Tere! Küsimus seoses kohtuotsusega elatisnõude tõlgendamisega. Tegemist on elatisraha nõudega Kohtuotsuse resolutsioon osas on punkt mille kohaselt “Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada xx xx poolt menetluse kohtumenetluse ajal (alates 13.02.2025 kuni otsuse tegemiseni tasutud elatisemakseid). Kohtu seisukohas on kohtunik välja toonud, samuti et “Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud makseid.” Lapsevanem tasus kohtumenetluse ajal lapse arveldukontole elatisraha ja selgitusse pani “elatis” Kuna kohtuotsuses ei ole konkreetselt välja toodud, et kohtunik peab silmas neid makseid mis lapsevanem tegi lapse kontole, kas ma tõlgendan seda kohtuotsust õigesti, et need elatis maksed selgitusega “elatis” mis lapsevanem tegi lapse kontole menetluse ajal võib maha arvestada?

Kahjuks ei ole teie juhtumi kirjelduses märgitud, kelle kasuks elatisraha välja on mõistetud või kelle kaudu. Tavapraktika kohaselt on elatisraha tasumised lapse kasuks vanema kaudu. Kui sarnaselt on ka teie kohtulahendis, siis lapse kontole tasumine kohtulahendi sõnastusega kokku ei läheks. Maksite ju lapse kontole vanema asemel. Seega kui elatis on tasutud lapse kontole, aga peaks olema tasutud vanema kaudu (kontole) võib tekkida vaidlus kohtulahendi kohase täitmise osas. Kui tekib vaidlus, võidakse lugeda, et elatise eest on tasumata.

Elatise tasumine lapse asemel vanemale on oluline eelkõige põhjusel, et laps on alaealine ja vanem kohustatud lapse üle hooldust teostama. Lapsele seda vastutust üle kanda ei saa ja ei tohi.

Kokkuvõtlikult- teie tekkinud olukorras elatise tasumiseks saab lugeda makseid üksnes kokkuleppel.

Tere Soovin küsida õiguslikku nõu oma olukorra kohta. Elan isa korteris tema nõusolekul, kuid nüüd soovib ta mind päeva pealt välja tõsta. Samal ajal töötasin tema juures igapäevaselt vähemalt kaks kuud ilma töötasu saamata. Lisaks oli isa mulle ligi aasta aega võlgu peaaegu 2000 eurot. Suurem osa sellest on nüüdseks tagasi makstud, kuid see näitab meie vahel olnud rahalisi kokkuleppeid ja sõltuvust. Meil on ka ühine puude tegemise ja müümise tegevus — puud said tehtud meie mõlema tööga, mina tegelesin peamiselt nende müümisega ning transport toimus isa vahenditega. Lõpetasin sel aastal gümnaasiumi ning tegin kordusaasta eesmärgiga parandada tulemusi ja saada edasi õppima. Plaanin haridusteed jätkata ning ei ole veel täielikult majanduslikult iseseisev. Lisaks levitab isa minu kohta tuttavatele ja külaelanikele väiteid, et olen väidetavalt purjus peaga tema asju lõhkunud ja korteri ära rikkunud. Minule teadaolevalt ei vasta see tõele. Ühel juhul kutsuti kohale ka politsei ning nende saabudes oli kõik korras ning mingit lõhkumist ei tuvastatud. Soovin teada: Kas isa võib mind koheselt korterist välja tõsta või on mul õigus mõistlikule etteteatamisele või edasi elamisele? Kas minu olukorda mõjutab see, et olen hiljuti lõpetanud gümnaasiumi ja liigun edasi õppima? Kas mul võib olla õigus nõuda: saamata töötasu, ning osa puude müügist saadud tulust? Kas mul on õigus keelduda kohesest lahkumisest kuni vaidlused töötasu ja ühise vara osas on lahendatud? Kas minu kohta levitatud valeväited võivad kvalifitseeruda laimuks või maine kahjustamiseks? Milliseid tõendeid oleks kõige olulisem koguda? Ette tänades

Küsijal on mitmeid probleeme, sh vanema ülalpidamiskohustus ja võimalik elatisnõue, töötasu nõue. Alusetute juttude rääkimise osas võib tegemist olla küsija au ja hea nime kahjustamise või ka ebaõigete andmete avaldamisega. Selles artiklis ei ole võimalik detailselt olukorda analüüsida, küsijal tuleks selleks pöörduda juristi poole, vajadusel võib ta taotleda tasuta õigusabi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on vanemad kohustatud andma oma lastele ülalpidamist. PKS § 97 p 2 alusel on õigus saada üllapidamist lapsel, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui küsija lõpetas gümnaasiumi, kui ta kavatseb edasi õppida ja kui tal puuduvad veel vajalikud ulatuses sissetulekud, võib ta pärast õppeasutusse vastu võtmist esitada oma vanema(te)le kirjalikult nõude maksta kuni 21-aastaseks saamiseni elatist. Kui vanem keeldub, tuleb pöörduda elatise nõudega kohtu poole.

Isa korteris elamise kohta on andmeid ebapiisavalt, ka ei ole aru saada, kas poeg elab korteris üksinda või koos isaga. Võlaõigusseaduse kohaselt võib eluruumi kasutada üürilepingu alusel (suulises või kirjalikus vormis kokkulepe), üürilepinguga kaasneb üürnikule üüri ja korteriga seotud kulude kandmise kohustus. Tähtajatut üürilepingut võib igal ajal üles öelda teatades sellest 3 kuud ette. Kui eluruumi kasutamisega ei kaasnenud üüri ega ka kulude maksmise kohustust ja kui need kulud kandis ülalpidamiskohustuse raames isa, siis on tegemist vara tasuta kasutamisega. Vara tasuta kasutamisel puudub seaduses etteteatamise tähtaeg, see peab olema mõistliku pikkusega – mitu kuud on mõistlik tähtaeg, sõltub asjaoludest. Kui see korter on poja alaline elukoht ja kui isa täidab veel ülalpidamiskohustust, siis eeldatavalt võiks isa vaid mõjuvatel asjaoludel esitada oma ülalpeetavale korteri vabastamise nõude.

Isa juures töötamisest. Kui töötamine oli kahe kuu kestel igapäevane, siis see sarnaneb töösuhtele ning kohaldada tuleb töölepingu seadust. Esmalt tuleb esitada tööandjale (ettevõtja, kelle huvides ja kelle kasuks tööd tehti) kirjalik nõue maksta töötamise perioodi eest töötasu. Kui töötasu suurus lepiti suuliselt kokku, siis tuleb nõue esitada kokkulepitud suurusele. Kui kokkulepe puudus, tuleb töötasu nõude suurus arvutada tavaliselt seda tööd tegevate töötajate töötasu suuruse alusel. Kui tööandja keeldub töötasu maksmisest, siis saab nõudega pöörduda töövaidluskomisjoni poole, kus esmalt tuleb paluda tuvastada töölepingu olemasolu ja seejärel esitada töötasu nõue. Müügist saadud tulu jagamise nõue eeldab vastava eelneva kokkuleppe olemasolu.

Tere , kas tagantjärele saab nõuda elatisraha ? Elatisraha suurus oli kolmel kuul vähem 10.63 € ja järgneval neljal kuul 11.16€ Elatisraha maksti 2013 aastal . Kas on võimalik kuidagi tagantjärgi seda veel küsida või pigem mitte?

Elatisraha nõue aegub 10 aasta järgselt viimase osamakse tegemise aastale järgnevast aastast. Seega teie märgitud elatisnõude maksmata osasid täna kohtutäituri kaudu maksma panna ei ole võimalik. Teie nõuded aegusid 2024 aastal.

Täisealisele õppivale lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis summas 209€ kuus. Elatise kätte saamiseks oleme pöördunud ka kohtutäituri poole. Nüüd tahab isa, öeldes, et tal on töövõimetus elatist vähendada. Kuidas peaksime edasi käituma? Kuna elatise summa ei ole suur, et toime tulla, siis pigem sooviksime selle samaks jätta. Kui isa pöördub kohtusse, kas lapsel on õigus taotleda tasuta õigusabi, kuna õppimisega seoses tal sissetulek puudub. Ainus sissetulek on tal kohtutäituri poolt saadav raha. Ja nagu aru saan, siis isegi kompromisskokkuleppe on mõistlik sõlmida kohtus.

Kokkuleppe alusel ei ole alam ega ülempiirmäärasid igakuulise elatise tasumiseks. Kui pooled kokkuleppele elatise tasumises ei jõua, peab üks (nt isa) pöörduma kohtu poole (elatise vähendamiseks). Üldiselt lähtutakse Perekonnaseaduse kohaselt põhimõttest, et ühe lapse kohta on minimaalne elatis igakuuliselt 295,86eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle), millele lisandub 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast ehk 62,76eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle) ning lahutatakse lapsetoetus. 
Perekonnaseaduse kohaselt on võimalik elatisraha vähendamine kohtu kaudu kui esineb mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla eelkõige töövõimetus. 
 

Tere! Mul on elatise võlg ja kohtutäitur arestis minu konto, jättes ainult 360 eurot. Mul on puue (coxarthrosis 4. aste). Saan töötukassalt toetust ja sotsiaaltoetust 50 eurot. Elan Narvas üksi üürikorteris ja maksan 300 eurot ning raha ei jätku isegi ravimite ja toidu jaoks. Kas kohtutäituri selline käitumine, jättes nii väikese summa elamiseks, on seaduslik?

Kokkuleppe alusel ei ole alam ega ülempiirmäärasid igakuulise elatise tasumiseks. Kui pooled kokkuleppele elatise tasumises ei jõua, peab üks (nt isa) pöörduma kohtu poole (elatise vähendamiseks). Üldiselt lähtutakse Perekonnaseaduse kohaselt põhimõttest, et ühe lapse kohta on minimaalne elatis igakuuliselt 295,86eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle), millele lisandub 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast ehk 62,76eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle) ning lahutatakse lapsetoetus. 
Perekonnaseaduse kohaselt on võimalik elatisraha vähendamine kohtu kaudu kui esineb mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla eelkõige töövõimetus. 
 

Kohtupoolt määratud ( toimiku number 2-23-13524 ) elatis summa määrati 225 eur aastal 2023.24.09. Olen tasunud igakuu elatisraha. Nüüd soovib lapse esindaja iga kuuselt suuremat summat 300 eur igakuiselt. Ja soovib tagant järgi aasta 76 eur . Ehk 9x76 eur kokku 766 eurot. Saates ise sellise kirja e-mailile. Mitte tasumisel lubab kohtutäituri juurde minna. Tasun 3 lapsele ( lapsed erinevates peredes ) elatsis raha 225 eur igakuiselt. Ja minu keskmine palk 1100-1300 eur. Igakuiselt erinev. Küsimus :kas pean kohtu otsusest olenevalt rohkem maksma ? Lugupidamisega 

Teie kohtulahend ei ole Riigi Teatajast kahjuks avalikult nähtav. Lähtume Teie küsimusest. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud elatisraha 300eur igakuuliselt ei saa Teie tahte vastaselt rohkem nõuda. Ka kohtutäituri vahendusel. Kui lapse ema põhjendus elatisraha tõusuks on põhjendatud laste vajadusest tulenevalt, peaks ema seda teile arusaadavalt ka põhjendama.

Tere Palun anda õiguslik selgitus järgmises küsimuses. Minu laps on Eesti kodanik ning elab alaliselt väljaspool Eestit riigis, kus lapsetoetusi seaduse alusel ette nähtud ei ole ning neid ka faktiliselt ei maksta. Palun selgitada: 1. Kas lapsel säilib õigus saada Eesti lapsetoetust olukorras, kus ta elab püsivalt välisriigis ja seal toetust ei maksta? 2. Millisesse asutusse tuleb sellisel juhul pöörduda ning millised dokumendid tuleb esitada toetuse taotlemiseks või õiguse hindamiseks? Palun edastada kirjalik vastus koos viidetega asjakohastele õigusnormidele.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust, seega lapse elatisenõudele kohaldatakse lapse praeguse elukohariigi õigust. 
Kui laps on Eesti kodanik, siis ta võiks perehüvitiste seaduse § 47 alusel taotleda riigilt elatisabi, kuid seda saab taotleda üksnes seaduses loetletud kolme menetluse toimumise ajaks: eeldusel, et kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust, saab elatisabi taotleda kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (pankrotimenetlusaegne elatisabi). 
Kui vanem ei maksa elatist vabatahtlikult, tuleks lapsel esitada kohtule elatisnõude hagi ja seda oleks otstarbekohane teha võlgnikust vanema elukohariigis, kuna kohtulahendi täitmine toimuks samas riigis. Laps, kes ei ela Eestis, saaks Eesti kodanikuna esitada elatise hagi Eesti kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 72 alusel teatud tingimuse esinemisel. Selliseks tingimuseks on asjaolu, et elatisnõude esitajal ei ole välisriigis (võlgnikust vanema elukohariigis) võimalik oma õigusi kaitsta. Objektiivsete takistuste esinemist Rootsi Kuningriigi kohtu poole pöördumisel peab tõendama elatisnõude esitaja. Kui selliseid takistusi tegelikult ei esine, siis võib Eesti kohus asuda seisukohale, et sellise nõude lahendamiseks puudub alus. 

Tere mure selles et mul elatisvõlg mis anti nüüd kohtutäituri kätte kas kohtutäitur tohib arvestada kogu perjoodi eest 12.2013-12.2025 sammuti on mul veel ka teine ülalpeetav kellega elan koos ja kohtutäitur jätis elatusmiinimumi 493 eur ei arvestanud teist ülalpeetavat, sissetulekuks on ainult töövõime toetus millest peetakse kinni 230 eur ehk kätte saan umbes 407 eur,algne võlgnevus on 13300 eur jaanuvaris saateti hoiatus oli summa koos täituri kuludega 14531,32 eurot jaanuvari teises kirjas saatetud 15213,32 eurot ja täna pandi kontod aresti ja kõik muud asjad ja summa kokku 15413,32 eurot.ja lisaks tänases saatetud kirjades on kirjas et summa pole lõpplik ja võib menetluse ajal suureneda viiviste tõttu,kui ma ei eksi siis elatise puhul ei arvestata viiviseid juurde.minu küsimus et kas mul on mingi võimalus midagi ette võtta ja midagi teha,ja kas mingil määral võib olla mingi osa summast aegunud+intressid kohtutäituri menetluskulud mis mulle tundub et on kuidagi liiga kõrged. hetke seisuga ei jää raha arvete maksmiseks ega lapse toimetuleku tagamiseks.

1.    Võlgnikul on õigus palga alammäärale ning lisaks iga ülalpeetava 1/3 palga alammäära ulatusele. Hetkel on palga alamäär 886eur, millest kohtutäitur tohib kinni pidada 443eur.
2.    Lapse elatisnõude puhul võib kohtutäitur arestida palga alammäärast kuni 50%. 
3.    Selleks, et teil tekiks ülevaade arestidest ja kinnipidamistest, edastage kohtutäiturile avaldus, palvega jätta ühele arvelduskontole ühes krediidiasutuses palga alammäär+ lisanduvate laste osa.
4.    Kui nõuet ei ole võimalik täita, tohib kohtutäitur arestida ka töövõimetoetust.
5.    Kui nõue on ebaselge võite küsida täiturilt selgitust nõude kujunemise kohta (millest koosneb).
6.    Viivise nõudmise õigus ja selle maksmapanemine täitemenetluses peab ilmnema täitedokumendist (nt kohtulahend).

Kas lapse 18 aastaseks saamise kuul peab lahuselav vanem maksma elatise täiskuu eest või proportsionaalselt kuni lapse täisealiseks saamise päevani?

Tasuda tuleb päevade eest kuni sündimise päevani.

Tere nõutakse lapse elatis raha 301e kuigi oleme alles 3 nädalat lahus

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval hetkel on elatise baassumma 282.31 eurot kuus. Kui soovid välja arvutada võimaliku miinumelatise summa, siis kasuta Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori abi https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/