elatis ja lapse eest hoolitsemine

elatis ja lapse eest hoolitsemine

Ülalpidamise kohustus
Hooldusõigus

Tere! Olukorrakirjeldus: Olen 20ndates naine, alla 0 kuuse lapse Ema, ning saan kuus miinimum emapalka + lapsetoetust (80€). Lapse isa on lahutatud ning enne noorimat (minu) last on varasemast abielust 2 alaealist ning 1 täiskasvanud (19) laps. Mul on huvi, et milline on isa rahalised ja hooldusega seotud (lapsele järelvalve tagamine) kohustused, kui lapse isa elaks koos eelmiste lastega ning mina koos 7. kuuse lapsega kahekesi. Olemas on küll kalkulaator, ent sellisel kärgpere viisil elatisraha arvutamist seal vist pole võimalik teha. Seda enam, kui peaks minema arvesse see, kelle juures lapse Isa igapäevaselt elab jne. 1) Kui lapse Isa elab koos abielust sündinud lastega, siis kas elatisraha nõue on tal vaid seoses alla 0a beebi ja imiku Ema osas? 2) Kas kuidagi on võimalik taotleda tingimust, et lapse Isa on kohustatud 0a lapse igapäevaellu (järelvalve tagamine) panustama teiste alaealiste lastega võrdselt? 3) Ning millist rolli üleüldse mängib lastele järelvalve jms osas asjaolu, kelle juures lapse Isa elab? Nt kui lapse Isa elab koos kahe alaealise lapsega, siis kas neile pühendatud aeg (koos elades) on kahe lapse peale ühine VÕI tekitatakse ajajaotus vms siiski 3 alaealise lapse vahel? Sellised küsimused siis... Vastust oodates 

Vanema rahaliste kohustustega on lihtsam. Perekonnaseadusest tulenevalt on vanem kohustatud pidama oma alaealisi lapsi üleval võrdväärselt. Lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem (Teie) asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last. Kohustus on olemas vaatamata sellele kas ülalpidamist andma kohustatud isik elab koos või eraldi ülalpidamist saama õigustatud isikust. Koos elades saab ta anda ülalpidamist vahetult, eraldi elades tuleb üldjuhul ülalpidamist anda raha perioodiliste maksetena.

Laste eest reaalselt hoolitsemisega on aga keerulisem. Vanemat ei ole võimalik sundida laste eest hoolt kandma kui ta ise seda ei soovi. Küll on võimalik tema osa lapse ülalpidamiskuludes selle võrra suurendada ja/või piirata tema õigusi lapse suhtes põhjusel, et ta neid teostada ei soovi.

Vastatud:
23.05.2023

Ülalpidamise ulatus ja viis

Ülalpidamise ulatus ja viis

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kohustatud isik võib mõjuvatel põhjustel taotleda õigust anda ülalpidamist muul viisil, vaidluse korral teeb otsuse kohus. Vanematel on endil õigus omavahel kokku leppida, missugusel viisil ja kui suures ulatuses kumbki neist oma ülalpidamist lapse suhtes täidab. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kontrollitud:

Mis on põlvnemine?

Mis on põlvnemine?

Põlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Põlvnemisest tulenevad ka ülalpidamiskohustused.

Kontrollitud:

Kuidas toimub lapse isaduse tuvastamine?

Kuidas toimub lapse isaduse tuvastamine?

Isaduse (põlvnemise) tuvastab kohus, kui lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud, samuti kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne sellest mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise tuvastamiseks määratakse DNA ekspertiis, mis viiakse läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Isadust saab vaidlustada ka laps ise ning tema ema ning mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.

Kontrollitud:

Keda loetakse lapse emaks ja isaks?

Keda loetakse lapse emaks ja isaks?

Vanema ja lapse suhte alus perekonnaseaduse järgi on õiguslik põlvnemine, mis tekib perekonnaseaduse alusel. Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud, emadust ei saa vaidlustada. Lapse isa on perekonnaseaduse järgi mees, kes on lapse eostanud. 
Perekonnaseaduse alusel on kolm võimalust isaduse kindlaks tegemiseks: 

Kontrollitud:

Mis on põlvnemisest tulenev ülalpidamise kohustus ja õigus ning kellele see laieneb?

Mis on põlvnemisest tulenev ülalpidamise kohustus ja õigus ning kellele see laieneb?

Ülalpidamiseks on kohustatud isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama: alaealine laps, samuti laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist on õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Kontrollitud: