Tere. Oleme endise elukaaslasega lahutaud ühise lapsega. Olen alati maksnud kokkuleppeliselt ja tähtajaliselt alimente, lisaks nendele veel maksnud kinni pool kõikidest lapsega seonduvatest kulutustest (riided, koolikotid, sünnipäevad jne.) Varasemalt oli kokkulepe, et iga teine nädalavahetus on laps minu hoole all. Hiljutise töövahetuse ja liikuva graafiku tõttu on nüüd olukord, kus kuu või kaks ei saa mina last enda hoolde võtta, kuid järgnev kuu saan nt kaks või kolm nädalavahetust järjest temaga veeta. Alimentide summa on sama iga kuu. Probleemiks on see, et vastaspoolt häirib minu muutunud graafik. On olnud olukordi, kus ta soovib last minu hoolde jätta, kuid puuduvate finantside tõttu ei ole mina last saanud temalt vastu võtta. Olen alati andnud endast parima, et last toetada ja kõike teha probleemide vältimiseks, kuid viimasel ajal ähvardatakse mind kohtusse mineku ja ametlike alimentide peale panekuga. Näha on, et teine osapool on stressis ja temaga olukorra arutamine on üsnagi pingeline ja keeruline. Enamasti saab tema enda tahtmise läbi karjumise ja ähvardamise. Suhe läks laiali, kuna naine pettis ja kasutas minul vägivalda, millest mul on siiani tõestus olemas. Mida mina kui isa kohtukutsest/kohtu ähvardusest täpsemalt kartma peaks ja kas makseõigusi ja agressiivset suhtlust oleks võimalik lahendada ka kohtust väljaspool mõne kolmanda neutraalse isikuga?

Kõiki lapsega seonduvaid küsimusi on otstarbekaim lahendada kohtuväliselt. Kui omavahel kokkulepet ei saavutata, on võimalik paluda asja lahendamisel lastekaitsetöötaja kaasabi ja arutada lastekaitsetöötajaga koostöös läbi nii lapsega suhtlemise graafik kui lapsele tasutava elatise suurus. Teiseks võimaluseks on pöörduda Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenusele, mille lõppedes saab sõlmida vanemluskokkuleppe, mis on juba ka täitedokument. Kui ka see tulemust ei anna, tulebki pöörduda kohtusse. Enne soovitan Teil kontrollida Elatiskalkulaatoriga, kas praegu tasutav elatis on piisav arvestades PKS § 101 alusel arvestatud seadusjärgse elatise suurust.

Ülalpidamise kohustusest vabanemine. Laps on hetkel 16 aastane. Isaga koos elanud ei ole päevagi, isa ei ole rahaliselt toeatanud ühegi euroga, puudub igasugune kontakt. Samas elatist välja nõudnud ei ole siiani, kuna pole vajadust tundnud ja eeldasin et see on lapsele kasulikum, sest siis ei teki isal õigust nõuda lapselt hiljem ülalpidamist. Nüüd loen et vanema ülalpidamiskohustusest loobumiseks on LAPSEL vajalik tõestada, et isa on "jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu". Kuidas seda tõestada saab?

On tõsi, et vanema ülalpidamise kohustusest saab teatud tingimustel vabaneda, muuhulgas ka siis kui venem on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse vastu. Samuti on tõsi, et kui laps soovib sellele tugineda, tuleb tal väidet kohustuse rikkumisest ka tõendada. Eesti tsiviilõiguses ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu ja on menetlusosalise enda otsustada, milliseid tõendeid ta oma väite tõendamiseks esitada soovib. Tõendite liigid on näiteks dokumentaalsed tõendid aga ka tunnistaja ütlused või menetlusosalise vande all antud seletus. Kui asjaolu ühegi dokumentaalse tõendiga tõendada ei saa, võib olla asjakohane tõendada väidet tunnistaja (lapsega koos elanud vanema) ütlusega või esitada taotlus vastaspoole vande all ülekuulamiseks.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

tere. mure selline et mis avalduse ma pean täitma kohtutäiturile kui ma maksan elatist kahele meie omavahelisel kokkuleppel.. aga lapsed pole minu nimel.. et mis teekond ette tuleb võtta?

Küsimusest jääb arusaamatuks, millist avaldust (mille saavutamiseks) Te kohtutäiturile esitada soovite. Kuna põlvnemine on tuvastamata, ei saa olla elatist välja mõistvat kohtulahendit ja elatisenõude sundtäitmisest ei saa juttu olla. Samuti ei saa olla juttu olukorrast, mis annab täitemenetluses võimaluse suurema arestimisele mittekuuluva summa arestamiseks, sest seaduse järgi lähevad arvesse ülalapeetavad, kelle suhtes tuleneb ülalpidamiskohustus seadusest. Vanemate õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks on tuvastatud põlvnemine. Seega, mistahes avaldust Te soovite kohtutäiturile esitada, esmalt peab olema tuvastatud laste põlvnemine Teist (peaksite võtma lapsed oma nimele). Seda saate teha, kui mõlemad vanemad on sellega nõus ja pöörduvad ühiselt perekonnaseisuasutusse. Kui teine vanem laste põlvnemise kindlaks tegemisega ei nõustu, on Teil võimalik pöörduda põlvnemise tuvastamiseks kohtusse. Kohus tuvastab põlvnemise reeglina DNA analüüsi kaudu.

I am an Australian Citizen and a resident of Estonia. On 1st April 2023, I had a baby in Estonia, H N V ID Code 523xxx, who has an Estonian father. Unfortunately, the father and I do not have a good relationship. The father sees his child once or twice per month, for maybe a few hours at a time. The father refuses to participate by providing any care or support for his child. The father does not contribute to raising his son in any way, and does not provide any financial contributions for his child. 100% responsibility is on me alone to provide for our child, as the father does not participate in any way. I am currently on parental leave from my work, which helps me to be with my child 100% of the time, however, I am finding it difficult to cope financially, and I have no support or family in Estonia. Can you please let me know what my legal rights are? Am I able to return to Australia with my child, where I have family to help me look after my child? Does the father have to pay any child maintenance? I really appreciate any support or guidance you may be able to provide. Thank you!

Kahtlemata on Teil õigus pöörduda lapse isalt elatise saamiseks nõudega kohtusse. Seadusjärgse elatise suuruse arvutamiseks võite kasutada elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/en/child-support-calculator/. Kalkulaatori alusel arvutatud summat nõudes ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, need loetakse tõendatuks seadusega. Kui isa elatist kohtulahendile vaatamata tasuma ei hakka, on võimalik anda kohtuotsus sundtäitmiseks kohtutäiturile ja kui ka kohtutäituril ei õnnestu lapsele raha saada, saab taotleda riigilt alates 2024. aastast kuni 200 eurot täitemenetlusaegset elatisabi. Käesoleval aastal on elatisabi suuruseks kuni 100 eurot.

Et lapsega Eestist lahkuda, on Teil vajalik saada selleks isa nõusolek (soovitan vormistada inglise keeles ja notariaalselt) või pöörduda hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse elu- ja viibimiskohaga seotud küsimustes ja hooldusõiguse selles osas Teile üle andmiseks kohtusse.

Tere, vanemad on kohustatud ülal pidama alanejat sugulast (täiskasvanud puudega laps, eestkostetav), mõlemad vanemad maksavad elatist ja toetavad eestkostetavat rahaliselt. Üks vanem, füüsiline isik on määratud kohtu poolt eestkostjaks ja teine ei osale rohkem eestkostetava elus kui 1 x kuus ülekanne. Eestkostjast vanem soovib, et teine osaleks ka mitterahalise poole vastutuse jagamises (eestkostjast vanemale langeb ebaproportsionaalselt suur koormus reageerida vanemana kõikidele olukordadele /ka neile, mis väljuvad eestkostja kohustuste piiridest/ ja sellest tekib sisuliselt olematu võimalus isiklikuks puhke- ja vabaks ajaks). Kuna teine vanem ei soovi reaalselt enda poolt kohustust täita ja nendes olukordades teist toetada, soovib eestkostjast vanem teise vanema eest panustamise katmiseks hüvitamist rahas. Millisel õiguslikul alusel saaks teiselt vanemalt kohustuse täitmist või hüvitist nõuda?

Eestkostja ülesanne ei ole eestkostetava eest ise isiklikult hoolitseda vaid tagada, et eestkostetav saab vajaliku ravi ja hoolduse. Kuidas eestkostja seda korraldab, tuleb tal endal otsustada. Hooldust saab tagada ka asutuse, hooldustöötaja või näiteks vastavate päevakeskuste kaudu. Nende teenuste maksumus on osa abivajava lapse vajadustest ja need tuleb vanematel solidaarvõlgnikena vajadusel tasuda. Samuti on võimalik vanemate võrdsuse printsiibist elatise suuruse kindlaks määramisel kõrvale kalduda põhjusel, et üks vanem teostab hooldust isiklikult (50% hooldusvajadusest) ja annab seeläbi ülalpidamist vahetult, teine vanem aga tasub hooldusteenuse (50% hooldusvajadusest) eest rahas.

Tere. Mul on küsimus elatisraha osas. Kui laps on 18 a, aga pole katkestanud õpinguid. Peale 9 klassi saime teada augustis, et ta ei saanud valitud kooli. Siis oli kohtadega juba halvasti ja sain haridusameti kaudu koha lapsele Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse, kui ta oli 16 aastane. Nüüd pole ta kooli vahetanud ja jäi sinna. Meil on ka kohtuotsus, millega on määratud varasemalt igakuine elatisraha. Kas see on kehtiv ja kas lapsel on õigus elatist saada õppides 11 klassis? Laps on koolis käinud järjest ilma pausideta, kooli läks aasta hiljem. Teine laps on meil alles 6 kuune, temal on kindlasti õigus elatisele, aga tema ei ole hetkel ametlikuks tehtud elatise osas. Uuriksin ennem suurema lapse õigusi. 

Täisealise lapse elatisnõude esitamise õiguse eelduseks on, et laps ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Põhjuseks võib olla õppimine täiskoormusega päevaõppes nii, et tööl käia ei ole võimalik. Kui õppetöö toimub vaid mõnel päeval nädalas või õhtustel aegadel, saab täisealine isik kasvõi osakoormusega töötada ja vähemalt osaliselt endale ise ülalpidamist hankida. Seega sõltub elatise nõude esitamise edukus eeskätt õppevormist ja koormusest.

Kas varasema elatislahendi alusel on õigust elatist saada, sõltub lahendi sõnastusest. Kui on kirjas täisealiseks saamiseni, siis selle otsuse alusel enam ei ole.

Mure siis järgmine, aastaid tagasi sai tehtud kokkuleppemenetluse käigus lapsele elatisenõue lapse isale. Aga kuna lapse isal ei olnud tihti püsivat sissetulekut ja lisaks oli maksamata pangalaen ei suutnud ta oma kohuatust täita. Vahepeal olid aastased pausid maksmises ja siis oli mõned helgemad aastad,kus midagi ikkagi laekus. Eelnevalt ei ole ma kohtutäituri poole pöördunud, kuna arved on blokitud tänu pangalaenu võlale sahkerdas ta alati oma palkadega. Kõik kunagised ülekanded tulid ka elukaaslase kontolt. Siis oligi tunne,et minu võimuses ei ole midagi. Nüüd aga olen mõelnud,et ma ei tea, mis seis tal nende laenudega hetkel on. Sooviksin ikkagi nüüd kohtutäturi poole pöörduda. Lihtsalt selleks,et jääks märk mitte maksmisest. Viimane ülekanne oli aastal 2019 detsembti kuus. Lisaks on veel mure sellega,et kohtuotsuses on summa 140€, mis oli siis selle aja miinimum. Kas see miinimum muutub siis automaatselt ajas või peaks siis jälle uuesti kohtusse pöörduma,et summat muuta? Millest ma peaksin alustama ja palju see minule maksma läheb?

Kui on olemas elatise väljamõistmiseks kohtulahend, ka kohtu poolt kinnitatud kokkulepe, ei ole vaja uut kohtumenetlust alustada vaid saab olemasoleva lahendiga pöörduda kohtutäituri poole nõude sundtäitmiseks. Kas lahendis kirjas olev elatise suurus muutub koos miinimumelatise muutusega, sõltub lahendi tekstist. Kui on kokku lepitud kindel summa, siis see ei muutu ka miinimumelatise muutudes ja kui nüüd on vaja suuremat elatist, tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamise nõudes. See kehtib jooksvale elatisele. Elatist kuni praeguseni saab ikka täitemenetluses sisse nõuda. Kui aga lahendis on kirjas, et elatist makstakse miinimummääras või 140 eurot, ent mitte vähem kui seadusjärgne miinimummäär, suurenes elatis igal aastal vastavalt miinimumelatise suurenemisele ja uut hagiavaldust esitada ei ole otstarbekas.

Tere Mul on kolm ülalpeetvat last. Vanem sai juuni lõpus 18(kaheksateist) ja tema ees kohustused lõppesid. Kohtumäärus on välja antud Tsiviilasja number 2-22-5910, kus me eksabikaasaga sõlmisime kompromissi. Tänaseks päevaks on mul paar küsimust: 1) mis suuruses on minu kahe ülalpeetava elatis? kohtumääruses on selgelt kirjas 1,2 ja 3laps kuni täisealiseks saamiseni-aga, mis on reaalsus peale 1.aprilli 2023? 2) eksnaine saatis arvutuse, mille numbrid on utoopiliselt suured Minul ja eksnaisel on ühised kolm last-kelle ees mul ka kohustused ja ka täidan .Veebruaris sündis perre eksnaisel uue elukaaslasega uus laps. Pere saab suure peretoetust 650€+lapsetoetused. 3) vanem tütar nõuab minult elatist ja ähvardab pidevalt. on õppiv 18a+töötav noor, samuti kuulub peretoetuse leibkonda. Vajadusel saan saata ka kohtumääruse ja lisaks veel e-kirju, mida on eksnaine ja kohus kirjautanud. 

Elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb nii alaealiste kui täisealise lapse puhul lähtuda lapse tegelikest vajadustest ja asjaolust, kui suure osa vajadustest saab katta peretoetustega ja lapse enda sissetulekuga (täisealise lapse puhul). Alaealiste laste miinimumelatise suuruse arvutamiseks soovitan kasutada Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud elatiskalkulaatorit. Kui elatist küsitakse suuremas määras kui kalkulaator näitab, tuleb küsijal tõendada ära laste keskmisest suuremad vajadused. Täiselise puhul tuleb lähtuda tema vajadustest, tema võimalusest ise ülalpidamist hankida (töötasu ja toetus) ning ülejääv summa jagada vanemate vahel võrdselt. Täiseline laps peab seejuures oma vajadusi tõendama. 

Kui Teilt nõutakse elatist rohkem kui eelpoolselgitatud põhimõtete alusel arvutatud summa, soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele ja pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudega.

Tere! Mida saan ma teha, kui mu bioloogiline isa on vaevu maksnud mu emale alimente mu elu jooksul. Olen hetkel 18 ja leidsin nende kokkuleppelise dokumendi, kus bioloogiline isa on lubanud allkirjaga, et maksab alimente 1800krooni igakuu. Hetkel siis umbes 115 eurot. Tean, et ta on maksimum mõned korrad seda maksnud ja peale seda jätnud maksmata aastaid. Lapsepõlves oleks väga olnud vaja seda abi ning saan öelda, et kannatasin alimentide mitte maksmise tõttu tema pärast. Enam temaga ei suhtle selletõttu, kuid leiaksin sisemise rahu, kui saaksin midagigi teha. Õpin hetkel kutsekoolis, ja olen teadlik, et kui ma õpin, on ta kohustatud maksma alimente kuni saan 21. Kuhu ma pean pöörduma, ja mis ma saaksin teha? 

Lapsepõlves saamata jäänud elatise osas, kui ei ole olemas jõustunud kohtulahendit või notariaalset kokkulepet, ei saa enam midagi teha. Küll võib Teil olla õigus pöörduda kohtusse isalt elatise saamiseks õpingute lõpuni. Elatis täisealisele lapsele erineb mõningal määral elatisest alaealisele lapsele. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatist teenida.
1. Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimalda, vanematelt elatist nõuda ei saa. Vanemad vastutavad lapse toimetuleku eest üldjuhul võrdselt, seega saab isalt nõuda poole Teie vajaduste katmist.
2. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui isa ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui isa peaks sellele menetluses tuginema. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele. 

Tere On vaja taotleda elatist täisealisele õppivale lapsele. Kas saab seda teha maksekäsukiirmenetluse raames? E-toimikus, tehes avalduse ja valides "elatise", ei andnud süsteem lisada hagejana isiku, kuna ta on täisealine. Kuidas saab esitada nõue? Kas saab esitada tavalise maksekäsu kiirmenetluse nõuena, lihtsalt panna selgitusesse täpsemalt nõude sisu? Või saab ainult tavalise hagina esitada? Tänan

Ka elatist alaealisele lapsele saab maksekäsu kiirmenetluses nõuda vaid  juhul kui nõue ei ületa 313,80 eurot kuus ning võlgnik peab olema kantud lapsevanemana lapse sünniakti. Lisaks ei saa antud menetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Kuivõrd täisealise lapse elatise suurus ei ole seadusega kindlaks määratud vaid lähtuda tuleb asjaoludest: miks täisealine ei saa ise endale ülalpidamist hankida, kas ta ei saa sissetulekut üldse või saab nii vähe, et vajab vanemate abi, millised on tema igakuised vajadused jne, saab elatist nõuda vaid hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses, erinevalt hagimenetlusest, ei kaaluta asjaolusid ega hinnata tõendeid. Seetõttu tuleb täisealise lapse elatisnõue esitada hagiavaldusena maakohtusse.