Ülalpidamiseks on kohustatud isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama: alaealine laps, samuti laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist on õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Põlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Põlvnemisest tulenevad ka ülalpidamiskohustused.

Lapse põlvnemise tuvastab kohus juhul, kui lapse isana ei ole ühtegi meest kindlaks tehtud või kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus oli varem kindlaks tehtud ja vaidlustatud.

Põlvnemise tuvastamiseks võib kohus määrata DNA-ekspertiisi, mille viib läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut või muu pädev asutus.

Isadust võib kohtus vaidlustada laps, lapse ema ning mees, kelle isadus on kindlaks tehtud:

lapse ema abielu tõttu (abikaasa isaduse presumptsioon);
isaduse omaksvõtu alusel.

Vanema ja lapse suhte tekkimine ning isaduse kindlakstegemine

Vanema ja lapse õigussuhe põhineb perekonnaseaduse kohaselt õiguslikul põlvnemisel. Vanemaks olemine tekib seaduses sätestatud alustel.

Lapse emaks loetakse naine, kes on lapse sünnitanud. Emadus tuleneb lapse sünnist ning seda ei ole võimalik perekonnaseaduse alusel vaidlustada.

Lapse isa määratakse perekonnaseaduses sätestatud korras. Isadus võib tekkida kolmel viisil:

1. Isaduse eeldus abielu korral

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise eesmärk on tagada isikule vajalik toimetulek ning katta mõistlikus ulatuses tema igapäevased vajadused, arvestades tema senist elukorraldust ja võimalikke erivajadusi.