Lapse ja vanema ülalpidamiskohustustest

Lapse ja vanema ülalpidamiskohustustest

Ülalpidamise kohustus

Isa lahkus meie juurest kui ma olin u 4 aastane, nüüdseks siis 13 aastat tagasi. Ema tegi kunagi kohtu kaudu elatise väljanõudmise. Sealt tuli paar korda ning seejärel rohkem ei laekunud midagi. Sooviksin loobuda isa ülalpidamise kohustusest. Kas see on võimalk ning kas mul on ka võimalik hetkelt temalt välja nõuda mingeid ülalpidamise rahasid või elatist samal ajal?

Küsimuse kohaselt lahkus isa perest umbes 13 aastat tagasi, kui laps oli neljane. Ema on elatise kunagi kohtu kaudu välja nõudnud, kuid isa maksis seda vaid paar korda ja seejärel enam mitte. Nüüd soovib 17-aastane koolikohustuslik noor loobuda "isa ülalpidamise kohustusest" ning küsib, kas ta saab samal ajal isalt elatist nõuda. Küsimus pole päris selge, sest see võib tähendada kahte asja: kas noor ei soovi enam isalt elatist saada või soovib ta vabaneda kohustusest isa tulevikus ülal pidada. Küsimused on seotud perekonnaseadusega (PKS).

Esimene võimalus on, et küsija ei soovi lapsena enam elatist saada. Sel juhul ei pea ta formaalselt midagi tegema. Tuleb siiski teada, et vanema kohustus alaealise lapse ees ei lõpe. Alaealise lapse nimel tegutseb seaduslik esindaja ehk ema (PKS § 102 lg 2, § 120 lg 4), kes võib elatise sissenõudmist jätkata. Peab ka arvestama, et kokkulepe isaga, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse kohustust ebamõistlikult, on tühine.

Kui küsija pidas silmas jätkuvat huvi saada isalt alaealisena elatist, siis alaealisel lapsel on õigus ülalpidamisele ja vanema kohustus ei ole vabastatav (PKS § 97 p 1, § 102 lg 2, § 103 lg 2). Edasise osas on hea arvestada, et kui elatise väljamõistmise kohtulahend on juba olemas, ei pea uut hagi esitama, vaid võlga saab sisse nõuda kohtutäituri kaudu, kes uurib isa sissetulekut ja vara. Kui lahendiga välja mõistetud elatise suurus ei vasta enam seaduses arvutatud elatise miinimumile, tuleb elatise suurendamiseks pöörduda siiski kohtu poole. Elatise suurust saab välja arvutada kalkulaatori abil: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ . Küsija võib täisealisena kuni 21-aastaseks saamiseni elatist nõuda, kui õpib põhi-, kesk- või kõrghariduses või kutseõppes. Kui isalt ei õnnestu midagi kätte saada, tasub Sotsiaalkindlustusametilt küsida riigi elatisabi kohta.

Teine võimalus on, et küsija mõtleb isa poolt tulevikus lapsele esitatavat ülalpidamisnõuet. Alaealisel lapsel sellist isa ülalpidamise kohustust veel ei ole. Kohustuse eelduseks on see, et laps on täisealine ja isa on abivajaja, kes ei suuda ennast ise ülal pidada. Isa peab ülalpidamisenõudega esmalt pöörduma oma abikaasa poole, kui tal on abikaasa olemas (§ 107). Laps ei saa ette sellest kohustusest loobuda, kuid seadus annab mitu vabastamise alust. Küsija peab ülalpidamist andma vaid niivõrd, kuivõrd see ei kahjusta tema enda tavalist ülalpidamist (§ 102 lg 1). Kohus võib ta isa ülalpidamise kohustusest täielikult vabastada, seda ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui isa on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse vastu või on süüdi tahtlikus kuriteos lapse vastu (§ 103 lg 1 p 2 ja 3). Isa aastatepikkune elatise maksmata jätmine on lapse ülalpidamiskohustuse jäme rikkumine, seetõttu tuleb tulevase isa nõude vastu koguda tõendeid: säilitada kohtulahendid, täitmise andmed ja kohtutäituri andmed elatisraha mittelaekumise kohta, kirjavahetus ja muud asjaga seotud dokumendid.  

Vastatud:
28.10.2026

Lapse ema ülalpidamine ja lapse elatis vanemate lahkumineku korral

Lapse ema ülalpidamine ja lapse elatis vanemate lahkumineku korral

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele
Tere! Tänan varasema õigusliku selgituse eest. Sooviksin täpsustada, kuidas määratakse lapse ema ülalpidamise summa perekonnaseaduse § 111 lõike 2 alusel. Minu olukord on järgmine: mul on 1 aasta ja 4 kuu vanune laps. Lapse isaga ei ole me abielus olnud, kuid elasime koos. Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ning minu viimane vanemahüvitise makse laekub jaanuaris. Soovime lapse isaga lahku kolida ning mul oleks vaja üürida korter, kus elada koos lapsega. Sooviksin teada: 1. Milliste põhimõtete alusel arvutatakse lapse ema ülalpidamise suurus? Kas selleks on olemas kindel arvutusmeetod või tuleb esitada oma igakuiste põhjendatud kulude arvestus? 2. Kas ülalpidamise suuruse määramisel võetakse arvesse minu osa üürist ja kommunaalkuludest, toidukuludest, transpordikuludest ning muudest igapäevastest vajalikest kuludest? 3. Kas lapse isa peab osalema minu ülalpidamises ka siis, kui saan osaliselt vanemahüvitist või hakkan töötama osalise tööajaga? Kuidas mõjutab osalise või täistööajaga tööle asumine minu õigust ülalpidamisele? 4. Kuidas hinnatakse lapse isa maksevõimet, kui tema ametlik töötasu on ligikaudu 1200 eurot kuus, kuid tal võib olla ka muid ettevõtlusega seotud tulusid? 5. Kas lapse ema ülalpidamise nõuet ja lapse elatise nõuet saab esitada samal ajal? Kas lapse isa ülalpidamiskohustuse hindamisel arvestatakse ka seda, et pean lapsega eraldi üürikorterisse kolima? 6. Kas on võimalik saada näidis või juhis, kuidas koostada lapse ema ülalpidamise nõude jaoks igakuiste kulude arvestus ning milliseid dokumente ja tõendeid tuleks esitada? Sooviksin enne eraldi elama kolimist aru saada, millisele ülalpidamisele mul on seaduse järgi õigus ning kuidas oma nõuet põhjendada. Tänan ette vastuse eest! Lugupidamisega https://www.juristaitab.ee/et/oiguslik-hinnang-lapse-ema-ulalpidamisele-lapse-elatisele-ja-eluasemekulude-katmisele-vanemate

Kirjeldatud asjaoludel võib Teil olla õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist perekonnaseaduse (PKS) § 111 lõike 2 alusel. See säte näeb ette, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on lapse isa kohustatud talle ülalpidamist andma. Ülalpidamiskohustus lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödumisel (PKS § 111 lg 2). Selle nõude esitamiseks ei pea vanemad olema abielus. Oluline on, et lapse isadus oleks õiguslikult kindlaks tehtud ning et lapse eest hoolitsemine takistaks Teil sissetuleku saamist (PKS § 111 lg 2).

1. Kuidas määratakse lapse ema ülalpidamise suurus?

Seaduses ei ole lapse ema ülalpidamise jaoks ette nähtud kindlat arvutusvalemit ega kindlat miinimumsummat. Ülalpidamise suuruse määramisel hinnatakse Teie põhjendatud vajadusi ja tavapärast elulaadi ning seda, millises ulatuses suudate neid vajadusi katta enda sissetulekute ja muude rahaliste vahenditega (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

Riigikohtu praktika järgi tuleb lapse ema ülalpidamisnõude hindamisel välja selgitada tema põhjendatud kulutused ja see, millise osa neist saab ta katta enda sissetulekute, sealhulgas riiklike ja kohalike toetuste ning hüvitiste arvel. Kui ema enda vahenditest ei piisa põhjendatud vajaduste katmiseks, peab isa andma ülalpidamist ulatuses, milles ema ei suuda ennast ise ülal pidada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13, p-d 16 ja 18).

Seetõttu soovitan koostada igakuiste põhjendatud kulude arvestuse. Märkige sinna oma tavapärased vajalikud kulud, igakuised sissetulekud ja toetused ning arvutage välja summa, mis jääb põhjendatud vajaduste katmiseks puudu. Ülalpidamisnõude suurus peab olema põhjendatud konkreetsete asjaolude ja tõenditega (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

2. Kas arvesse võetakse üüri, kommunaal-, toidu- ja transpordikulusid?

Jah, Teie enda põhjendatud eluaseme-, toidu-, transpordi-, tervise- ja muud igapäevased vajalikud kulud võivad olla osa Teie ülalpidamisvajadusest. Kulude hindamisel tuleb lähtuda nende vajalikkusest ja mõistlikust suurusest ning Teie tavapärasest elulaadist (PKS § 99 lg-d 1-2).

Kui kolite lapsega eraldi üürikorterisse, võib põhjendatud osa üürist ja kommunaalkuludest olla Teie enda ülalpidamisvajaduse osa. Samas ei tähenda see, et lapse isal oleks automaatselt kohustus tasuda kogu Teie valitud korteri üür. Hinnata tuleb tegelikke eluasemekulusid, Teie sissetulekuid ja isa maksevõimet (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 102 lg 1).

Oluline on eristada Teie enda ülalpidamist ja lapse ülalpidamist. Lapse ema ülalpidamisnõue ei hõlma lapse enda vajadusi; lapse kulud tuleb esitada eraldi lapse elatise arvestuses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13, p 18).

Seega soovitan jagada eluasemekulud arvestuses selgelt kaheks: Teie enda põhjendatud eluasemekulu ja lapse eluasemekulu osa. Sama kulu ei tohiks põhjendamatult mõlemas nõudes täies ulatuses arvesse võtta.

3. Kas õigus ülalpidamisele säilib vanemahüvitise saamise või tööle asumise korral?

Vanemahüvitise saamine ei välista iseenesest õigust lapse isalt ülalpidamist nõuda. Vanemahüvitis ja muud toetused tuleb siiski arvesse võtta Teie enda käsutuses olevate vahenditena, kui hinnatakse, kas suudate oma põhjendatud vajadusi ise katta (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13, p 16).

Kui Teie vanemahüvitise maksmine lõpeb jaanuaris ja lapse eest hoolitsemine takistab Teil sissetuleku saamist, võib see toetada ülalpidamisnõude esitamist. Samas tuleb hinnata Teie olukorda tervikuna, sealhulgas võimalikke muid sissetulekuid ja toetusi (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

Osalise tööajaga tööle asumine ei lõpeta automaatselt õigust ülalpidamisele. Oluline on, kas lapse eest hoolitsemise tõttu on Teil jätkuvalt piiratud võimalus sissetulekut teenida ning kas Teie enda vahenditest piisab põhjendatud vajaduste katmiseks. Kui tööle asumise tõttu suureneb Teie sissetulek ja suudate oma vajadused ise katta, võib ülalpidamisvajadus väheneda või ära langeda. Kui aga saate töötada vaid osalise tööajaga lapse hooldamise tõttu ja sissetulekust ei piisa põhjendatud vajaduste katmiseks, võib õigus ülalpidamisele säilida osaliselt (PKS § 99 lg-d 1-2; PKS § 111 lg 2).

Täistööajaga tööle asumisel tuleb samuti hinnata tegelikku olukorda. Kui lapse eest hoolitsemine enam sissetuleku teenimist ei takista ja Teie enda vahendid on põhjendatud vajaduste katmiseks piisavad, võib PKS § 111 lõike 2 alusel nõude esitamise eeldus ära langeda.

4. Kuidas hinnatakse isa maksevõimet?

Isa ametlik töötasu, ligikaudu 1200 eurot kuus, on üks asjaolu, mida tuleb tema maksevõime hindamisel arvestada. Hinnata tuleb ka tema muud sissetulekud, vara, kohustused ja üldine varaline seisund (PKS § 102 lg 1; PKS § 111 lg 2¹).

Kui Teil on põhjendatud alus arvata, et isal on lisaks töötasule ettevõtlusega seotud tulusid, võite sellele ülalpidamisnõudes viidata ja esitada olemasolevad tõendid. Kohus hindab vaidluse korral poolte esitatud tõendeid ning võib menetlusreeglite alusel nõuda asja lahendamiseks vajalike andmete esitamist.

PKS § 111 lõike 2¹ järgi tuleb hinnata ka seda, kas isa suudab Teile ülalpidamist anda, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Kui ta selleks ei ole võimeline, võib seaduses sätestatud tingimustel tekkida ülalpidamiskohustus isikutel, kes on kohustatud ülalpidamist andma järgmisena (PKS § 111 lg 2¹).

Seega ei saa üksnes ametliku töötasu põhjal järeldada, millises summas peab isa Teile ülalpidamist maksma. Vajalik on hinnata tema tegelikku varalist seisundit ja Teie põhjendatud vajadusi.

5. Kas lapse ema ülalpidamist ja lapse elatist saab nõuda samal ajal?

Jah. Tegemist on kahe erineva nõudega. Teie isiklik ülalpidamisnõue põhineb PKS § 111 lõikel 2 ning selle eesmärk on katta Teie põhjendatud vajadused juhul, kui lapse eest hoolitsemine takistab Teil sissetulekut saada. Lapse elatise nõue põhineb muu hulgas PKS §-del 96, 97 ja 100. Mõlemad vanemad on kohustatud last ülal pidama ning vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale tema kasvatamises, täidab oma kohustust üldjuhul elatise maksmisega (PKS § 96; § 97 p 1; § 100 lg 2).

Lapse elatise suuruse hindamisel võetakse arvesse lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit. Lapse eluasemekulu võib olla osa lapse ülalpidamiskuludest (PKS § 99 lg-d 1-2; § 102 lg 3). Mõlemad vanemad peavad osalema lapse ülalpidamises vastavalt seaduses sätestatud põhimõtetele (PKS § 105 lg 3). Seega võite taotleda nii enda põhjendatud ülalpidamist kui ka lapsele elatist. Nõuete esitamise täpne menetluslik korraldus sõltub asjaoludest ning selle võib vajaduse korral juristiga läbi arutada. 

6. Kuidas koostada kulude arvestus ja milliseid tõendeid esitada?

Soovitus koostada igakuine tabel, kus on eraldi välja toodud Teie enda kulud, lapse kulud, sissetulekud ja igakuine puudujääk.

Näiteks:

  • eluasemekulud: üür ja kommunaalkulud, eristades enda ja lapse osa;
  • toit ja esmatarbekaubad;
  • transport;
  • tervisega seotud vajalikud kulud;
  • sidekulud ja muud põhjendatud igapäevakulud;
  • igakuised sissetulekud, sealhulgas vanemahüvitis ja muud toetused;
  • summa, mis jääb põhjendatud vajaduste katmiseks puudu.

Võimalusel lisage kulude kohta tõendid: üürileping, kommunaalarved, pangakonto väljavõtted, transpordikulude tõendid, tervisekulude dokumendid ning vanemahüvitise ja muude toetuste suurust tõendavad dokumendid. Isa maksevõime kohta lisage olemasolev teave tema töötasu ja võimalike muude tulude kohta.

Tõendite eesmärk on näidata, millised on Teie põhjendatud vajadused, millised vahendid on Teil nende katmiseks olemas ning kui suures ulatuses on vajalik isa ülalpidamine (PKS § 99 lg-d 1-2; § 102 lg 1; § 111 lg 2).

Kokkuvõte

Kirjeldatud asjaoludel võib Teil olla õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui lapse eest hoolitsemine takistab Teil sissetulekut saada ja Teie enda vahenditest ei piisa põhjendatud vajaduste katmiseks (PKS § 111 lg 2; § 99 lg-d 1-2).

Vanemahüvitise lõppemine, eraldi elama kolimine ja võimalik osalise tööajaga töötamine – neid kõike tuleb hinnata koos Teie tegelike sissetulekute, kulude ning lapse isa varalise seisundiga. Lapse enda kulud tuleks esitada eraldi lapse elatise nõudes.

Soovitan koostada kulude arvestuse juba enne eraldi elama kolimist, säilitada kulusid tõendavad dokumendid ning teha lapse isale kirjalik ettepanek ülalpidamise suuruse ja maksmise korra kokkuleppimiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, võib nõude esitada kohtusse. Arvestada tuleb ka PKS §-s 112 sätestatud nõude aegumise reeglitega.

Vastatud:
26.10.2026

Õiguslik hinnang lapse ema ülalpidamisele, lapse elatisele ja eluasemekulude katmisele vanemate lahkumineku korral

Õiguslik hinnang lapse ema ülalpidamisele, lapse elatisele ja eluasemekulude katmisele vanemate lahkumineku korral

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele
Tere! Soovin küsida õigusnõu oma olukorra kohta. Mul on 1 aasta ja 4 kuu vanune laps. Lapse isaga soovime lahku kolida, kuid me ei ole abielus olnud. Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ega tööta ning minu viimane vanemahüvitise makse laekub jaanuaris. Mul ei ole võimalik lapsega mujale elama minna, kui üürikorterisse, kuid praegu puudub mul kindel sissetulek, mille eest üüri ja muid elamiskulusid tasuda. Sooviksin teada, kas minu olukorras kohaldub perekonnaseaduse § 111 lõige 2 ning kas mul on õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kuna ma ei saa praegu lapse hooldamise tõttu töötada. Mida peaksin sellises olukorras seaduse järgi tegema? Millised on lapse isa kohustused minu ja meie ühise lapse ees, kui vanemad lähevad lahku ning laps jääb ema juurde elama? Samuti sooviksin teada, kas lapse isalt on võimalik nõuda abi minu ja lapse eluasemekulude katmisel, kui mul ei ole võimalik ilma tema toetuseta üürikorterit üürida. Tänan abi ja selgituste eest!

1. Asjaolud ja õiguslikud küsimused

Pöörduja kasvatab 1 aasta ja 4 kuu vanust last. Lapse vanemad ei ole abielus olnud ning soovivad lahku kolida. Ema viibib lapsehoolduspuhkusel, tal puudub praegu töine sissetulek ning viimane vanemahüvitise makse laekub jaanuaris. Ema soovib teada, kas tal on õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kas isa peab osalema lapse eluasemekulude katmisel ning milliseid samme tuleks olukorra lahendamiseks astuda.

Hinnangu aluseks on eeldus, et lapse isa on õiguslikult kindlaks tehtud ehk isadus on registris või muul seaduses ettenähtud viisil tuvastatud.

2. Kas emal on õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni?

Jah. Kirjeldatud asjaoludel võib emal olla õigus nõuda lapse isalt enda ülalpidamist perekonnaseaduse  (PKS) § 111 lg 2 alusel. Selle õiguse kasutamiseks ei pea vanemad olema abielus.

PKS § 111 lg 2 sätestab, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on lapse isa kohustatud emale ülalpidamist andma. Seaduses ette nähtud kohustus lõpeb lapse sünnist kolme aasta möödumisel.

Käesoleval juhul on laps 1 aasta ja 4 kuu vanune ning ema selgituse kohaselt ei saa ta praegu lapse hooldamise tõttu töötada. Samuti lõpeb tema vanemahüvitise maksmine jaanuaris. Need asjaolud toetavad seisukohta, et emal võib olla õigus nõuda lapse isalt ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Oluline on eristada kahte asjaolu:

  • Vanemahüvitise lõppemine ei lõpeta ega välista iseenesest lapse isa ülalpidamiskohustust.
  • Samas ei tähenda lapse vanus ja ema sissetuleku puudumine automaatselt, et isalt tuleb välja mõista ükskõik milline ema nimetatud summa. Hinnata tuleb ema põhjendatud ülalpidamisvajadust ja isa tegelikku varalist seisundit.

PKS § 111 lg 2 ei eelda, et ema oleks töövõimetu meditsiinilises tähenduses. Sätte teine lause puudutab eraldi olukorda, kus ema ei saa lapse eest hoolitsemise tõttu sissetulekut teenida.

Seega on ema nõude peamine õiguslik alus PKS § 111 lg 2.

3. Millest sõltub emale makstava ülalpidamise suurus?

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi võetakse arvesse kõiki eluvajadusi.

Ema ülalpidamisvajaduse hindamisel võivad olla asjakohased näiteks toit ja esmatarbekaubad, riided ja hügieenitarbed, mõistlikud eluasemekulud, kommunaalkulud ning muud vältimatud igapäevased kulutused. Ülalpidamise suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka ema enda sissetulekuid, sealhulgas saadavaid toetusi, ning isa sissetulekuid, vara ja muid ülalpidamiskohustusi.

PKS § 111 lg 2¹ sätestab eraldi, et kui isa ei ole oma muude kohustuste ja varalise seisundi tõttu võimeline emale ülalpidamist andma enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. See tähendab, et ema nõude puhul hinnatakse isa maksevõimet seaduses sätestatud tingimustel. See ei vabasta isa automaatselt kohustusest, kuid võib mõjutada temalt väljamõistetava ülalpidamise suurust ja kohustuse täitmise võimalusi.

4. Kas ema võib nõuda lapse isalt abi üürikorteri ja eluasemekulude tasumisel?

Jah, eluasemekulud võivad olla osa ema enda ülalpidamisvajadusest ning samal ajal osa lapse ülalpidamisega seotud kuludest. See ei tähenda siiski, et lapse isal oleks automaatselt kohustus tasuda kogu ema valitud korteri üür. Eristada tuleb kahte nõuet.

4.1. Ema enda eluasemekulud

Kui ema peab lapse eest hoolitsemise tõttu ise sissetuleku teenimisest loobuma või ei saa seda teha ning vajab elamiseks üürikorterit, võib põhjendatud eluasemekulu arvestada ema ülalpidamisvajaduse hulka PKS § 111 lg 2 ja § 99 lg-te 1-2 alusel.

Hinnata tuleb muu hulgas, kas eluaseme üürimine on ema ja lapse olukorras vajalik; kas üüri ja kommunaalkulude suurus on mõistlik; milline on ema enda sissetulek ja muud rahalised vahendid; milline on isa varaline seisund ja tema muud ülalpidamiskohustused. Seadus ei taga emale automaatselt õigust nõuda isalt kogu soovitud üüri tasumist. Küll aga võib ema nõuda oma põhjendatud ülalpidamisvajaduse katmist ulatuses, mis tuleneb seadusest ja konkreetsetest asjaoludest.

4.2. Lapse eluasemekulud

Lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal. PKS § 96 sätestab ülalpidamiskohustuse üldpõhimõtte ning PKS § 97 p 1 järgi on alaealisel lapsel õigus ülalpidamist saada. PKS § 99 lg-te 1–2 järgi hõlmab ülalpidamine lapse vajadusi, sealhulgas tema kasvatamisega seotud kulutusi. Lapse eluasemega seotud mõistlik osa üürist ja kommunaalkuludest võib seega kuuluda lapse ülalpidamiskulude hulka. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem, kes ei ela alaealise lapsega koos või ei osale tema kasvatamises, oma ülalpidamiskohustust eeskätt elatise maksmisega. Elatist tuleb kasutada lapse huvides.

Seega võib ema nõuda lapsele elatist, mille suuruse määramisel tuleb arvestada ka lapse tegelikke eluasemekulusid. Lapse elatise nõue on aga lapse nõue, mida ema esitab lapse seadusliku esindajana. Seda ei tohi samastada ema isikliku ülalpidamisnõudega PKS § 111 lg 2 alusel.

Järeldus: emal võib olla õigus nõuda isa osalemist nii enda põhjendatud ülalpidamisvajaduse kui ka lapse ülalpidamiskulude katmisel. Kogu üüri eraldi hüvitamine ei tulene seadusest automaatselt: arvesse tuleb võtta ema ja lapse vajadusi ning vältida samade kulude põhjendamatut topeltarvestamist.

5. Millised kohustused on lapse isal pärast lahkuminekut lapse ees?

Vanemate lahkuminek ei lõpeta ega vähenda iseenesest lapse isa vanemlikke kohustusi. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi hõlmab vanema hooldusõigus kohustust ja õigust hoolitseda lapse isiku ning vara eest ja otsustada lapsega seotud asju.

PKS § 117 lg 2 järgi on vanematel, kes ei olnud lapse sünni ajal omavahel abielus, üldjuhul ühine hooldusõigus juhul, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei väljendanud soovi jätta hooldusõigus ainult ühele vanematest. PKS § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust üksmeeles, pidades silmas lapse heaolu.

Lapse isa kohustused hõlmavad seega muu hulgas:

  1. lapse rahalises ülalpidamises osalemist;
  2. lapse vajadustele vastavate elutingimuste tagamise kulude kandmist;
  3. lapsega seotud olulistes küsimustes koostööd tegemist;
  4. lapse heaolu arvestamist elukoha, hooldamise ja suhtlemise korraldamisel.

Kui laps jääb pärast lahkuminekut peamiselt ema juurde elama, ei tähenda see, et isa vabastatakse lapse ülalpidamiskohustusest. Isa võib täita kohustust lapsega vahetult tegeledes ja tema vajaduste eest hoolitsedes, kuid kui vanemad ei ela koos või isa ei osale lapse igapäevases kasvatamises, tuleb üldjuhul lahendada ka elatise maksmise küsimus PKS § 100 lg 2 alusel.

Lapse elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PKS §-dest 99–102, sealhulgas lapse vajadustest, vanemate varalisest seisundist ja seaduses sätestatud elatise arvutamise reeglitest. Täpne summa sõltub konkreetsetest asjaoludest.

6. Mida teha, kui vanemad ei jõua ülalpidamise ja eluasemekulude osas kokkuleppele?

Kõige mõistlikum on esitada lapse isale kirjalik ettepanek, milles eristatakse selgelt:

  • ema enda ülalpidamise nõuet PKS § 111 lg 2 alusel;
  • lapse elatise nõuet PKS §-de 96, 97, 99 ja 100 alusel;
  • lapse elukoha, hooldamise ja suhtlemise korraldamist.

Ettepanekus võiks kirjeldada ema sissetulekuid, jaanuaris lõppevat vanemahüvitist, lapse hooldamisega seotud olukorda ning ema ja lapse mõistlikke igakuiseid kulutusi. Eluasemekulude puhul tasub lisada üüri ja kommunaalkulude hinnang või pakkumine.

Kui vanemad jõuavad kokkuleppele, on soovitatav vormistada see kirjalikult. Lapse ülalpidamise kokkuleppe puhul tuleb jälgida, et kokkulepe ei piiraks põhjendamatult lapse seadusest tulenevat õigust elatisele.

Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik kaaluda järgmisi samme:

  1. Perelepitus. Lapse elukoha, suhtlemise ja muude vanemlusküsimuste kokkuleppimiseks võib pöörduda Sotsiaalkindlustusameti riikliku perelepitusteenuse poole. Teenuse kohta leiab teavet Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt. 
  2. Kohtusse pöördumine ema enda ülalpidamise nõudega. Ema saab esitada nõude PKS § 111 lg 2 alusel ning tõendada oma vajadusi ja lapse hooldamisest tingitud sissetuleku puudumist.
  3. Lapse elatise nõudmine. Ema saab lapse seadusliku esindajana nõuda lapsele elatist PKS § 100 lg 2 alusel. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada PKS §-dega 99-102.
  4. Ajutise majandusliku abi taotlemine. Kui ema ei suuda tagada enda ja lapse esmavajadusi, tasub pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, et selgitada välja toimetulekutoetuse ja võimaliku muu sotsiaalabi saamise võimalused.

7. Millist abi saab taotleda kohalikult omavalitsuselt?

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-te 1–2 järgi on toimetulekutoetuse eesmärk leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaalset puudust ning toetust võib saada isik või perekond, kelle sissetulek pärast seaduses ette nähtud eluasemekulude arvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.

SHS § 132 lg-te 1 ja 4 järgi tuleb toetuse taotlemisel esitada nõutud andmed ning eluasemekulude arvestamiseks dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust ja jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Ema võiks seega võtta ühendust oma tegeliku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga juba enne seda, kui majanduslik olukord muutub kriitiliseks. Tuleb arvestada, et toimetulekutoetus sõltub seaduses sätestatud tingimustest, sissetulekutest, eluasemekuludest ja dokumentidest ning selle määramine ei ole automaatne.

Kui lapse isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust, võib teatud tingimustel olla võimalik taotleda ka riiklikku elatisabi. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on elatisabi võimalik taotleda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotimenetluse ajal seaduses sätestatud tingimustel. 

8. Kokkuvõte

Kirjeldatud asjaoludel on emal põhjendatud alus kaaluda lapse isalt enda ülalpidamise nõudmist PKS § 111 lg 2 alusel. See säte kohaldub ka juhul, kui vanemad ei ole olnud abielus ning emal ei ole lapse hooldamise tõttu võimalik sissetulekut saada. Seaduses sätestatud kohustus lõpeb lapse sünnist kolme aasta möödumisel.

Ema mõistlikud eluasemekulud võivad kuuluda tema enda ülalpidamisvajaduse hulka. Samal ajal tuleb lapse eluasemega seotud kulusid arvestada lapse ülalpidamise määramisel PKS §-de 99 ja 100 alusel. Isa ei pea automaatselt tasuma kogu ema valitud korteri üüri, kuid ta peab osalema lapse ülalpidamises ning võib olla kohustatud maksma emale tema põhjendatud ülalpidamisvajadusele vastavat toetust.

Soovitatav on koostada kirjalik kulude ja vajaduste ülevaade, esitada isale konkreetne kokkuleppeettepanek ning kokkuleppe puudumisel pöörduda vajaduse korral kohtusse. Samuti tasub aegsasti pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, et selgitada välja võimalik ajutine abi eluaseme ja esmavajaduste katmiseks.

Vastatud:
24.10.2026

Pärimine testamendi alusel, sundosa nõue ning kasutusõigus

Pärimine testamendi alusel, sundosa nõue ning kasutusõigus

Ülalpidamise kohustus
Kinnisvara ja asjaõigus
Pärimine
Testament
Tere! Kirjutan seoses pärandiga.Ema tegi testamendi õele ja vennale.Mina olen majja sisse kirjutatud.Kas nad võivad mind majast välja visata? Kas mul on mõtet teha notari juures avaldus,et ma sooviks ka pärandist osa võtta?

Kui ema oli maja omanik, saavad selle testamendijärgsed pärijad ehk teie õde ja vend. Elukoha registreering rahvastikuregistris ei anna omandit ega kasutusõigust. Kui teil on majale kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (AÕS § 227), ei saa pärijad teid välja saata, sest õigus kehtib edasi olenemata, kes on omanik. Saate selle üle kontrollida kinnistusraamatust. Kui sellist õigust teie kasuks seatud ei ole, võivad uued omanikud nõuda teie välja kolimist. 
Pärimisel on kolm alust ja nende tähtsuse järjekord on: esimesena pärimisleping, seejärel testament ja alles viimasena seadus (PärS § 9 lg 2). Ehk kui ema on teinud testamendi õele ja vennale ning kui testament on kehtiv, siis toimub pärimine testamendi alusel ning kui teid ei ole testamendis nimetatud, siis teie pärija ei ole. Kuid teil võib olla sundosa nõue (PärS § 104). Sundosa on raha, mitte maja ega osa majast, ja see on: 1) pool sellest, mida te oleksite saanud seadusjärgse pärimise korral (PärS § 105). Sundosa nõue on testamendijärgsete pärijate vastu, mitte pärijaks olemine. Siin peab arvestama, et sundosa saab nõuda ainult siis, kui emal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus teie suhtes (PärS § 104 lg 1). Täisealise lapse puhul on selline kohustus erandlik, näiteks kui te õpite või olete töövõimetu (PKS § 97). Kui seda tingimust pole, siis sundosa ei kehti. Lisaks peab arvestama sundosa nõude puhul tähtajaga, nimelt sundosa nõue aegub 3 aasta möödumisel hetkest, kui saite teada ema surmast ja testamendist, ja igal juhul 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (PärS § 109 lg-d 1 ja 2).
Lisaks kindasti soovitan teil pöörduda notari poole, et saada testamendiga tutvuda. Notar saab öelda, mis testamendis täpselt on kirjas, kes on pärijad ja kas testament on nõuetekohaselt vormistatud. See on vajalik ka selleks, et hinnata, kas teil on õigus sundosale või põhjust testamenti vaidlustada.
 

Vastatud:
03.10.2026

Täiskasvanud lapse ülalpidamiskohustus isa suhtes

Täiskasvanud lapse ülalpidamiskohustus isa suhtes

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Tere. Selline küsimus, et kas ma olen kohustatud oma isa eest hoolitsema siiskui ta ei ole minust teinud välja alates sellest ajast kui olin 7 aastane. Olen hetkel 48. Pole ta maksnud elatisraha ega tundnud minu vastu huvi. Mina tahaks isiklikult sellest kohustusest loobuda. Mida pean tegema. Aitähh

Te ei pea praegu tulevase võimaliku nõude pärast midagi ette võtma.

Täisealiste esimese ja teise astme ülenejate ning alanejate sugulaste vahel võib olla ülalpidamiskohustus (PKS § 96), kuid isal tekib nõudeõigus ainult siis, kui ta on abivajav ega suuda ennast ise ülal pidada (PKS § 97 p 3).

Teie kirjeldatud asjaoludel võib kohus teid ülalpidamiskohustusest vabastada, seda ajaliselt piirata või summat vähendada, kui isalt ülalpidamise nõudmine oleks äärmiselt ebaõiglane, eelkõige seetõttu, et isa on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust teie vastu (PKS § 103 lg 1 p 2).

Ülalpidamiskohustus ei tähenda, et peaksite isa enda juurde võtma või teda isiklikult hooldama. Üldjuhul antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1) ning alati hinnatakse nii isa abivajadust kui ka teie majanduslikku võimekust.

Te ei pea andma isale ülalpidamist ulatuses, mis kahjustaks teie enda tavapärast ülalpidamist, arvestades teie varalist olukorda ja muid kohustusi (PKS § 102 lg 1).

Kui isa ei ole alates teie seitsmendast eluaastast teid kasvatanud, teie vastu huvi tundnud ega elatist maksnud, on see oluline asjaolu PKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamisel. Kohus hindab muu hulgas seda, kas isa jättis lapse ülalpidamiskohustuse täielikult, ebapiisavalt või ebaregulaarselt täitmata.

Enne võimaliku nõude tekkimist ei ole üldjuhul võimalik ülalpidamiskohustusest lõplikult loobuda. Kui isa või tema esindaja esitab nõude, tuleb sellele vastata ja tugineda PKS § 102 lg-le 1 ning PKS § 103 lg 1 p-le 2. Võimaluse korral säilitage tõendid, näiteks elatise kohtuotsus, täitemenetluse andmed, pangaväljavõtted, kirjavahetus või muud andmed, mis näitavad, et isa oma ülalpidamiskohustust ei täitnud.

Kohus hindab iga juhtumit eraldi, arvestades isa abivajadust, sissetulekuid ja vara ning teie sissetulekut, vara ja muid kohustusi. Kui isal on teisi samas astmes ülalpidamiskohustuslasi, näiteks teisi lapsi, jaotub kohustus üldjuhul nende majanduslike võimaluste järgi (PKS § 105 lg 3). Isa võib nõuda ülalpidamist ja täitmata kohustuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (PKS § 108). Ametlikule nõudele või kohtudokumendile tuleb vastata dokumendis märgitud tähtajaks.

Vastatud:
28.09.2026

Täisealise õppiva lapse õigus saada vanematelt ülalpidamist

Täisealise õppiva lapse õigus saada vanematelt ülalpidamist

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele

Tere Olen üliõpilane Soomes, 19 aastat vana ja olen töötu, otsisin tööd kuu jooksul ja ei leidnud midagi . Kuna praegu mul on finansilised probleemid, palusin oma vanemaid aidata mind. Ema tuli appi ja maksab mulle 250 eurot kuus. Isa ütles, et ei hakka mind aitama. Iga kuu ma maksan ühiselamutoa üüri 329 eurot ja poole kuu jooksul toidu peale ma juba olen maksnud umbes 200 eurot, säilisin kõik oma tsekkid toidu eest. Mul ei piisa raha toidu ja üri peale, rääkisin sellest isaga, kuigi vastust ma ei saanud. Öelge palun, kas mul on õigus paluda raha oma isalt seaduse järgi ja kui jah, siis kui palju arvestades oma kuu kulude võrreldes. 

Kui täisealine laps omandab haridust, võib tal olla õigus saada vanematelt ülalpidamist ka pärast 18-aastaseks saamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. See õigus ei sõltu sellest, kas õpingud toimuvad Eestis või välisriigis. 

PKS § 96 järgi lasub lapse ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. See tähendab, et mõlemad vanemad peavad osalema täisealise õppiva lapse ülalpidamises vastavalt oma võimalustele ning ühe vanema kohustus ei lõpe pelgalt seetõttu, et teine vanem last juba toetab. 

Ülalpidamise suurust ei määra seadus täisealise õppiva lapse puhul kindla summana. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi arvestatakse seejuures kõiki lapse eluvajadusi, sealhulgas eluaseme-, toidu-, transpordi- ja tervisekulusid ning hariduse omandamise ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Samuti võetakse arvesse lapse enda sissetulekuid, näiteks töötasu, stipendiume või toetusi. 

Vanemate panuse suuruse määramisel tuleb arvestada ka nende varalist seisundit ja ülalpidamisvõimet. PKS § 102 lg 1 kohaselt täidavad vanemad ülalpidamiskohustust, võttes arvesse oma varalist seisundit ja võimalusi. Kui vanemate sissetulekud ja majanduslik olukord erinevad, ei pea nad ülalpidamiskohustust kandma võrdsetes osades, vaid vastavalt oma tegelikele võimalustele. PKS § 102 lg 2 võimaldab kohtul arvestada ka muid olulisi asjaolusid, mis mõjutavad vanema ülalpidamisvõimet. 

Kui täisealisel õppival lapsel ei ole võimalik oma põhjendatud kulusid ise katta ning vanem keeldub ülalpidamist andmast või ei vasta sellekohasele pöördumisele, on lapsel õigus esitada vanema vastu kohtusse elatise nõue. Täisealise õppiva lapse puhul tuleb nõude esitamisel tõendada nii õppimist kui ka oma tegelikke vajadusi ja kulusid (näiteks üürileping, maksekinnitused, toidukulud ja muud õpingutega seotud vältimatud väljaminekud). Kohus hindab igal üksikjuhul lapse vajadusi ning mõlema vanema majanduslikke võimalusi ja määrab elatise suuruse nende asjaolude alusel. 

Vastatud:
30.08.2026

Pärandvara jagamine ja ülalpidamiskohustus

Pärandvara jagamine ja ülalpidamiskohustus

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Pärimine
Seadusjärgne pärimine
Testament

Tere Vajan juriidilist konsultatsiooni seoses oma ema korteriga. Minu ema on pensionär ja puudega inimene. Temaga koos elab minu 44-aastane vend, kes ei tööta, ei ole registreeritud töötuna, tal puudub ravikindlustus, tema isikut tõendavad dokumendid on aegunud ning talle ei ole määratud osalist töövõimet. Samuti ei ole ta vormistanud ennast ema hooldajaks. Vend on alkoholisõltuvuses ning elab täielikult ema pensioni arvel. Kuna ema tervislik seisund ei võimalda tal enam iseseisvalt poes käia, on vend omavoliliselt võtnud enda kasutusse ema pangakaardi. Ta tellib Barbora kaudu toidukaupu koju ning ostab sealjuures ka alkoholi enda tarbeks. Vennal on välja kujunenud sotsiaalfoobia ning minu hinnangul on tal ka tõsiseid terviseprobleeme, kuna tal on suuri raskusi kõndimisega. Minu küsimus on järgmine. Kui tulevikus peaks juhtuma, et ema lahkub siitilmast, jääb vend tõenäoliselt edasi elama ema korterisse. Mina ei soovi teda ülal pidada ning soovin pärast pärimismenetluse lõppu korteri müüa ja saadud raha jagada vastavalt pärimisseadusele. Praeguse seisuga ei ole emal testamenti. Teisi lapsi emal ei ole, seega toimuks pärimine minu ja venna vahel võrdsetes osades. Mida saan juba praegu ette võtta, et tulevikus, kui see aeg saabub, ei jääks vend tänavale, kuid samal ajal ei langeks minu õlule kohustus tasuda korteri kommunaalkulusid ega pidada venda rahaliselt ülal? 

Teie ma surma korral ei teki teil automaatselt kohustust oma täisealist venda ülal pidada. Seadusest ei tulene õele ja vennale üldist vastastikust ülalpidamiskohustust. 
Kui ema sureb ja pärijateks olete teie ja vend, kuulub korter pärandvara hulka ning pärandi vastuvõtmise korral olete kaaspärijad. Pärandvara jagamist võib nõuda kumbki kaaspärija. Kui kokkulepet ei saavutata, võib pärandvara jagamist nõuda kohtus. Seega saab korteri müüa ja müügitulu jagada vastavalt pärandiosadele.
Teie kirjelduse põhjal võib vend vajada sotsiaalhoolekandelist ja tervisealast abi. Soovitan juba praegu pöörduda koos emaga kohaliku omavalitsuse poole, et hinnata mõlema abivajadust ja võimalikke sotsiaalteenuseid. See võimaldaks tegeleda venna olukorraga juba enne ema surma ning samuti leida emale abi igapäevaseks toimetulekuks.
Kui ema soovib oma vara kohta teha korraldusi, mis erinevad seadusjärgsest pärimisest, saab ta teha testamendi või sõlmida pärimislepingu. Pärimisküsimustes soovitan emal pöörduda endale sobiva notari poole nõustamisele, kus saab arutada tema olukorras sobivaid võimalusi. Pärimisküsimustes antav notari nõustamine on üldjuhul tasuta.

Vastatud:
16.08.2026

Lasterikka pere toetuse arvestamine elatise suuruse määramisel

Lasterikka pere toetuse arvestamine elatise suuruse määramisel

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele
Tere Kuidas arvutada elatise summa kui mõlemad vanemad saavad lasterikka pere toetust. Elatist nõudvas peres kasvab 3 last (sh 1 ühine), elatist maksvas peres kasvab 3 last (ühine on lisaks). Või kas mängib rolli, et elatist maksvas peres saab lasterikka pere toetust nn uus kolme lapse ema? Tänan.

Elatise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda perekonnaseaduse (PKS) §-st 101. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse kohaselt loetakse lapse vajadused kaetuks kogu lapsetoetuse ning poole selle lasterikka pere toetuse osa ulatuses, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 
Seega on lasterikka pere toetusel elatise arvutamisel tähtsus. Elatist maksva vanema uue pere saadavat lasterikka pere toetust ei saa aga automaatselt tema poolt makstavast elatisest maha arvata. PKS § 101 lg 5 kohaldamisel arvestatakse elatist saava lapsele langevat osa sellest toetusest, mida tema pere saab.
Kirjeldatud olukorras tuleb eristada elatist saava lapse toetusi ja elatist maksva vanema teisi ülalpeetavaid lapsi. Kui elatist maksva vanema uues peres kasvab veel kolm last, võivad need lapsed olla elatise suuruse hindamisel asjakohased. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 alusel arvutatud summa muu hulgas juhul, kui vanemal on teine laps, kes § 101 ulatuses elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selline vähendamine ei ole siiski automaatne, vaid sõltub konkreetsetest asjaoludest. 
Seega mängib rolli ka asjaolu, et elatist maksva vanema uues peres kasvab kolm last ja nende eest saadakse lasterikka pere toetust, kuid toetuse saamine iseenesest ei vähenda isa elatiskohustust. Arvestada tuleb eelkõige isa kõiki ülalpidamiskohustusi, laste tegelikke vajadusi ja varalist olukorda ning kummagi vanema osalemist laste ülalpidamises.
Samuti tuleb arvestada, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on perehüvitiste seaduse § 21 lg 1 kohaselt ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab peres vähemalt kolme seaduses sätestatud tingimustele vastavat last. Kolme kuni kuut last kasvatava pere lasterikka pere toetuse suurus on praegu 450 eurot kuus. 
Kui mõlemas peres kasvab kolm last ja üks neist on vanemate ühine laps, tuleb lisaks välja selgitada, kummas peres ühine laps tegelikult elab ning kui palju viibib ta teise vanema juures. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatist PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt selle ajaga. 
Kokkuvõtvalt, elatist nõudva lapse pere saadav lasterikka pere toetus mõjutab PKS § 101 lg 5 alusel elatise arvutust. Elatist maksva vanema uue pere saadav lasterikka pere toetus ei lähe aga automaatselt tema makstavast elatisest maha. Küll võivad tema teised lapsed ja nende tegelik varaline olukord olla PKS § 102 lg 2 alusel mõjuvaks asjaoluks elatise vähendamisel. Selleks tuleb hinnata mõlema pere laste koosseisu, laste vanust ja vajadusi, toetuste saajaid ning ühise lapse tegelikku elukorraldust.

Vastatud:
14.08.2026

Õiguslik hinnang täisealise puudega lapse ülalpidamise kohta

Õiguslik hinnang täisealise puudega lapse ülalpidamise kohta

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Tere! Laps sai 18 aastaskes. Lapse isa täitis varasemat kohtuotsust ja tegi viimase makse 10 päeva eest. Edasi vabal tahtel keeldub maksmast. Lapsel on määratud raske puue ja töövõimetustoetus. Selle ettekäände lapse isa toobki, kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema keeldub maksmast. Laps aga jätkab kutsekoolis õpinguid. Kas töövõime ja puudetoetus vabastab lapse isa elatise maksmisest? Laps soovib hagi kohtusse anda, laps elab koos minuga. Isa maksis varasemalt vaid elatist, lapsega igasugune suhtlus puudus.

Lapse 18-aastaseks saamine ei lõpeta isa ülalpidamiskohustust automaatselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on alanejad ja ülenejad sugulased kohustatud üksteist ülal pidama. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealine laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on kutsekoolis jätkaval lapsel õigus nõuda isalt ülalpidamist ka pärast 18-aastaseks saamist. 
Teie kirjeldatud juhul on lisaks oluline PKS § 97 p 3, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka muu abivajav alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui lapsel on raske puue ja puuduv või oluliselt piiratud töövõime ning ta ei suuda end iseseisvalt ülal pidada, võib ülalpidamisõigus tuleneda sellest sättest sõltumata õppimisest.
Töövõimetoetuse või puudega inimese sotsiaaltoetuse saamine ei vabasta isa automaatselt ülalpidamiskohustusest. PKS ei sätesta, et nimetatud riiklikud toetused asendavad vanema ülalpidamiskohustuse. Ülalpidamise suuruse määramisel tuleb PKS § 99 lg 1 kohaselt lähtuda õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist ning § 99 lg 2 kohaselt arvestada tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Seetõttu tuleb kohtus hinnata lapse tegelikke vajadusi, sealhulgas puudest ja õppimisest tulenevaid lisakulusid, ning seejärel mõlema vanema võimalusi nendes vajadustes osaleda.
Isa ei saa ühepoolselt otsustada, et kuna laps saab riigilt toetusi, siis tema ülalpidamiskohustus lõpeb. Kui isa leiab, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda, tuleb seda hinnata PKS § 102 lg 1 alusel. Samuti on lapsel PKS § 104 alusel õigus nõuda isalt vajalikku teavet tema sissetulekute ja vara kohta. 
Ülalpidamiskohustuse piiramine või sellest vabastamine on võimalik üksnes erandlikel juhtudel. PKS § 103 lg 1 kohaselt võib kohus seda teha juhul, kui ülalpidamiskohustuse täitmist oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda, näiteks õigustatud isiku enda ebamõistliku käitumise tõttu, tema jämeda ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu või tahtliku kuriteo toimepanemise tõttu kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Lapse ja isa vähene või olematu suhtlus iseenesest sellist alust ei anna. 
Kuna laps on nüüd täisealine, peab ülalpidamisnõude esitama laps ise. Nõudes tuleb välja tuua lapse tegelikud igakuised vajadused ja kulud, sh eluaseme-, toidu-, transpordi-, õppe-, ravi-, ravimite, rehabilitatsiooni- ja abivahendite kulud ning puudest tulenevad muud lisakulud. Samuti tuleb näidata lapse saadavad toetused ning isa senised maksed. See võimaldab kohtul hinnata, milline osa lapse põhjendatud vajadustest jääb vanemate kanda.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seetõttu on võimalik nõuda ka tekkinud võlgnevust, kui selleks on õiguslik alus. 
Kokkuvõttes: lapse raske puue, töövõime vähenemine või puudumine ja kutsekoolis õppimine annavad käesoleval juhul tugeva aluse ülalpidamisnõude esitamiseks. Töövõimetoetus ja puudega inimese toetus ei vabasta isa iseenesest ega automaatselt ülalpidamiskohustusest. Arvestades lapse puuet ja jätkuvaid õpinguid, tuleks hagis tugineda nii PKS § 97 p-le 2 (kutseõppes õppimine kuni 21-aastaseks saamiseni) kui ka asjaolude olemasolul PKS § 97 p-le 3 (abivajav ja ennast ise ülal pidada mittesuutuv täisealine alaneja). Hagile lisada varasem kohtuotsus, lapse kehtiv puude ja töövõime otsus ning kutsekooli tõend.  

Vastatud:
14.08.2026

Elatise nõudmine lapsele ja emale

Elatise nõudmine lapsele ja emale

Ülalpidamise kohustus
Soovin nõustamist ja dokumentide koostamist, et pöörduda kohtusse. Teemasid on palju. (lapsele elatise määramine, ema ülalpidamine rasedusaegselt ja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, hooldusõigus, suhtluskord ja valduse/vara küsimused).

Teie kirjeldatud küsimused puudutavad mitut erinevat nõuet ning kõiki neid ei ole võimalik lahendada ühe ja sama kohtule esitatava avaldusega.

Lapse elatise nõude saab üldjuhul esitada maksekäsu kiirmenetluses elektrooniliselt e-toimiku kaudu. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud viis lapsele elatise nõudmiseks. Sellel menetlusel on siiski omad piirangud, muu hulgas ei saa maksekäsu kiirmenetluses nõuda elatist tagasiulatuvalt. Vajaduse korral võib lapse elatist nõuda ka hagimenetluses.

Lapse ema ülalpidamise nõue on lapse elatise nõudest eraldiseisev nõue. Perekonnaseadus näeb teatud tingimustel ette lapse isa kohustuse lapse ema ülal pidada seoses raseduse ja lapse sünniga ning juhul, kui ema ei suuda lapse eest hoolitsemise tõttu ennast ise ülal pidada. Sellise nõude olemasolu ja ulatus sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Hooldusõiguse muutmiseks ning lapse ja vanema suhtluskorra määramiseks tuleb kohtule esitada eraldi avaldus. Neid küsimusi lahendab kohus hagita perekonnaasjana ning kohus lähtub eelkõige lapse huvidest.

Teie nimetatud valduse ja vara küsimuste puhul sõltub kohtusse pöördumise viis sellest, millise vara või valdusega on tegemist, kellele vara kuulub ning milles täpselt seisneb pooltevaheline vaidlus. Seetõttu ei ole üksnes küsimuses esitatud andmete põhjal võimalik öelda, milline nõue tuleks kohtule esitada.

Kuna Teie olukorras on korraga mitu erinevat perekonna- ja varalise õiguse küsimust ning nende lahendamiseks võib olla vajalik esitada kohtule mitu erinevat nõuet või avaldust, soovitame pöörduda dokumentide koostamiseks juristi või advokaadi poole. Jurist Aitab portaali kaudu ei koostata konkreetse kohtuasja jaoks hagiavaldusi ega muid menetlusdokumente.

Kui Teie majanduslik olukord ei võimalda õigusteenuse eest ise tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi korras võidakse määrata Teile advokaat, kes saab hinnata kõiki asjaolusid, anda nõu ning vajaduse korral koostada kohtule esitatavad dokumendid ja Teid kohtumenetluses esindada.

Vastatud:
13.08.2026