, kooliriiete ja muude täiendavate kulude eest peamiselt või täielikult vastutust;
•    9-aastane laps ei viibi isa juures ning 7-aastane laps viibib isa juures väga vähesel määral. Lapse vähene viibimine teise vanema juures võib olla oluline asjaolu, sest suurem osa lapse igapäevasest ülalpidamisest ja hooldusest jääb sellisel juhul ühe vanema kanda;
•    Teie peres kasvab veel kaks last, kuid see ei vähenda laste isa kohustust pidada ülal oma lapsi. Samas võib vanemate üldine majanduslik olukord olla üks asjaolu, mida kohus hindab.
Oluline on arvestada, et elatiskalkulaatori tulemus ei ole kohtule siduv, kuid see võib olla abivahend nõude suuruse esialgsel hindamisel. Kui kalkulaatorisse on sisestatud õiged andmed (sh laste tegelik viibimine isa juures ning saadavad toetused), võib see anda lähtekoha, millest nõude esitamisel lähtuda.


Kui isa ei ole valmis vabatahtlikult elatist suurendama, on teil võimalik pöörduda kohtusse ja nõuda elatise suurendamist. Selleks oleks soovitatav enne kokku koguda tõendid laste tegelike kulude kohta, näiteks:
•    koolitarvete ja kooliga seotud kulude dokumendid;
•    riiete ja jalanõude kulud;
•    huvitegevuse ja huvihariduse kulud;
•    ravimi- ja tervisekulud;
•    muud regulaarsed lapsega seotud väljaminekud.


Samuti tasub alles hoida kirjalik suhtlus isaga, kus olete palunud tal osaleda täiendavates kuludes või suurendada elatist ning kus ta sellest keeldub. See võib hiljem näidata, et olete püüdnud lahendust saavutada kokkuleppel.


Kirjeldatud asjaolude põhjal võib kohtusse pöördumine olla mõistlik, sest praegune kokkulepe 400 eurot kahe lapse peale võib olla ajale jalgu jäänud ega pruugi enam vastata laste tegelikele vajadustele. Eriti oluline on siin asjaolu, et laste isa osalus laste igapäevases elus on väike, samal ajal kui suurem osa laste kasvatamise ja kulude kandmise koormusest on teil. Soovitan enne kohtusse pöördumist teha võimalikult täpne ülevaade laste igakuistest kuludest ning võrrelda seda mõlema vanema võimalustega. Kui isa ei soovi elatise suuruses kokkuleppele jõuda, ei pea olukorraga leppima – teil on õigus taotleda kohtult laste huvidest lähtuvat õiglast elatist.
 

Vastatud:
14.07.2026

Elatise määramine ja sissenõudmine rahvusvahelises olukorras (Eesti–Rootsi)

Elatise määramine ja sissenõudmine rahvusvahelises olukorras (Eesti–Rootsi)

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele
Ema elab koos alaealise lapsega Rootsis ja kasvatab last 100% ajast. Isa on Eestis. 1. Millise riigi seaduse kohaselt tehakse kindlaks elatusraha maksmine? 2. Hetkel maksab isa elatusraha miinimumi 318 EUR (sealhulgas võlgnevus 78 EUR). Kohtumäärust ei ole. Kuidas võlgnevus kätte saada? 3. Isa keeldub elatusraha kalkulaatorit kasutama, et määrata korrektne elatusraha. Kuidas saab ema selles olukorras teada, mis oleks õiglane summa?

Kirjeldatud olukorras on tegemist piiriülese elatisvaidlusega, mille puhul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse norme.


1.Millise riigi õiguse alusel määratakse elatis?
Üldreeglina kohaldatakse lapse elatisele selle riigi õigust, kus on lapse harilik viibimiskoht. Kui laps elab püsivalt koos emaga Rootsis, kohaldatakse elatisnõudele üldjuhul Rootsi õigust, sõltumata sellest, et isa elab Eestis. See tuleneb 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta artiklist 3, mille kohaselt kohaldatakse ülalpidamiskohustusele selle riigi õigust, kus on ülalpidamist saava isiku harilik viibimiskoht. Euroopa Liidu liikmesriikides kohaldatakse seda põhimõtet nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 15 alusel.
Üldjuhul võib elatisnõude esitada selle riigi kohtusse, kus on lapse harilik viibimiskoht ehk käesoleval juhul Rootsi. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud elatisotsust on võimalik tunnustada ja täita ka teises liikmesriigis vastavalt määrusele (EÜ) nr 4/2009.


2.Kuidas saada kätte elatisvõlg, kui kohtulahendit ei ole?
Kui vanemate vahel puudub kohtulahend või muu täitedokument (näiteks notariaalselt tõestatud kokkulepe), ei ole võimalik väidetavat elatisvõlga sundtäita üksnes põhjusel, et isa maksab vähem, kui ema peab põhjendatuks. Esmalt tuleb saada täitedokument, milleks võib olla kohtuotsus või kohtumäärus elatise kohta; või on vanemate vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis on täidetav. Kui täitedokument on olemas ning isa ei täida oma kohustust, saab nõuda elatise ja tekkinud võlgnevuse sundtäitmist. Kui elatis on välja mõistetud Rootsis, on üldjuhul võimalik seda täita ka Eestis Euroopa Liidu ülalpidamiskohustuste määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel.


3.Kuidas saab ema teada, milline oleks õiglane elatise suurus?
Kui kohaldatakse Rootsi õigust, ei ole Eesti elatise kalkulaator asjakohane ning isa keeldumine selle kasutamisest ei oma õiguslikku tähendust. Elatise suurus määratakse Rootsi õiguse alusel, arvestades eelkõige lapse põhjendatud vajadusi, mõlema vanema sissetulekuid ja varalist olukorda, vanemate ülalpidamisvõimet ja seda, kui suure osa lapse igapäevasest ülalpidamisest kannab kumbki vanem.


Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, määrab elatise suuruse Rootsi kohus või muu pädev asutus Rootsi õiguse alusel. Menetluse käigus hinnatakse mõlema vanema majanduslikku olukorda ning lapse tegelikke vajadusi. Praktikas võib ema pöörduda ka Rootsi sotsiaalkindlustusasutuse Försäkringskassani poole, kes annab teavet elatise määramise põhimõtete kohta ning vajaduse korral aitab edasi menetluse või võimalike toetuste osas.


Kokkuvõttes kohaldatakse kirjeldatud olukorras üldjuhul Rootsi õigust. Ilma kohtulahendi või muu täitedokumendita ei ole võimalik elatisvõlga sundtäita. Kui vanemad ei jõua elatise suuruses kokkuleppele, tuleb pöörduda Rootsi pädeva kohtu või muu pädeva asutuse poole, kes määrab elatise suuruse Rootsi õiguse alusel, lähtudes lapse vajadustest ja mõlema vanema ülalpidamisvõimest.
 

Vastatud:
14.07.2026

Elatise vähendamine laste pikema viibimise korral teise vanema juures

Elatise vähendamine laste pikema viibimise korral teise vanema juures

Perekond
Ülalpidamise kohustus

Tere Kui alimentide summa kahe lapse pealt on veidi alla 600€ ja vanematel on kokkulepe suvevaheajaga et lapsed on 3 nädalat isaga. 3nädalat emaga ja siis uuesti 2 ja 2. Kuidas on sellises olukorras elatise maksmisega. Kas siis tuleks maksta pool summast ?

Küsimusest nähtub, et vanemate vahel on kokku lepitud, et suvevaheajal viibivad lapsed vaheldumisi mõlema vanema juures (kolm nädalat ühe vanema juures, kolm nädalat teise vanema juures ning seejärel kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures). Soovitakse teada, kuidas mõjutab selline korraldus elatise maksmise kohustust.
Üldjuhul ei vähene elatise maksmise kohustus automaatselt üksnes seetõttu, et lapsed viibivad suvevaheajal pikema aja teise vanema juures. Kui vanemate vahel või kohtulahendiga on kokku lepitud kindel elatise suurus, tuleb seda kokkulepet või kohtulahendit täita seni, kuni pooled lepivad teisiti kokku või kohus seda muudab.
Kui vanemad soovivad arvestada suvevaheajal muutunud hoolduskorraldust, võivad nad omavahel kokku leppida elatise ajutises vähendamises või maksmise teistsuguses korras. Kui kokkulepet ei saavutata, ei ole elatise maksjal õigust makstavat summat ühepoolselt vähendada.
Kui laste elukorraldus on pikemaajaliselt muutunud selliselt, et nad viibivad mõlema vanema juures võrreldavas mahus ning mõlemad vanemad kannavad võrreldaval määral laste ülalpidamiskulusid, võib see anda aluse elatise suuruse muutmiseks. Sellisel juhul tuleb hinnata kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas laste tegelikku viibimisaega mõlema vanema juures, vanemate sissetulekuid ning kummagi vanema kantavaid kulusid.
Täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada, kas elatise suurus tuleneb vanemate kokkuleppest või kohtulahendist; kas laste tavapärane elukorraldus aasta jooksul on selline, et nad elavad peamiselt ühe vanema juures või jagavad elukohta võrdselt; kas küsimus puudutab üksnes suvevaheaega või on tegemist püsivalt muutunud hoolduskorraldusega.
 

Vastatud:
09.07.2026

Vanemluskokkuleppe kehtivus ja peretoetus

Vanemluskokkuleppe kehtivus ja peretoetus

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Tere Perelepitaja juures sõlmitud vanemluskokkuleppes on punkt, mille kohaselt laekub peretoetus töötasude võrdsustumiseni vähem teenivale lapsevanemale. Töötasud võrdsustunud ei ole. Suuremat tulu teeniv lapsevanem soovib poolt peretoetusest endale saada, kuna lapsed veedavad võrdse aja mõlema vanema juures. Vastasel juhul ähvardab kohtuga. Argumendiks toob, et kokkulepe on tühine. Kas antud punkt on tühine?

Üldjuhul ei saa järeldada, et selline kokkuleppe punkt oleks automaatselt tühine.
Vanemad võivad omavahel sõlmida kokkuleppeid lapse ülalpidamise korraldamiseks ja omavaheliste rahaliste kohustuste jaotamiseks. Kui perelepituse käigus on kokku lepitud, et peretoetus laekub töötasude võrdsustumiseni väiksemat sissetulekut teenivale vanemale, siis on tegemist poolte kokkuleppega. Ainuüksi asjaolu, et lapsed viibivad võrdse aja mõlema vanema juures, ei muuda seda kokkuleppe tingimust automaatselt tühiseks.
Samas tuleb arvestada, et kui asjaolud on pärast kokkuleppe sõlmimist oluliselt muutunud, võib kumbki vanem taotleda kokkuleppe muutmist või vajaduse korral pöörduda kohtusse. Kohus hindab seejuures muu hulgas lapse huve, vanemate tegelikku panust lapse ülalpidamisse ning kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud asjaolusid.
Oluline on ka see, millise õigusliku staatusega vanemluskokkulepe on. Kui tegemist on üksnes perelepituses sõlmitud kokkuleppega, mida ei ole kohtus kinnitatud ega notariaalselt täitedokumendina vormistatud, ei tähenda see siiski automaatselt, et kokkulepe või selle tingimus oleks tühine. Selline kokkulepe võib olla pooltele siduv võlaõigusliku kokkuleppena, kuid vaidluse korral võib kohus hinnata selle sisu ja vajaduse korral seda muuta või jätta kohaldamata, kui selleks esineb õiguslik alus.
Samuti ei tulene kehtivast õigusest üldreeglit, et peretoetus tuleb võrdse hoolduskorralduse korral jagada vanemate vahel pooleks. Kuigi teatud peretoetuste puhul võimaldab seadus toetuse jagamist vanemate vahel, ei toimu see automaatselt ning sõltub konkreetse toetuse liigist, seadusest ja vajaduse korral vanemate kokkuleppest.
Täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada, kas tegemist on üksnes perelepituses sõlmitud kokkuleppega või on selle kinnitanud ka kohus või notar; millal kokkulepe sõlmiti; kas tegemist on riikliku lapsetoetuse (peretoetuse) või mõne muu toetusega.
 

Vastatud:
09.07.2026

Eestkoste, hooldusõigus ja lapsetoetused

Eestkoste, hooldusõigus ja lapsetoetused

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele
Eestkoste

Soovin saada õigusnõu seoses võimaliku eestkoste määramisega alaealisele lapsele ning sellega seotud toetuste ja lapsetoetuste küsimustes. Minu laps elab vabatahtlikult juba ligi kaks aastat oma vanaema juures. Laps käib minuga regulaarselt suhtlemas ning toetan teda ka rahaliselt. Vanaema on mind korduvalt ähvardanud, et ta taotleb lapse üle eestkostet ning soovib, et lapsetoetused läheksid talle või jagataks pooleks. Soovin enne oma õigused ja kohustused selgeks teha. Kas vanaemal on sellises olukorras võimalik eestkostjaks saada, kuidas see mõjutab vanema õigusi ning kellele kuuluvad lapsetoetused? Samuti kasvatan kodus veel kolme alaealist last ning olen puuduva töövõimega.

Kirjeldatud olukorras on oluline eristada kolme õiguslikult erinevat küsimust: alaealisele eestkostja määramist, vanema hooldusõigust ning lapsetoetuste maksmist. Need küsimused ei ole omavahel automaatselt seotud ning ühe küsimuse lahendamine ei too iseenesest kaasa muutusi teistes.
Eestkostja määramine alaealisele on erandlik meede ning seda kohaldatakse üldjuhul üksnes juhul, kui vanemad ei saa hooldusõigust teostada või kui neil puudub hooldusõigus. Asjaolu, et laps on pikemat aega elanud vanaema juures, ei anna iseenesest alust vanaema eestkostjaks määramiseks ega lõpeta vanema hooldusõigust. Kui vanemal on kehtiv hooldusõigus, ta suhtleb lapsega regulaarselt, osaleb tema kasvatamises ning täidab oma ülalpidamiskohustust, tuleb neid asjaolusid võimaliku kohtumenetluse korral arvesse võtta. Vanema hooldusõiguse piiramine või äravõtmine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel ning kohus lähtub seejuures alati lapse parimatest huvidest.
Lapsetoetuste maksmise küsimus ei sõltu automaatselt sellest, kus laps elab või kas keegi soovib taotleda eestkostet. Toetuste määramisel lähtutakse konkreetse toetuse õiguslikust regulatsioonist ning vajaduse korral hinnatakse ka seda, kes last tegelikult igapäevaselt kasvatab. Seetõttu ei anna üksnes vanaema soov taotleda eestkostet talle automaatselt õigust lapsetoetustele ega too kaasa nende ümbervormistamist. Samuti ei näe kehtiv õigus üldjuhul ette lapsetoetuste jagamist vanema ja vanaema vahel võrdselt üksnes ühe poole soovil.
Asjaolu, et kasvatate kodus veel kolme alaealist last ning teile on tuvastatud puuduv töövõime, ei kujuta endast iseenesest alust vanema hooldusõiguse piiramiseks või äravõtmiseks. Võimaliku vaidluse korral hinnatakse kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid kogumis ning esikohale seatakse lapse parimad huvid.
Teie kirjelduse põhjal ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vanaemal oleks automaatselt võimalik saada lapse eestkostjaks või et teie vanema õigused lõppeksid üksnes põhjusel, et laps on juba mõnda aega tema juures elanud. Samuti ei saa järeldada, et lapsetoetused läheksid sellises olukorras automaatselt vanaemale või kuuluksid jagamisele.
Täiendava ja täpsema õigusliku hinnangu andmiseks on vajalik täpsustada järgmised asjaolud: kui vana on laps;kas laps elab vanaema juures teie nõusolekul või asus ta sinna elama omal soovil; kas lapse teine vanem on olemas ning kas tal on kehtiv hooldusõigus. Pärast nende asjaolude selgitamist on võimalik hinnata, kas ja millised õiguslikud alused võiksid konkreetses olukorras kõne alla tulla ning millised on teie õigused ja kohustused.
 

Vastatud:
09.07.2026

elatise tasutuks lugemine

elatise tasutuks lugemine

Ülalpidamise kohustus
Tere! Küsimus seoses kohtuotsusega elatisnõude tõlgendamisega. Tegemist on elatisraha nõudega Kohtuotsuse resolutsioon osas on punkt mille kohaselt “Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada xx xx poolt menetluse kohtumenetluse ajal (alates 13.02.2025 kuni otsuse tegemiseni tasutud elatisemakseid). Kohtu seisukohas on kohtunik välja toonud, samuti et “Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud makseid.” Lapsevanem tasus kohtumenetluse ajal lapse arveldukontole elatisraha ja selgitusse pani “elatis” Kuna kohtuotsuses ei ole konkreetselt välja toodud, et kohtunik peab silmas neid makseid mis lapsevanem tegi lapse kontole, kas ma tõlgendan seda kohtuotsust õigesti, et need elatis maksed selgitusega “elatis” mis lapsevanem tegi lapse kontole menetluse ajal võib maha arvestada?


Kahjuks ei ole teie juhtumi kirjelduses märgitud, kelle kasuks elatisraha välja on mõistetud või kelle kaudu. Tavapraktika kohaselt on elatisraha tasumised lapse kasuks vanema kaudu. Kui sarnaselt on ka teie kohtulahendis, siis lapse kontole tasumine kohtulahendi sõnastusega kokku ei läheks. Maksite ju lapse kontole vanema asemel. Seega kui elatis on tasutud lapse kontole, aga peaks olema tasutud vanema kaudu (kontole) võib tekkida vaidlus kohtulahendi kohase täitmise osas. Kui tekib vaidlus, võidakse lugeda, et elatise eest on tasumata.

Elatise tasumine lapse asemel vanemale on oluline eelkõige põhjusel, et laps on alaealine ja vanem kohustatud lapse üle hooldust teostama. Lapsele seda vastutust üle kanda ei saa ja ei tohi.

Kokkuvõtlikult- teie tekkinud olukorras elatise tasumiseks saab lugeda makseid üksnes kokkuleppel.

Vastatud:
03.06.2026

Vanema ja täisealise ülalpeetava suhted

Vanema ja täisealise ülalpeetava suhted

Ülalpidamise kohustus

Tere Soovin küsida õiguslikku nõu oma olukorra kohta. Elan isa korteris tema nõusolekul, kuid nüüd soovib ta mind päeva pealt välja tõsta. Samal ajal töötasin tema juures igapäevaselt vähemalt kaks kuud ilma töötasu saamata. Lisaks oli isa mulle ligi aasta aega võlgu peaaegu 2000 eurot. Suurem osa sellest on nüüdseks tagasi makstud, kuid see näitab meie vahel olnud rahalisi kokkuleppeid ja sõltuvust. Meil on ka ühine puude tegemise ja müümise tegevus — puud said tehtud meie mõlema tööga, mina tegelesin peamiselt nende müümisega ning transport toimus isa vahenditega. Lõpetasin sel aastal gümnaasiumi ning tegin kordusaasta eesmärgiga parandada tulemusi ja saada edasi õppima. Plaanin haridusteed jätkata ning ei ole veel täielikult majanduslikult iseseisev. Lisaks levitab isa minu kohta tuttavatele ja külaelanikele väiteid, et olen väidetavalt purjus peaga tema asju lõhkunud ja korteri ära rikkunud. Minule teadaolevalt ei vasta see tõele. Ühel juhul kutsuti kohale ka politsei ning nende saabudes oli kõik korras ning mingit lõhkumist ei tuvastatud. Soovin teada: Kas isa võib mind koheselt korterist välja tõsta või on mul õigus mõistlikule etteteatamisele või edasi elamisele? Kas minu olukorda mõjutab see, et olen hiljuti lõpetanud gümnaasiumi ja liigun edasi õppima? Kas mul võib olla õigus nõuda: saamata töötasu, ning osa puude müügist saadud tulust? Kas mul on õigus keelduda kohesest lahkumisest kuni vaidlused töötasu ja ühise vara osas on lahendatud? Kas minu kohta levitatud valeväited võivad kvalifitseeruda laimuks või maine kahjustamiseks? Milliseid tõendeid oleks kõige olulisem koguda? Ette tänades

Küsijal on mitmeid probleeme, sh vanema ülalpidamiskohustus ja võimalik elatisnõue, töötasu nõue. Alusetute juttude rääkimise osas võib tegemist olla küsija au ja hea nime kahjustamise või ka ebaõigete andmete avaldamisega. Selles artiklis ei ole võimalik detailselt olukorda analüüsida, küsijal tuleks selleks pöörduda juristi poole, vajadusel võib ta taotleda tasuta õigusabi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on vanemad kohustatud andma oma lastele ülalpidamist. PKS § 97 p 2 alusel on õigus saada üllapidamist lapsel, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui küsija lõpetas gümnaasiumi, kui ta kavatseb edasi õppida ja kui tal puuduvad veel vajalikud ulatuses sissetulekud, võib ta pärast õppeasutusse vastu võtmist esitada oma vanema(te)le kirjalikult nõude maksta kuni 21-aastaseks saamiseni elatist. Kui vanem keeldub, tuleb pöörduda elatise nõudega kohtu poole.

Isa korteris elamise kohta on andmeid ebapiisavalt, ka ei ole aru saada, kas poeg elab korteris üksinda või koos isaga. Võlaõigusseaduse kohaselt võib eluruumi kasutada üürilepingu alusel (suulises või kirjalikus vormis kokkulepe), üürilepinguga kaasneb üürnikule üüri ja korteriga seotud kulude kandmise kohustus. Tähtajatut üürilepingut võib igal ajal üles öelda teatades sellest 3 kuud ette. Kui eluruumi kasutamisega ei kaasnenud üüri ega ka kulude maksmise kohustust ja kui need kulud kandis ülalpidamiskohustuse raames isa, siis on tegemist vara tasuta kasutamisega. Vara tasuta kasutamisel puudub seaduses etteteatamise tähtaeg, see peab olema mõistliku pikkusega – mitu kuud on mõistlik tähtaeg, sõltub asjaoludest. Kui see korter on poja alaline elukoht ja kui isa täidab veel ülalpidamiskohustust, siis eeldatavalt võiks isa vaid mõjuvatel asjaoludel esitada oma ülalpeetavale korteri vabastamise nõude.

Isa juures töötamisest. Kui töötamine oli kahe kuu kestel igapäevane, siis see sarnaneb töösuhtele ning kohaldada tuleb töölepingu seadust. Esmalt tuleb esitada tööandjale (ettevõtja, kelle huvides ja kelle kasuks tööd tehti) kirjalik nõue maksta töötamise perioodi eest töötasu. Kui töötasu suurus lepiti suuliselt kokku, siis tuleb nõue esitada kokkulepitud suurusele. Kui kokkulepe puudus, tuleb töötasu nõude suurus arvutada tavaliselt seda tööd tegevate töötajate töötasu suuruse alusel. Kui tööandja keeldub töötasu maksmisest, siis saab nõudega pöörduda töövaidluskomisjoni poole, kus esmalt tuleb paluda tuvastada töölepingu olemasolu ja seejärel esitada töötasu nõue. Müügist saadud tulu jagamise nõue eeldab vastava eelneva kokkuleppe olemasolu.

Kui üks inimese levitab teise inimese kohta tegelikkusele mittevastavat teavet, mis kahjustab tema head nime või tekitab muul viisil kahju, siis sellist olukorda reguleerib võlaõigusseaduse õigusvastaselt kahju tekitamise sätted. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine. Esmalt tuleb koguda rikkumise toimumise kohta tõendeid (näiteks tunnistajate kirjalikud selgitused, internetis avaldatud materjalide puhul ekraanitõmmised ja väljatrükid, fotod  jne), samuti tuleb fikseerida rikkumise ajad. Seejärel tuleb rikkujale esmalt esitada kirjalik nõue ja nõuda talle antud kuupäevaks valeväidete ümberlükkamist või paranduse avaldamist või info eemaldamist ja ka kahju hüvitamist, kui kahju on tekkinud. Kui rikkuja ei ole nõus vabatahtlikult rikkumist kõrvaldama, siis tuleb pöörduda juristi poolt kohtule esitatava haginõude ettevalmistamiseks. 

Vastatud:
02.06.2026