Elatise nõue sissenõudmine

Elatise nõue sissenõudmine

Ülalpidamise kohustus
Täitemenetlus

Tere , kas tagantjärele saab nõuda elatisraha ? Elatisraha suurus oli kolmel kuul vähem 10.63 € ja järgneval neljal kuul 11.16€ Elatisraha maksti 2013 aastal . Kas on võimalik kuidagi tagantjärgi seda veel küsida või pigem mitte?

Elatisraha nõue aegub 10 aasta järgselt viimase osamakse tegemise aastale järgnevast aastast. Seega teie märgitud elatisnõude maksmata osasid täna kohtutäituri kaudu maksma panna ei ole võimalik. Teie nõuded aegusid 2024 aastal.

Vastatud:
06.05.2026

Elatise nõude vähendamine

Elatise nõude vähendamine

Ülalpidamise kohustus

Täisealisele õppivale lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis summas 209€ kuus. Elatise kätte saamiseks oleme pöördunud ka kohtutäituri poole. Nüüd tahab isa, öeldes, et tal on töövõimetus elatist vähendada. Kuidas peaksime edasi käituma? Kuna elatise summa ei ole suur, et toime tulla, siis pigem sooviksime selle samaks jätta. Kui isa pöördub kohtusse, kas lapsel on õigus taotleda tasuta õigusabi, kuna õppimisega seoses tal sissetulek puudub. Ainus sissetulek on tal kohtutäituri poolt saadav raha. Ja nagu aru saan, siis isegi kompromisskokkuleppe on mõistlik sõlmida kohtus.


Te ei pea isa soovitud elatise vähendamisega automaatselt nõustuma - isa peab ise pöörduma kohtusse elatise vähendamise nõudega ja selle põhjendamiseks esitama tõendeid. Kuni kohtulahendi muutmiseni kehtib senine kohtuotsus ja elatis kuulub tasumisele selles määratud summas. Säilitage kõik elatisega seotud dokumendid, maksekorraldused, kohtutäituri teated ja olge valmis kohtumenetluses lapse vajaduste ja õppimisega seotud kulusid tõendama. 
Kohtumenetlusega seoses saate taotleda riigi õigusabi, taotlemise kohta täpsemalt: https://www.riigioigusabi.ee/

Vastatud:
06.05.2026

Elatise nõude vähendamine

Elatise nõude vähendamine

Ülalpidamise kohustus

Tere! Mul on elatise võlg ja kohtutäitur arestis minu konto, jättes ainult 360 eurot. Mul on puue (coxarthrosis 4. aste). Saan töötukassalt toetust ja sotsiaaltoetust 50 eurot. Elan Narvas üksi üürikorteris ja maksan 300 eurot ning raha ei jätku isegi ravimite ja toidu jaoks. Kas kohtutäituri selline käitumine, jättes nii väikese summa elamiseks, on seaduslik?

Kokkuleppe alusel ei ole alam ega ülempiirmäärasid igakuulise elatise tasumiseks. Kui pooled kokkuleppele elatise tasumises ei jõua, peab üks (nt isa) pöörduma kohtu poole (elatise vähendamiseks). Üldiselt lähtutakse Perekonnaseaduse kohaselt põhimõttest, et ühe lapse kohta on minimaalne elatis igakuuliselt 295,86eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle), millele lisandub 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast ehk 62,76eur (iga aasta 01.04 vaadatakse üle) ning lahutatakse lapsetoetus. 
Perekonnaseaduse kohaselt on võimalik elatisraha vähendamine kohtu kaudu kui esineb mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla eelkõige töövõimetus. 
 

Vastatud:
06.05.2026

Ülalpidamine lapsele

Ülalpidamine lapsele

Ülalpidamise kohustus
Täitemenetlus

Kohtupoolt määratud ( toimiku number 2-23-13524 ) elatis summa määrati 225 eur aastal 2023.24.09. Olen tasunud igakuu elatisraha. Nüüd soovib lapse esindaja iga kuuselt suuremat summat 300 eur igakuiselt. Ja soovib tagant järgi aasta 76 eur . Ehk 9x76 eur kokku 766 eurot. Saates ise sellise kirja e-mailile. Mitte tasumisel lubab kohtutäituri juurde minna. Tasun 3 lapsele ( lapsed erinevates peredes ) elatsis raha 225 eur igakuiselt. Ja minu keskmine palk 1100-1300 eur. Igakuiselt erinev. Küsimus :kas pean kohtu otsusest olenevalt rohkem maksma ? Lugupidamisega 

Teie kohtulahend ei ole Riigi Teatajast kahjuks avalikult nähtav. Lähtume Teie küsimusest. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud elatisraha 300eur igakuuliselt ei saa Teie tahte vastaselt rohkem nõuda. Ka kohtutäituri vahendusel. Kui lapse ema põhjendus elatisraha tõusuks on põhjendatud laste vajadusest tulenevalt, peaks ema seda teile arusaadavalt ka põhjendama.

 

Vastatud:
08.03.2026

Välisriigis elava lapse elatis

Välisriigis elava lapse elatis

Ülalpidamise kohustus

Tere Palun anda õiguslik selgitus järgmises küsimuses. Minu laps on Eesti kodanik ning elab alaliselt väljaspool Eestit riigis, kus lapsetoetusi seaduse alusel ette nähtud ei ole ning neid ka faktiliselt ei maksta. Palun selgitada: 1. Kas lapsel säilib õigus saada Eesti lapsetoetust olukorras, kus ta elab püsivalt välisriigis ja seal toetust ei maksta? 2. Millisesse asutusse tuleb sellisel juhul pöörduda ning millised dokumendid tuleb esitada toetuse taotlemiseks või õiguse hindamiseks? Palun edastada kirjalik vastus koos viidetega asjakohastele õigusnormidele.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65 kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust, seega lapse elatisenõudele kohaldatakse lapse praeguse elukohariigi õigust. 
Kui laps on Eesti kodanik, siis ta võiks perehüvitiste seaduse § 47 alusel taotleda riigilt elatisabi, kuid seda saab taotleda üksnes seaduses loetletud kolme menetluse toimumise ajaks: eeldusel, et kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust, saab elatisabi taotleda kohtumenetluse ajal (kohtumenetlusaegne elatisabi), täitemenetluse ajal (täitemenetlusaegne elatisabi) või pankrotimenetluse ajal ja ajal, kui täitemenetlus on pankrotiavalduse menetlemise ajal peatatud kuni pankroti väljakuulutamiseni (pankrotimenetlusaegne elatisabi). 
Kui vanem ei maksa elatist vabatahtlikult, tuleks lapsel esitada kohtule elatisnõude hagi ja seda oleks otstarbekohane teha võlgnikust vanema elukohariigis, kuna kohtulahendi täitmine toimuks samas riigis. Laps, kes ei ela Eestis, saaks Eesti kodanikuna esitada elatise hagi Eesti kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 72 alusel teatud tingimuse esinemisel. Selliseks tingimuseks on asjaolu, et elatisnõude esitajal ei ole välisriigis (võlgnikust vanema elukohariigis) võimalik oma õigusi kaitsta. Objektiivsete takistuste esinemist Rootsi Kuningriigi kohtu poole pöördumisel peab tõendama elatisnõude esitaja. Kui selliseid takistusi tegelikult ei esine, siis võib Eesti kohus asuda seisukohale, et sellise nõude lahendamiseks puudub alus. 

Vastatud:
25.02.2026

Elatise nõue täitemenetluses, sissetuleku arest

Elatise nõue täitemenetluses, sissetuleku arest

Ülalpidamise kohustus
Täitemenetlus

Tere mure selles et mul elatisvõlg mis anti nüüd kohtutäituri kätte kas kohtutäitur tohib arvestada kogu perjoodi eest 12.2013-12.2025 sammuti on mul veel ka teine ülalpeetav kellega elan koos ja kohtutäitur jätis elatusmiinimumi 493 eur ei arvestanud teist ülalpeetavat, sissetulekuks on ainult töövõime toetus millest peetakse kinni 230 eur ehk kätte saan umbes 407 eur,algne võlgnevus on 13300 eur jaanuvaris saateti hoiatus oli summa koos täituri kuludega 14531,32 eurot jaanuvari teises kirjas saatetud 15213,32 eurot ja täna pandi kontod aresti ja kõik muud asjad ja summa kokku 15413,32 eurot.ja lisaks tänases saatetud kirjades on kirjas et summa pole lõpplik ja võib menetluse ajal suureneda viiviste tõttu,kui ma ei eksi siis elatise puhul ei arvestata viiviseid juurde.minu küsimus et kas mul on mingi võimalus midagi ette võtta ja midagi teha,ja kas mingil määral võib olla mingi osa summast aegunud+intressid kohtutäituri menetluskulud mis mulle tundub et on kuidagi liiga kõrged. hetke seisuga ei jää raha arvete maksmiseks ega lapse toimetuleku tagamiseks.


1.    Võlgnikul on õigus palga alammäärale ning lisaks iga ülalpeetava 1/3 palga alammäära ulatusele. Hetkel on palga alamäär 886eur, millest kohtutäitur tohib kinni pidada 443eur.
2.    Lapse elatisnõude puhul võib kohtutäitur arestida palga alammäärast kuni 50%. 
3.    Selleks, et teil tekiks ülevaade arestidest ja kinnipidamistest, edastage kohtutäiturile avaldus, palvega jätta ühele arvelduskontole ühes krediidiasutuses palga alammäär+ lisanduvate laste osa.
4.    Kui nõuet ei ole võimalik täita, tohib kohtutäitur arestida ka töövõimetoetust.
5.    Kui nõue on ebaselge võite küsida täiturilt selgitust nõude kujunemise kohta (millest koosneb).
6.    Viivise nõudmise õigus ja selle maksmapanemine täitemenetluses peab ilmnema täitedokumendist (nt kohtulahend).

Vastatud:
25.02.2026

Elatise nõue täitemenetluses

Elatise nõue täitemenetluses

Ülalpidamise kohustus
Täitemenetlus

Kas lapse 18 aastaseks saamise kuul peab lahuselav vanem maksma elatise täiskuu eest või proportsionaalselt kuni lapse täisealiseks saamise päevani?


Tasuda tuleb päevade eest kuni sündimise päevani.

Vastatud:
25.02.2026

elatis

elatis

Perekond
Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele

Tere nõutakse lapse elatis raha 301e kuigi oleme alles 3 nädalat lahus

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Perekonnaseaduse § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval hetkel on elatise baassumma 282.31 eurot kuus. Kui soovid välja arvutada võimaliku miinumelatise summa, siis kasuta Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori abi https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ 
 

Vastatud:
12.02.2026

Ülalpidamine lapsele

Ülalpidamine lapsele

Ülalpidamise kohustus
Elatis lapsele
Täitemenetlus

Tere Kui laps saab 18 ja jatkab opinguid gumnaasiumis kas siis on uldse motet esitada ulalpidamisnouet kui isal on veel 2 last ja lapsel hetkel veel teadmata kas sel ajal enam osalist tootusvoimetustoetust saab? 12 klassi aja elaks ta veel kodus kuid peale gumn loppu plaan 100 km kaugusele edasi oppima minna mis tooks kaasa margatavalt suuremad valjaminekud. Lisaks on arvamused et ka tasuta psuhiaatri juurde ei pruugi enam aegu saada siis tooks juba arsti vastuvotul kaimine tohutu valjamineku kasvu. Tervisest tulenevalt kaib 3 v 6 kuu tagant psuhiaatri vastuvotul ravimiannuseid korrigeerimas. Mida teie soovitaksite ? Kas ja millal sellisel juhul nõuet esitada?

Üldiselt sätestab seadus perekonna ülalpidamise võrdse kohustuse vanematele. Lahus elamisel nimetatud põhimõte ei kao. Samuti on teil õigus kui märgite, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 


Elatise väljamõistmisel võib kohus arvesse võtta tavapärasest madalamat määra kui isik on töövõimetu või tal on teine laps. Põhimõtted, mis kehtivad küll elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele, aga ilmsesti oleks kohaldatavad ka olukorras, kus elatist nõuab täisealine õppiv laps. 
Mis puudutab perspektiivi hindamist seonduvalt nõude maksmapanemisega, tuleb märkida, et kuigi töövõimetus ja lisa kaks last võivad nõude kättesaamist oluliselt mõjutada ei tähenda kumbki, et teie täiskasvanud lapse õigus ülalpidamist nõuda oleks absoluutselt perspektiivitu. Kuigi teie märgitust ei selgu töövõime olemus ja ulatus, võib üldistatult märkida, et ka see võib muutuda (nt isiku töövõime taastub ja saab suuremat sissetulekut, mis väljendub ülalpidamise maksmises). 


Lisaks märgime, et isegi kui ülalpidamise nõue jääb peale kohtus väljamõistmist koheselt tasumata, võite pöörduda kohtutäituri poole nõude maksmapanemiseks. Kohtutäitur viies läbi täitemenetlust saab elatise tasumiseks anda tähtaja ning peale seda vajadusel pöörata nõue isiku vara vastu. 
Kuivõrd nõude aegumine lapse ülalpidamise nõudes on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, võib teie täiskasvanud laps täna täitmata kohustust sisse nõuda vajadusel kohtutäituri vahendusel pikema aja jooksul. 

Nõuet võite kohtusse esitada kui laps saab täisealiseks ja suudab tõendada õppimist põhi- kesk- või kõrgharidus või kutseõppeasutuses, aga enne 21 aastaseks saamist.


Olete viidanud ka psühhiaatri vastuvõtule ja ravimi annuste korrigeerimisele kuid kahjuks jääb selgusetuks, kas küsite lapse isa või lapse vaates seonduvalt nõude võimaliku maksmapanemisega, mistõttu sellele vastata ei saa. 

Vastatud:
06.02.2026

Lastetoetus

Lastetoetus

Ülalpidamise kohustus

Tere, 2024 aasta läksin lahku lasteisast. 3 lapseriiklik toetus tuli alati minu kontole ja jäi ka tulema peale seda. Maksan igakuiselt, kooli, lasteaedade ja 2 lapse trennikulud, tema kanda 1 lapse trennikulud. Riiete ja tervisega seotud kulud on pooleks. Lapsed 50/50. 2025 aasta sept tegime omavahel kirjaliku kokkuleppe, kus jagame lastetoetuse pooleks. Nüüd saadab ta mulle nõudekirju ja väljapressimisena näivaid kirju, kus nõuab minult tagantjärgi 2024/25 aasta lastetoetustest poolt endale. Kas tal on selleks õiguslik alus?

Riigi poolt makstava lastetoetuse jagamine sõltub lahus elavate vanemate omavahelisest kokkuleppest. Tagantjärele teiselt vanemalt lastetoetuse välja nõudmine oleks võimalik vad siis, kui see tuleneks poolte vahel sõlmitud kokkuleppest.
Lastetoetus on riiklik toetus, mis laekub ühele vanemale. 

Kui vanemad lepivad omavahel kokku, et jagavad toetuse pooleks, on see kokkulepe nende vahel siduv alates kokkuleppe sõlmimisest. Kui kokkulepe lastetoetuse jagamiseks sõlmiti alles 2025. aasta septembris, siis varasemate perioodide (2024/25) osas puudub tagantjärele jagamise kohustus, kui teisiti pole kokku lepitud. Kui kokkulepet varem polnud, siis toetuse saaja ei pea toetust tagantjärele jagama.

Vastatud:
16.01.2026