Kohtupoolt määratud ( toimiku number 2-23-13524 ) elatis summa määrati 225 eur aastal 2023.24.09. Olen tasunud igakuu elatisraha. Nüüd soovib lapse esindaja iga kuuselt suuremat summat 300 eur igakuiselt. Ja soovib tagant järgi aasta 76 eur . Ehk 9x76 eur kokku 766 eurot. Saates ise sellise kirja e-mailile. Mitte tasumisel lubab kohtutäituri juurde minna. Tasun 3 lapsele ( lapsed erinevates peredes ) elatsis raha 225 eur igakuiselt. Ja minu keskmine palk 1100-1300 eur. Igakuiselt erinev. Küsimus :kas pean kohtu otsusest olenevalt rohkem maksma ? Lugupidamisega 

Teie kohtulahend ei ole Riigi Teatajast kahjuks avalikult nähtav. Lähtume Teie küsimusest. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud elatisraha 300eur igakuuliselt ei saa Teie tahte vastaselt rohkem nõuda. Ka kohtutäituri vahendusel. Kui lapse ema põhjendus elatisraha tõusuks on põhjendatud laste vajadusest tulenevalt, peaks ema seda teile arusaadavalt ka põhjendama.

Tere Palun anda õiguslik selgitus järgmises küsimuses. Minu laps on Eesti kodanik ning elab alaliselt väljaspool Eestit riigis, kus lapsetoetusi seaduse alusel ette nähtud ei ole ning neid ka faktiliselt ei maksta. Palun selgitada: 1. Kas lapsel säilib õigus saada Eesti lapsetoetust olukorras, kus ta elab püsivalt välisriigis ja seal toetust ei maksta? 2. Millisesse asutusse tuleb sellisel juhul pöörduda ning millised dokumendid tuleb esitada toetuse taotlemiseks või õiguse hindamiseks? Palun edastada kirjalik vastus koos viidetega asjakohastele õigusnormidele.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust, seega lapse elatisenõudele kohaldatakse lapse praeguse elukohariigi õigust. 
Kui laps on Eesti kodanik, siis ta võiks perehüvitiste seaduse § 47 alusel taotleda riigilt elatisabi, kuid seda saab taotleda üksnes seaduses loetletud kolme menetluse toimumise ajaks: eeldusel, et kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust, saab elatisabi taotleda kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (pankrotimenetlusaegne elatisabi). 
Kui vanem ei maksa elatist vabatahtlikult, tuleks lapsel esitada kohtule elatisnõude hagi ja seda oleks otstarbekohane teha võlgnikust vanema elukohariigis, kuna kohtulahendi täitmine toimuks samas riigis. Laps, kes ei ela Eestis, saaks Eesti kodanikuna esitada elatise hagi Eesti kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 72 alusel teatud tingimuse esinemisel. Selliseks tingimuseks on asjaolu, et elatisnõude esitajal ei ole välisriigis (võlgnikust vanema elukohariigis) võimalik oma õigusi kaitsta. Objektiivsete takistuste esinemist Rootsi Kuningriigi kohtu poole pöördumisel peab tõendama elatisnõude esitaja. Kui selliseid takistusi tegelikult ei esine, siis võib Eesti kohus asuda seisukohale, et sellise nõude lahendamiseks puudub alus. 

Tere mure selles et mul elatisvõlg mis anti nüüd kohtutäituri kätte kas kohtutäitur tohib arvestada kogu perjoodi eest 12.2013-12.2025 sammuti on mul veel ka teine ülalpeetav kellega elan koos ja kohtutäitur jätis elatusmiinimumi 493 eur ei arvestanud teist ülalpeetavat, sissetulekuks on ainult töövõime toetus millest peetakse kinni 230 eur ehk kätte saan umbes 407 eur,algne võlgnevus on 13300 eur jaanuvaris saateti hoiatus oli summa koos täituri kuludega 14531,32 eurot jaanuvari teises kirjas saatetud 15213,32 eurot ja täna pandi kontod aresti ja kõik muud asjad ja summa kokku 15413,32 eurot.ja lisaks tänases saatetud kirjades on kirjas et summa pole lõpplik ja võib menetluse ajal suureneda viiviste tõttu,kui ma ei eksi siis elatise puhul ei arvestata viiviseid juurde.minu küsimus et kas mul on mingi võimalus midagi ette võtta ja midagi teha,ja kas mingil määral võib olla mingi osa summast aegunud+intressid kohtutäituri menetluskulud mis mulle tundub et on kuidagi liiga kõrged. hetke seisuga ei jää raha arvete maksmiseks ega lapse toimetuleku tagamiseks.

1.    Võlgnikul on õigus palga alammäärale ning lisaks iga ülalpeetava 1/3 palga alammäära ulatusele. Hetkel on palga alamäär 886eur, millest kohtutäitur tohib kinni pidada 443eur.
2.    Lapse elatisnõude puhul võib kohtutäitur arestida palga alammäärast kuni 50%. 
3.    Selleks, et teil tekiks ülevaade arestidest ja kinnipidamistest, edastage kohtutäiturile avaldus, palvega jätta ühele arvelduskontole ühes krediidiasutuses palga alammäär+ lisanduvate laste osa.
4.    Kui nõuet ei ole võimalik täita, tohib kohtutäitur arestida ka töövõimetoetust.
5.    Kui nõue on ebaselge võite küsida täiturilt selgitust nõude kujunemise kohta (millest koosneb).
6.    Viivise nõudmise õigus ja selle maksmapanemine täitemenetluses peab ilmnema täitedokumendist (nt kohtulahend).

Kas lapse 18 aastaseks saamise kuul peab lahuselav vanem maksma elatise täiskuu eest või proportsionaalselt kuni lapse täisealiseks saamise päevani?

Tasuda tuleb päevade eest kuni sündimise päevani.

Tere nõutakse lapse elatis raha 301e kuigi oleme alles 3 nädalat lahus

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval hetkel on elatise baassumma 282.31 eurot kuus. Kui soovid välja arvutada võimaliku miinumelatise summa, siis kasuta Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori abi https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ 
 

Tere Kui laps saab 18 ja jatkab opinguid gumnaasiumis kas siis on uldse motet esitada ulalpidamisnouet kui isal on veel 2 last ja lapsel hetkel veel teadmata kas sel ajal enam osalist tootusvoimetustoetust saab? 12 klassi aja elaks ta veel kodus kuid peale gumn loppu plaan 100 km kaugusele edasi oppima minna mis tooks kaasa margatavalt suuremad valjaminekud. Lisaks on arvamused et ka tasuta psuhiaatri juurde ei pruugi enam aegu saada siis tooks juba arsti vastuvotul kaimine tohutu valjamineku kasvu. Tervisest tulenevalt kaib 3 v 6 kuu tagant psuhiaatri vastuvotul ravimiannuseid korrigeerimas. Mida teie soovitaksite ? Kas ja millal sellisel juhul nõuet esitada?

Üldiselt sätestab seadus perekonna ülalpidamise võrdse kohustuse vanematele. Lahus elamisel nimetatud põhimõte ei kao. Samuti on teil õigus kui märgite, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 

Elatise väljamõistmisel võib kohus arvesse võtta tavapärasest madalamat määra kui isik on töövõimetu või tal on teine laps. Põhimõtted, mis kehtivad küll elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele, aga ilmsesti oleks kohaldatavad ka olukorras, kus elatist nõuab täisealine õppiv laps. 
Mis puudutab perspektiivi hindamist seonduvalt nõude maksmapanemisega, tuleb märkida, et kuigi töövõimetus ja lisa kaks last võivad nõude kättesaamist oluliselt mõjutada ei tähenda kumbki, et teie täiskasvanud lapse õigus ülalpidamist nõuda oleks absoluutselt perspektiivitu. Kuigi teie märgitust ei selgu töövõime olemus ja ulatus, võib üldistatult märkida, et ka see võib muutuda (nt isiku töövõime taastub ja saab suuremat sissetulekut, mis väljendub ülalpidamise maksmises). 

Lisaks märgime, et isegi kui ülalpidamise nõue jääb peale kohtus väljamõistmist koheselt tasumata, võite pöörduda kohtutäituri poole nõude maksmapanemiseks. Kohtutäitur viies läbi täitemenetlust saab elatise tasumiseks anda tähtaja ning peale seda vajadusel pöörata nõue isiku vara vastu. 
Kuivõrd nõude aegumine lapse ülalpidamise nõudes on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, võib teie täiskasvanud laps täna täitmata kohustust sisse nõuda vajadusel kohtutäituri vahendusel pikema aja jooksul. 

Nõuet võite kohtusse esitada kui laps saab täisealiseks ja suudab tõendada õppimist põhi- kesk- või kõrgharidus või kutseõppeasutuses, aga enne 21 aastaseks saamist.

Olete viidanud ka psühhiaatri vastuvõtule ja ravimi annuste korrigeerimisele kuid kahjuks jääb selgusetuks, kas küsite lapse isa või lapse vaates seonduvalt nõude võimaliku maksmapanemisega, mistõttu sellele vastata ei saa. 

Tere, 2024 aasta läksin lahku lasteisast. 3 lapseriiklik toetus tuli alati minu kontole ja jäi ka tulema peale seda. Maksan igakuiselt, kooli, lasteaedade ja 2 lapse trennikulud, tema kanda 1 lapse trennikulud. Riiete ja tervisega seotud kulud on pooleks. Lapsed 50/50. 2025 aasta sept tegime omavahel kirjaliku kokkuleppe, kus jagame lastetoetuse pooleks. Nüüd saadab ta mulle nõudekirju ja väljapressimisena näivaid kirju, kus nõuab minult tagantjärgi 2024/25 aasta lastetoetustest poolt endale. Kas tal on selleks õiguslik alus?

Riigi poolt makstava lastetoetuse jagamine sõltub lahus elavate vanemate omavahelisest kokkuleppest. Tagantjärele teiselt vanemalt lastetoetuse välja nõudmine oleks võimalik vad siis, kui see tuleneks poolte vahel sõlmitud kokkuleppest.
Lastetoetus on riiklik toetus, mis laekub ühele vanemale. 

Kui vanemad lepivad omavahel kokku, et jagavad toetuse pooleks, on see kokkulepe nende vahel siduv alates kokkuleppe sõlmimisest. Kui kokkulepe lastetoetuse jagamiseks sõlmiti alles 2025. aasta septembris, siis varasemate perioodide (2024/25) osas puudub tagantjärele jagamise kohustus, kui teisiti pole kokku lepitud. Kui kokkulepet varem polnud, siis toetuse saaja ei pea toetust tagantjärele jagama.

Tere Mul elab ema hoolekandeasutuses. Oskad öelda, kui suur summa peaks jääma hoolekande asutuses elavale isikule või selle seaduse/otsuse teeb kohalik omavalitsus? Hetkel on nii, et hoolekandeasutuses on kuu 1300, mille tasub ema oma pensioniga ja ülejäänu tasub omavalitsus. Parimat

Hooldekodus pakutava teenuse eest tasumine jaguneb eaka elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja eaka ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete vahel. Hooldekodu eest tasub vald eeldusel, et vald on hinnanud isiku abivajaduse ja tuvastanud, et isik vajab hooldekodu teenust.Kui kohalik omavalitsus on selgitanud välja, et eaka abivajadust ei ole võimalik katta muul moel kui hooldekodus, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus katta hooldekodu kohamaksumusest hoolduskulud. Hoolduskulude hulka kuuluvad hooldekodus töötavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud ja tööriietuse, tervisekontrolli ja koolituse kulud. Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest, milleks peamiselt on majutuse- ja toitlustusega jm isiklike vajadustega seotud kulud. Tuleb tähele panna, et omavalitsus võib kehtestada hoolduskuludele piirmäära. Seega võib igas omavalitsuses olla erinev summa, mida omavalitsus hoolduskulu katteks tasub (nt mõnes vallas 500 ja teises 600 eurot). Hoolduskulu piirmäär peab olema piisav, et eakal oleks võimalik vähemalt mõnes hooldekodus elada nii, et tema hoolduskulu on omavalitsuse poolt kaetud. Siiski ei pea hoolduskulu piirmäär katma hoolduskulusid igas Eesti hooldekodus. Eakal tuleb hooldekodukoha valikul sellest lähtuda ja hooldekodu valikut tehes arvestama ka iseenda ja ülalpidajate maksevõimekusega.

Kui eaka sissetulek on madalam kui eelmise kalendriaasta II kvartalis Statistikaameti avaldatud keskmine vanaduspension, aitab kohalik omavalitsus hüvitada ka osaliselt inimese makstavat osa. Ent omavalitsused ei pea tegema seda piiramatult, vaid nende kohustus on katta kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vahe.

Täpsemat teavet rahastamise kohta leiate www.sm.ee/hooldereform ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Laps saab jaanuaris 18 aastaseks. Isa teatas, et sellest hetkest jätkab elatise maksmist lapse kontole. Meil on ainult suusõnaline kokkulepe mis summas ta alimente tasub ja minu kontole. Laps õpib keskkoolis ja lõpetab selle 19 aastasena. Laps on elanud koguaeg minuga ja elab siin ka edasi. Minu küsimused: * Kas lapse isal on õigus ise otsustada ilma minuga kokkuleppimata, et kannab elatise lapse arvele? *või tuleb meil isaga teha pooleks tema iga kuised kõik kulud..s.t eluasemekulud,söögikulud, trennid, jne? (Seni oleme eluaseme, söögikulud, erinevad arved jne. katnud meie tema kasuisaga ja summad on suuremad ilmselgelt kui makstav elatis). Lapse isa neid asju kuludeks ei nimeta ja see on iseenesest mõistetav tema jaoks, et need on meie katta. Tema antud elatisest saab laps taskuraha, riideid ja trenni arve. * kui nüüdsest lapse täisealiseks saamisega peaks katma just kui kõik kulud pooleks, siis kas pean esitama andmed tema iga kuiste kulude kohta ja laps saaks seetõttu endale suuremat elatist küsida? Loomulikult on lapse heaolu kõige tähtsam ja seda ei saagi summadesse panna, kuid hetkel on meie suhted lapse isaga läinud teravaks, kuna ta ei pea kinni kokkulepetest mis meil kunagi omavahel olid. S.t väiksem alimendi summa kui toetab lapse suuremaid hetkelisi kulusid, kuid see ei toimi ja olen viimasel piiril juba.

Vanemal on oma alaealise lapse suhtes seadusest tulenev esindusõigus. Kui laps saab 18 aastaseks ehk täisealiseks, lõpeb ka esindusõigus ja edaspidi saab laps ajada ma asju ise, võtta vastu rahasummasid, esitada nõudeid. Vanem saab seda teha vaid lapse volitusel. Seega on õige, et täisealise lapse elatis tuleb tasuda lapse arvelduskontole ja edasi hoolitseb laps enda ülalpidamise eest ise. Seejuures võib ta kokkuleppel vanemaga, kelle juures ta elab, saada vanemalt peavarju ja toitu ning muud eluks vajalikku tasudes selle eest laekunud elatisrahaga.

Täisealiseks saanud lapse puhul ei ole enam ka miinimumelatise mõistet ja lapse elatis määratakse tema vajadustest lähtuvalt võttes arvesse lapse enda sissetulekuid ja koheldes vanemaid võrdse varandusliku seisundi juures võrdselt.

Tere. Oleme endise elukaaslasega lahutaud ühise lapsega. Olen alati maksnud kokkuleppeliselt ja tähtajaliselt alimente, lisaks nendele veel maksnud kinni pool kõikidest lapsega seonduvatest kulutustest (riided, koolikotid, sünnipäevad jne.) Varasemalt oli kokkulepe, et iga teine nädalavahetus on laps minu hoole all. Hiljutise töövahetuse ja liikuva graafiku tõttu on nüüd olukord, kus kuu või kaks ei saa mina last enda hoolde võtta, kuid järgnev kuu saan nt kaks või kolm nädalavahetust järjest temaga veeta. Alimentide summa on sama iga kuu. Probleemiks on see, et vastaspoolt häirib minu muutunud graafik. On olnud olukordi, kus ta soovib last minu hoolde jätta, kuid puuduvate finantside tõttu ei ole mina last saanud temalt vastu võtta. Olen alati andnud endast parima, et last toetada ja kõike teha probleemide vältimiseks, kuid viimasel ajal ähvardatakse mind kohtusse mineku ja ametlike alimentide peale panekuga. Näha on, et teine osapool on stressis ja temaga olukorra arutamine on üsnagi pingeline ja keeruline. Enamasti saab tema enda tahtmise läbi karjumise ja ähvardamise. Suhe läks laiali, kuna naine pettis ja kasutas minul vägivalda, millest mul on siiani tõestus olemas. Mida mina kui isa kohtukutsest/kohtu ähvardusest täpsemalt kartma peaks ja kas makseõigusi ja agressiivset suhtlust oleks võimalik lahendada ka kohtust väljaspool mõne kolmanda neutraalse isikuga?

Kõiki lapsega seonduvaid küsimusi on otstarbekaim lahendada kohtuväliselt. Kui omavahel kokkulepet ei saavutata, on võimalik paluda asja lahendamisel lastekaitsetöötaja kaasabi ja arutada lastekaitsetöötajaga koostöös läbi nii lapsega suhtlemise graafik kui lapsele tasutava elatise suurus. Teiseks võimaluseks on pöörduda Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenusele, mille lõppedes saab sõlmida vanemluskokkuleppe, mis on juba ka täitedokument. Kui ka see tulemust ei anna, tulebki pöörduda kohtusse. Enne soovitan Teil kontrollida Elatiskalkulaatoriga, kas praegu tasutav elatis on piisav arvestades PKS § 101 alusel arvestatud seadusjärgse elatise suurust.