Õiguslik hinnang täisealise puudega lapse ülalpidamise kohta

Tere! Laps sai 18 aastaskes. Lapse isa täitis varasemat kohtuotsust ja tegi viimase makse 10 päeva eest. Edasi vabal tahtel keeldub maksmast. Lapsel on määratud raske puue ja töövõimetustoetus. Selle ettekäände lapse isa toobki, kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema keeldub maksmast. Laps aga jätkab kutsekoolis õpinguid. Kas töövõime ja puudetoetus vabastab lapse isa elatise maksmisest? Laps soovib hagi kohtusse anda, laps elab koos minuga. Isa maksis varasemalt vaid elatist, lapsega igasugune suhtlus puudus.

Lapse 18-aastaseks saamine ei lõpeta isa ülalpidamiskohustust automaatselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on alanejad ja ülenejad sugulased kohustatud üksteist ülal pidama. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealine laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on kutsekoolis jätkaval lapsel õigus nõuda isalt ülalpidamist ka pärast 18-aastaseks saamist. 
Teie kirjeldatud juhul on lisaks oluline PKS § 97 p 3, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka muu abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui lapsel on raske puue ja puuduv või oluliselt piiratud töövõime ning ta ei suuda end iseseisvalt ülal pidada, võib ülalpidamisõigus tuleneda sellest sättest sõltumata õppimisest.
Töövõimetoetuse või puudega inimese sotsiaaltoetuse saamine ei vabasta isa automaatselt ülalpidamiskohustusest. PKS ei sätesta, et nimetatud riiklikud toetused asendavad vanema ülalpidamiskohustuse. Ülalpidamise suuruse määramisel tuleb PKS § 99 lg 1 kohaselt lähtuda õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist ning § 99 lg 2 kohaselt arvestada tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Seetõttu tuleb kohtus hinnata lapse tegelikke vajadusi, sealhulgas puudest ja õppimisest tulenevaid lisakulusid, ning seejärel mõlema vanema võimalusi nendes vajadustes osaleda.
Isa ei saa ühepoolselt otsustada, et kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema ülalpidamiskohustus lõpeb. Kui isa leiab, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda, tuleb seda hinnata PKS § 102 lg 1 alusel. Samuti on lapsel PKS § 104 alusel õigus nõuda isalt vajalikku teavet tema sissetulekute ja vara kohta. 
Ülalpidamiskohustuse piiramine või sellest vabastamine on võimalik üksnes erandlikel juhtudel. PKS § 103 lg 1 kohaselt võib kohus seda teha juhul, kui ülalpidamiskohustuse täitmist oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda, näiteks õigustatud isiku enda ebamõistliku käitumise tõttu, tema jämeda ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu või tahtliku kuriteo toimepanemise tõttu kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Lapse ja isa vähene või olematu suhtlus iseenesest sellist alust ei anna. 
Kuna laps on nüüd täisealine, peab ülalpidamisnõude esitama laps ise. Nõudes tuleb välja tuua lapse tegelikud igakuised vajadused ja kulud, sh eluaseme-, toidu-, transpordi-, õppe-, ravi-, ravimite, rehabilitatsiooni- ja abivahendite kulud ning puudest tulenevad muud lisakulud. Samuti tuleb näidata lapse saadavad toetused ning isa senised maksed. See võimaldab kohtul hinnata, milline osa lapse põhjendatud vajadustest jääb vanemate kanda.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seetõttu on võimalik nõuda ka tekkinud võlgnevust, kui selleks on õiguslik alus. 
Kokkuvõttes: lapse raske puue, töövõime vähenemine või puudumine ja kutsekoolis õppimine annavad käesoleval juhul tugeva aluse ülalpidamisnõude esitamiseks. Töövõimetoetus ja puudega inimese toetus ei vabasta isa iseenesest ega automaatselt ülalpidamiskohustusest. Arvestades lapse puuet ja jätkuvaid õpinguid, tuleks hagis tugineda nii PKS § 97 p-le 2 (kutseõppes õppimine kuni 21-aastaseks saamiseni) kui ka asjaolude olemasolul PKS § 97 p-le 3 (abivajav ja ennast ise ülal pidada mittesuutuv täisealine alaneja). Hagile lisada varasem kohtuotsus, lapse kehtiv puude ja töövõime otsus ning kutsekooli tõend.