Tere! Kirjutan seoses pärandiga.Ema tegi testamendi õele ja vennale.Mina olen majja sisse kirjutatud.Kas nad võivad mind majast välja visata? Kas mul on mõtet teha notari juures avaldus,et ma sooviks ka pärandist osa võtta?

Kui ema oli maja omanik, saavad selle testamendijärgsed pärijad ehk teie õde ja vend. Elukoha registreering rahvastikuregistris ei anna omandit ega kasutusõigust. Kui teil on majale kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (AÕS § 227), ei saa pärijad teid välja saata, sest õigus kehtib edasi olenemata, kes on omanik. Saate selle üle kontrollida kinnistusraamatust. Kui sellist õigust teie kasuks seatud ei ole, võivad uued omanikud nõuda teie välja kolimist. 
Pärimisel on kolm alust ja nende tähtsuse järjekord on: esimesena pärimisleping, seejärel testament ja alles viimasena seadus (PärS § 9 lg 2). Ehk kui ema on teinud testamendi õele ja vennale ning kui testament on kehtiv, siis toimub pärimine testamendi alusel ning kui teid ei ole testamendis nimetatud, siis teie pärija ei ole. Kuid teil võib olla sundosa nõue (PärS § 104). Sundosa on raha, mitte maja ega osa majast, ja see on: 1) pool sellest, mida te oleksite saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105). Sundosa nõue on testamendijärgsete pärijate vastu, mitte pärijaks olemine. Siin peab arvestama, et sundosa saab nõuda ainult siis, kui emal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus teie suhtes (PärS § 104 lg 1). Täisealise lapse puhul on selline kohustus erandlik, näiteks kui te õpite või olete töövõimetu (PKS § 97). Kui seda tingimust pole, siis sundosa ei kehti. Lisaks peab arvestama sundosa nõude puhul tähtajaga, nimelt sundosa nõue aegub 3 aasta möödumisel hetkest, kui saite teada ema surmast ja testamendist, ja igal juhul 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (PärS § 109 lg-d 1 ja 2).
Lisaks kindasti soovitan teil pöörduda notari poole, et saada testamendiga tutvuda. Notar saab öelda, mis testamendis täpselt on kirjas, kes on pärijad ja kas testament on nõuetekohaselt vormistatud. See on vajalik ka selleks, et hinnata, kas teil on õigus sundosale või põhjust testamenti vaidlustada.
 

Tere. Selline küsimus, et kas ma olen kohustatud oma isa eest hoolitsema siiskui ta ei ole minust teinud välja alates sellest ajast kui olin 7 aastane. Olen hetkel 48. Pole ta maksnud elatisraha ega tundnud minu vastu huvi. Mina tahaks isiklikult sellest kohustusest loobuda. Mida pean tegema. Aitähh

Te ei pea praegu tulevase võimaliku nõude pärast midagi ette võtma.

Täisealiste esimese ja teise astme ülenejate ning alanejate sugulaste vahel võib olla ülalpidamiskohustus (PKS § 96), kuid isal tekib nõudeõigus ainult siis, kui ta on abivajav ega suuda ennast ise ülal pidada (PKS § 97 p 3).

Teie kirjeldatud asjaoludel võib kohus teid ülalpidamiskohustusest vabastada, seda ajaliselt piirata või summat vähendada, kui isalt ülalpidamise nõudmine oleks äärmiselt ebaõiglane, eelkõige seetõttu, et isa on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust teie vastu (PKS § 103 lg 1 p 2).

Ülalpidamiskohustus ei tähenda, et peaksite isa enda juurde võtma või teda isiklikult hooldama. Üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1) ning alati hinnatakse nii isa abivajadust kui ka teie majanduslikku võimekust.

Te ei pea andma isale ülalpidamist ulatuses, mis kahjustaks teie enda tavapärast ülalpidamist, arvestades teie varalist olukorda ja muid kohustusi (PKS § 102 lg 1).

Kui isa ei ole alates teie seitsmendast eluaastast teid kasvatanud, teie vastu huvi tundnud ega elatist maksnud, on see oluline asjaolu PKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamisel. Kohus hindab muu hulgas seda, kas isa jättis lapse ülalpidamiskohustuse täielikult, ebapiisavalt või ebaregulaarselt täitmata.

Enne võimaliku nõude tekkimist ei ole üldjuhul võimalik ülalpidamiskohustusest lõplikult loobuda. Kui isa või tema esindaja esitab nõude, tuleb sellele vastata ja tugineda PKS § 102 lg-le 1 ning PKS § 103 lg 1 p-le 2. Võimaluse korral säilitage tõendid, näiteks elatise kohtuotsus, täitemenetluse andmed, pangaväljavõtted, kirjavahetus või muud andmed, mis näitavad, et isa oma ülalpidamiskohustust ei täitnud.

Kohus hindab iga juhtumit eraldi, arvestades isa abivajadust, sissetulekuid ja vara ning teie sissetulekut, vara ja muid kohustusi. Kui isal on teisi samas astmes ülalpidamiskohustuslasi, näiteks teisi lapsi, jaotub kohustus üldjuhul nende majanduslike võimaluste järgi (PKS § 105 lg 3). Isa võib nõuda ülalpidamist ja täitmata kohustuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (PKS § 108). Ametlikule nõudele või kohtudokumendile tuleb vastata dokumendis märgitud tähtajaks.

Tere Olen üliõpilane Soomes, 19 aastat vana ja olen töötu, otsisin tööd kuu jooksul ja ei leidnud midagi . Kuna praegu mul on finansilised probleemid, palusin oma vanemaid aidata mind. Ema tuli appi ja maksab mulle 250 eurot kuus. Isa ütles, et ei hakka mind aitama. Iga kuu ma maksan ühiselamutoa üüri 329 eurot ja poole kuu jooksul toidu peale ma juba olen maksnud umbes 200 eurot, säilisin kõik oma tsekkid toidu eest. Mul ei piisa raha toidu ja üri peale, rääkisin sellest isaga, kuigi vastust ma ei saanud. Öelge palun, kas mul on õigus paluda raha oma isalt seaduse järgi ja kui jah, siis kui palju arvestades oma kuu kulude võrreldes. 

Kui täisealine laps omandab haridust, võib tal olla õigus saada vanematelt ülalpidamist ka pärast 18-aastaseks saamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. See õigus ei sõltu sellest, kas õpingud toimuvad Eestis või välisriigis. 

PKS § 96 järgi lasub lapse ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. See tähendab, et mõlemad vanemad peavad osalema täisealise õppiva lapse ülalpidamises vastavalt oma võimalustele ning ühe vanema kohustus ei lõpe pelgalt seetõttu, et teine vanem last juba toetab. 

Ülalpidamise suurust ei määra seadus täisealise õppiva lapse puhul kindla summana. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi arvestatakse seejuures kõiki lapse eluvajadusi, sealhulgas eluaseme-, toidu-, transpordi- ja tervisekulusid ning hariduse omandamise ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Samuti võetakse arvesse lapse enda sissetulekuid, näiteks töötasu, stipendiume või toetusi. 

Vanemate panuse suuruse määramisel tuleb arvestada ka nende varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet. PKS § 102 lg 1 kohaselt täidavad vanemad ülalpidamiskohustust, võttes arvesse oma varalist seisundit ja võimalusi. Kui vanemate sissetulekud ja majanduslik olukord erinevad, ei pea nad ülalpidamiskohustust kandma võrdsetes osades, vaid vastavalt oma tegelikele võimalustele. PKS § 102 lg 2 võimaldab kohtul arvestada ka muid olulisi asjaolusid, mis mõjutavad vanema ülalpidamisvõimet. 

Kui täisealisel õppival lapsel ei ole võimalik oma põhjendatud kulusid ise katta ning vanem keeldub ülalpidamist andmast või ei vasta sellekohasele pöördumisele, on lapsel õigus esitada vanema vastu kohtusse elatise nõue. Täisealise õppiva lapse puhul tuleb nõude esitamisel tõendada nii õppimist kui ka oma tegelikke vajadusi ja kulusid (näiteks üürileping, maksekinnitused, toidukulud ja muud õpingutega seotud vältimatud väljaminekud). Kohus hindab igal üksikjuhul lapse vajadusi ning mõlema vanema majanduslikke võimalusi ja määrab elatise suuruse nende asjaolude alusel. 

Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Tere Kuidas arvutada elatise summa kui mõlemad vanemad saavad lasterikka pere toetust. Elatist nõudvas peres kasvab 3 last (sh 1 ühine), elatist maksvas peres kasvab 3 last (ühine on lisaks). Või kas mängib rolli, et elatist maksvas peres saab lasterikka pere toetust nn uus kolme lapse ema? Tänan.

Elatise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda perekonnaseaduse (PKS) §-st 101. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse kohaselt loetakse lapse vajadused kaetuks kogu lapsetoetuse ning poole selle lasterikka pere toetuse osa ulatuses, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 
Seega on lasterikka pere toetusel elatise arvutamisel tähtsus. Elatist maksva vanema uue pere saadavat lasterikka pere toetust ei saa aga automaatselt tema poolt makstavast elatisest maha arvata. PKS § 101 lg 5 kohaldamisel arvestatakse elatist saava lapsele langevat osa sellest toetusest, mida tema pere saab.
Kirjeldatud olukorras tuleb eristada elatist saava lapse toetusi ja elatist maksva vanema teisi ülalpeetavaid lapsi. Kui elatist maksva vanema uues peres kasvab veel kolm last, võivad need lapsed olla elatise suuruse hindamisel asjakohased. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 alusel arvutatud summa muu hulgas juhul, kui vanemal on teine laps, kes § 101 ulatuses elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selline vähendamine ei ole siiski automaatne, vaid sõltub konkreetsetest asjaoludest. 
Seega mängib rolli ka asjaolu, et elatist maksva vanema uues peres kasvab kolm last ja nende eest saadakse lasterikka pere toetust, kuid toetuse saamine iseenesest ei vähenda isa elatiskohustust. Arvestada tuleb eelkõige isa kõiki ülalpidamiskohustusi, laste tegelikke vajadusi ja varalist olukorda ning kummagi vanema osalemist laste ülalpidamises.
Samuti tuleb arvestada, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on perehüvitiste seaduse § 21 lg 1 kohaselt ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres vähemalt kolme seaduses sätestatud tingimustele vastavat last. Kolme kuni kuut last kasvatava pere lasterikka pere toetuse suurus on praegu 450 eurot kuus. 
Kui mõlemas peres kasvab kolm last ja üks neist on vanemate ühine laps, tuleb lisaks välja selgitada, kummas peres ühine laps tegelikult elab ning kui palju viibib ta teise vanema juures. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatist PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt selle ajaga. 
Kokkuvõtvalt, elatist nõudva lapse pere saadav lasterikka pere toetus mõjutab PKS § 101 lg 5 alusel elatise arvutust. Elatist maksva vanema uue pere saadav lasterikka pere toetus ei lähe aga automaatselt tema makstavast elatisest maha. Küll võivad tema teised lapsed ja nende tegelik varaline olukord olla PKS § 102 lg 2 alusel mõjuvaks asjaoluks elatise vähendamisel. Selleks tuleb hinnata mõlema pere laste koosseisu, laste vanust ja vajadusi, toetuste saajaid ning ühise lapse tegelikku elukorraldust.

Tere! Laps sai 18 aastaskes. Lapse isa täitis varasemat kohtuotsust ja tegi viimase makse 10 päeva eest. Edasi vabal tahtel keeldub maksmast. Lapsel on määratud raske puue ja töövõimetustoetus. Selle ettekäände lapse isa toobki, kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema keeldub maksmast. Laps aga jätkab kutsekoolis õpinguid. Kas töövõime ja puudetoetus vabastab lapse isa elatise maksmisest? Laps soovib hagi kohtusse anda, laps elab koos minuga. Isa maksis varasemalt vaid elatist, lapsega igasugune suhtlus puudus.

Lapse 18-aastaseks saamine ei lõpeta isa ülalpidamiskohustust automaatselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on alanejad ja ülenejad sugulased kohustatud üksteist ülal pidama. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealine laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on kutsekoolis jätkaval lapsel õigus nõuda isalt ülalpidamist ka pärast 18-aastaseks saamist. 
Teie kirjeldatud juhul on lisaks oluline PKS § 97 p 3, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka muu abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui lapsel on raske puue ja puuduv või oluliselt piiratud töövõime ning ta ei suuda end iseseisvalt ülal pidada, võib ülalpidamisõigus tuleneda sellest sättest sõltumata õppimisest.
Töövõimetoetuse või puudega inimese sotsiaaltoetuse saamine ei vabasta isa automaatselt ülalpidamiskohustusest. PKS ei sätesta, et nimetatud riiklikud toetused asendavad vanema ülalpidamiskohustuse. Ülalpidamise suuruse määramisel tuleb PKS § 99 lg 1 kohaselt lähtuda õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist ning § 99 lg 2 kohaselt arvestada tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Seetõttu tuleb kohtus hinnata lapse tegelikke vajadusi, sealhulgas puudest ja õppimisest tulenevaid lisakulusid, ning seejärel mõlema vanema võimalusi nendes vajadustes osaleda.
Isa ei saa ühepoolselt otsustada, et kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema ülalpidamiskohustus lõpeb. Kui isa leiab, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda, tuleb seda hinnata PKS § 102 lg 1 alusel. Samuti on lapsel PKS § 104 alusel õigus nõuda isalt vajalikku teavet tema sissetulekute ja vara kohta. 
Ülalpidamiskohustuse piiramine või sellest vabastamine on võimalik üksnes erandlikel juhtudel. PKS § 103 lg 1 kohaselt võib kohus seda teha juhul, kui ülalpidamiskohustuse täitmist oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda, näiteks õigustatud isiku enda ebamõistliku käitumise tõttu, tema jämeda ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu või tahtliku kuriteo toimepanemise tõttu kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Lapse ja isa vähene või olematu suhtlus iseenesest sellist alust ei anna. 
Kuna laps on nüüd täisealine, peab ülalpidamisnõude esitama laps ise. Nõudes tuleb välja tuua lapse tegelikud igakuised vajadused ja kulud, sh eluaseme-, toidu-, transpordi-, õppe-, ravi-, ravimite, rehabilitatsiooni- ja abivahendite kulud ning puudest tulenevad muud lisakulud. Samuti tuleb näidata lapse saadavad toetused ning isa senised maksed. See võimaldab kohtul hinnata, milline osa lapse põhjendatud vajadustest jääb vanemate kanda.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seetõttu on võimalik nõuda ka tekkinud võlgnevust, kui selleks on õiguslik alus. 
Kokkuvõttes: lapse raske puue, töövõime vähenemine või puudumine ja kutsekoolis õppimine annavad käesoleval juhul tugeva aluse ülalpidamisnõude esitamiseks. Töövõimetoetus ja puudega inimese toetus ei vabasta isa iseenesest ega automaatselt ülalpidamiskohustusest. Arvestades lapse puuet ja jätkuvaid õpinguid, tuleks hagis tugineda nii PKS § 97 p-le 2 (kutseõppes õppimine kuni 21-aastaseks saamiseni) kui ka asjaolude olemasolul PKS § 97 p-le 3 (abivajav ja ennast ise ülal pidada mittesuutuv täisealine alaneja). Hagile lisada varasem kohtuotsus, lapse kehtiv puude ja töövõime otsus ning kutsekooli tõend.  

Soovin nõustamist ja dokumentide koostamist, et pöörduda kohtusse. Teemasid on palju. (lapsele elatise määramine, ema ülalpidamine rasedusaegselt ja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, hooldusõigus, suhtluskord ja valduse/vara küsimused).

Teie kirjeldatud küsimused puudutavad mitut erinevat nõuet ning kõiki neid ei ole võimalik lahendada ühe ja sama kohtule esitatava avaldusega.

Lapse elatise nõude saab üldjuhul esitada maksekäsu kiirmenetluses elektrooniliselt e-toimiku kaudu. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud viis lapsele elatise nõudmiseks. Sellel menetlusel on siiski omad piirangud, muu hulgas ei saa maksekäsu kiirmenetluses nõuda elatist tagasiulatuvalt. Vajaduse korral võib lapse elatist nõuda ka hagimenetluses.

Lapse ema ülalpidamise nõue on lapse elatise nõudest eraldiseisev nõue. Perekonnaseadus näeb teatud tingimustel ette lapse isa kohustuse lapse ema ülal pidada seoses raseduse ja lapse sünniga ning juhul, kui ema ei suuda lapse eest hoolitsemise tõttu ennast ise ülal pidada. Sellise nõude olemasolu ja ulatus sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Hooldusõiguse muutmiseks ning lapse ja vanema suhtluskorra määramiseks tuleb kohtule esitada eraldi avaldus. Neid küsimusi lahendab kohus hagita perekonnaasjana ning kohus lähtub eelkõige lapse huvidest.

Teie nimetatud valduse ja vara küsimuste puhul sõltub kohtusse pöördumise viis sellest, millise vara või valdusega on tegemist, kellele vara kuulub ning milles täpselt seisneb pooltevaheline vaidlus. Seetõttu ei ole üksnes küsimuses esitatud andmete põhjal võimalik öelda, milline nõue tuleks kohtule esitada.

Kuna Teie olukorras on korraga mitu erinevat perekonna- ja varalise õiguse küsimust ning nende lahendamiseks võib olla vajalik esitada kohtule mitu erinevat nõuet või avaldust, soovitame pöörduda dokumentide koostamiseks juristi või advokaadi poole. Jurist Aitab portaali kaudu ei koostata konkreetse kohtuasja jaoks hagiavaldusi ega muid menetlusdokumente.

Kui Teie majanduslik olukord ei võimalda õigusteenuse eest ise tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi korras võidakse määrata Teile advokaat, kes saab hinnata kõiki asjaolusid, anda nõu ning vajaduse korral koostada kohtule esitatavad dokumendid ja Teid kohtumenetluses esindada.

tere, mida peab tegema, et üle võtta vanuri pangakonto, et tasuda hooldekodu arveid ja muid kulusid?

Küsimus puudutab teisele isikule kuuluvat vara ja selle käsutamist (pangakontol oleva rahaga kulude maksmist). Põhiseadus kehtestab omandi kaitse, igaühe omand on puutumatu. Seetõttu ei ole võimalik niisama asuda teise isiku pangakontol olevat raha kasutama ja käsutama.  

Kui vanem on hooldekodus ja tema enda pension ning muud sissetulekud ei kata hooldekodu kulusid, lasub perekonnaseaduse (PKS) kohaselt täisealistel lastel kohustus anda oma vanemale ülalpidamist (PKS § 96 lg 1). Ülalpidamiskohustus ei anna õigust vanema vara käsutada, vaid lastel tekib üksnes kohustus tasuda kulud.

Kui hooldekodus oleval vanemal on pangakontol sääste, millistega saaks hooldekodu kulusid kanda, saavad tema lapsed korraldada nende säästude arvel kulude kandmise lähtudes vanema teovõimelisusest kahel viisil: 1) kui vanem on teovõimeline, siis pangale esitatava notariaalne volitusega; 2) kui vanem ei ole teovõimeline, siis eestkoste kaudu.

Teovõimeline vanem saab anda oma ühele lapsele või kõikidele lastele volituse, millega lubab neil tegutseda enda nimel ja enda huvides, sealhulgas vanem lubab lastel käsutada oma pangakontot kokkulepitavate kulude maksmiseks. Reeglina soovivad pangad saada notariaalses vormis volitust, kuna pangad soovivad veenduda volituse ehtsuses, ulatuses ja kontoomaniku tegelikus tahtes. Kui lastele on teada, millises pangas on vanemal konto avatud, saavad nad pangast välja selgitada volituse nõutava vormi.

Kui vanem ei ole teovõimeline, siis notari juures volitust tõestada ei saa, kuna notar ei saa veenduda, kas vanem saab tegelikult aru volituse tähendusest, selle kasutamise sisust ja tagajärgedest. Sellisel juhul peavad lapsed pöörduma kohtu poole ja esitama kohtule avalduse oma vanemale eestkoste seadmiseks. Eestkostest saab juurde lugeda: https://eestkostja.kohus.ee/taiskasvanu/eestkostjaks-saamine/

Kohus määrab eestkoste abil teovõimetu või oluliselt piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja, avalduse esitanud laps võib taotleda enda eestkostjaks määramist. Eestkostja saab kohtuotsuse alusel õiguse hallata eestkostetava vara, sh pangakontosid, tasuda hooldekodu arveid ja teha muid vajalikke varalisi toiminguid. Kohtu määratud eestkostja tegutseb vanema huvides ning tema tegevus on kohtu järelevalve all, mis tagab, et vara kasutatakse õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt.

Mõlemal juhul tuleb lastel meeles pidada, et nad võivad oma vanema pangakontol olevat raha kasutada eelkõige vaid vanema huvides. Lapsed peavad suutma hiljem iga tehtud kulutust põhjendada ja tõendada.
 

Tere! Mul on isa kes läks hooldekodusse ja nüüd on vaja lastel hooldekodu puudujääk tasuda. Mis tingimustel lapsed et pea hooldekodu maksma? Olen teda näinud ainult paar korda elus,vabatahtlikult ei ole ta meile alimente maksnud,aga oleme talts kohtu kaudu ühtteist nõudnud,kas see läheb toetamise ja kasvatamise hulka ja kas me ikkagi peame tasuma hakkama? Kas annab midagi teha sellega?

Küsimus puudutab ülalpidamiskohustust, millist reguleerib perekonnaseadus (PKS). Küsimuse kohaselt on isa hooldekodus, hooldekodu on esitanud lastele nõude tasuda osa hooldekodu kuludest, mida isa pension ja muud sissetulekud ei kata. Lapsed ei ole nõus ülalpidamist andma, kuna isa ei osalenud nende kasvatamisel. 

Seadus kohustab täisealisi sugulasi ülalpidamist andma (PKS § 96 lg 1) siis, kui vanem ei ole võimeline end ise ülal pidama ja lastel on majanduslik võime ülalpidamist anda. Seetõttu on hooldekodul õigus esitada täisealistele lastele kulude hüvitamiseks arveid. Seadusest tulenevast kohustusest saab vabastada vaid kohus. Kohus võib otsustada vabastada lapsed isa ülalpidamiskohustusest, kui ülalpidamise nõudmine oleks laste suhtes äärmiselt ebaõiglane (PKS § 103 lg 1).

Laste ülalpidamiskohustust vabastamise aluseks võib olla olukord, kus vanem on rikkunud laste suhtes oma ülalpidamiskohustust. Näiteks oli isa oma alaealiste laste suhtes hoolimatu, ta vältis vanemlikke kohustusi ja jättis laste kasvatamise täielikult teise vanema kanda; isa ei panustanud laste arengusse ega loonud lastega mingit sidet; isa ei andnud ülalpidamist vabatahtlikult, vaid üksnes kohtu sunnil, ning seda minimaalses ulatuses jne. Selline olukord võib vastata isa poolt laste ülalpidamiskohustuse jämedale rikkumisele, milline võib olla lastele isa ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseks (PKS § 103 lg 1 p 2). 

Lastel tuleb esitada kohtule avaldus hagita menetluses, millega nad taotlevad endi vabastamist isa ülalpidamiskohustusest põhjusel, et isa rikkus nende suhtes jämedalt ülalpidamiskohustust ning et seetõttu oleks ülalpidamise nõudmine laste suhtes äärmiselt ebaõiglane. Avaldusele tuleb juurde lisada isa rikkumist tõendavad tõendid (sh ka hooldekodu arved ning võimalusel ema selgitus laste kasvatamisel isa mitteosalemise kohta). Kui lapsed otsustavad ülalpidamiskohustuse kohtus vaidlustada, siis tuleb sellest ka hooldekodule teatada.

Tere. Laps sai juunis 18 aastaseks ja isa otsustas, et juuli kuust ta enam rahaliselt ei toeta. Laps läheb sügisesest 11.klassi. Laps elab alates kevadest täiskasvanud õega minust eraldi oma majas, mina tasun kõik arved ja hoolitsen jätkuvalt kodu eest, toon ka vahel süüa, enamasti ostavad ise. Kuidas peaksin käituma, et isa jätkuvalt toetaks, sest see raha on lapsele väga oluline hakkama saamiseks?

Vanema ülalpidamiskohustus ei lõpe automaatselt lapse 18-aastaseks saamisel. Kui täisealine laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist ning vajab õpingute tõttu ülalpidamist, on vanematel üldjuhul kohustus teda ülal pidada kuni 21. eluaastani.

Kirjeldatud juhul ei vabasta isa ülalpidamiskohustusest asjaolu, et laps on saanud täisealiseks või elab eraldi. Samuti tuleb arvestada, et Teie panustate jätkuvalt lapse ülalpidamisse, tasudes eluasemega seotud kulud ning toetades teda muul viisil.

Oluline on aga teada, et pärast lapse täisealiseks saamist on elatise nõude esitajaks üldjuhul laps ise, mitte lapsevanem. See tähendab, et kui isa keeldub lapse ülalpidamises osalemast ning kokkulepet ei saavutata, tuleb elatise nõue esitada täisealisel lapsel.

Soovitan esmalt püüda jõuda isaga kirjalikule kokkuleppele. Kui see ei õnnestu, saab täisealine laps pöörduda elatise nõudega kohtusse. Elatise suurus sõltub lapse põhjendatud vajadustest ning mõlema vanema varalisest olukorrast, mistõttu ei ole seaduses ette nähtud kindlat elatise summat.

Elatise orienteeruva suuruse hindamiseks saab kasutada Justiits- ja Digiministeeriumi elatiskalkulaatorit (www.just.ee/elatiskalkulaator). Lisateavet õigusabi võimaluste kohta leiab Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt (www.just.ee/oigusabi) ning kohtusse pöördumise kohta Eesti kohtute veebilehelt (www.kohus.ee).