Hooldekodu teenuste eest tasumine

Hooldekodu teenuste eest tasumine

Ülalpidamise kohustus

Tere Mul elab ema hoolekandeasutuses. Oskad öelda, kui suur summa peaks jääma hoolekande asutuses elavale isikule või selle seaduse/otsuse teeb kohalik omavalitsus? Hetkel on nii, et hoolekandeasutuses on kuu 1300, mille tasub ema oma pensioniga ja ülejäänu tasub omavalitsus. Parimat

Hooldekodus pakutava teenuse eest tasumine jaguneb eaka elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja eaka ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete vahel. Hooldekodu eest tasub vald eeldusel, et vald on hinnanud isiku abivajaduse ja tuvastanud, et isik vajab hooldekodu teenust.Kui kohalik omavalitsus on selgitanud välja, et eaka abivajadust ei ole võimalik katta muul moel kui hooldekodus, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus katta hooldekodu kohamaksumusest hoolduskulud. Hoolduskulude hulka kuuluvad hooldekodus töötavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud ja tööriietuse, tervisekontrolli ja koolituse kulud. Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest, milleks peamiselt on majutuse- ja toitlustusega jm isiklike vajadustega seotud kulud. Tuleb tähele panna, et omavalitsus võib kehtestada hoolduskuludele piirmäära. Seega võib igas omavalitsuses olla erinev summa, mida omavalitsus hoolduskulu katteks tasub (nt mõnes vallas 500 ja teises 600 eurot). Hoolduskulu piirmäär peab olema piisav, et eakal oleks võimalik vähemalt mõnes hooldekodus elada nii, et tema hoolduskulu on omavalitsuse poolt kaetud. Siiski ei pea hoolduskulu piirmäär katma hoolduskulusid igas Eesti hooldekodus. Eakal tuleb hooldekodukoha valikul sellest lähtuda ja hooldekodu valikut tehes arvestama ka iseenda ja ülalpidajate maksevõimekusega.

Kui eaka sissetulek on madalam kui eelmise kalendriaasta II kvartalis Statistikaameti avaldatud keskmine vanaduspension, aitab kohalik omavalitsus hüvitada ka osaliselt inimese makstavat osa. Ent omavalitsused ei pea tegema seda piiramatult, vaid nende kohustus on katta kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vahe.

Täpsemat teavet rahastamise kohta leiate www.sm.ee/hooldereform ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vastatud:
23.10.2024

Täisealise lapse elatis

Täisealise lapse elatis

Ülalpidamise kohustus

Laps saab jaanuaris 18 aastaseks. Isa teatas, et sellest hetkest jätkab elatise maksmist lapse kontole. Meil on ainult suusõnaline kokkulepe mis summas ta alimente tasub ja minu kontole. Laps õpib keskkoolis ja lõpetab selle 19 aastasena. Laps on elanud koguaeg minuga ja elab siin ka edasi. Minu küsimused: * Kas lapse isal on õigus ise otsustada ilma minuga kokkuleppimata, et kannab elatise lapse arvele? *või tuleb meil isaga teha pooleks tema iga kuised kõik kulud..s.t eluasemekulud,söögikulud, trennid, jne? (Seni oleme eluaseme, söögikulud, erinevad arved jne. katnud meie tema kasuisaga ja summad on suuremad ilmselgelt kui makstav elatis). Lapse isa neid asju kuludeks ei nimeta ja see on iseenesest mõistetav tema jaoks, et need on meie katta. Tema antud elatisest saab laps taskuraha, riideid ja trenni arve. * kui nüüdsest lapse täisealiseks saamisega peaks katma just kui kõik kulud pooleks, siis kas pean esitama andmed tema iga kuiste kulude kohta ja laps saaks seetõttu endale suuremat elatist küsida? Loomulikult on lapse heaolu kõige tähtsam ja seda ei saagi summadesse panna, kuid hetkel on meie suhted lapse isaga läinud teravaks, kuna ta ei pea kinni kokkulepetest mis meil kunagi omavahel olid. S.t väiksem alimendi summa kui toetab lapse suuremaid hetkelisi kulusid, kuid see ei toimi ja olen viimasel piiril juba.

Vanemal on oma alaealise lapse suhtes seadusest tulenev esindusõigus. Kui laps saab 18 aastaseks ehk täisealiseks, lõpeb ka esindusõigus ja edaspidi saab laps ajada ma asju ise, võtta vastu rahasummasid, esitada nõudeid. Vanem saab seda teha vaid lapse volitusel. Seega on õige, et täisealise lapse elatis tuleb tasuda lapse arvelduskontole ja edasi hoolitseb laps enda ülalpidamise eest ise. Seejuures võib ta kokkuleppel vanemaga, kelle juures ta elab, saada vanemalt peavarju ja toitu ning muud eluks vajalikku tasudes selle eest laekunud elatisrahaga.

Täisealiseks saanud lapse puhul ei ole enam ka miinimumelatise mõistet ja lapse elatis määratakse tema vajadustest lähtuvalt võttes arvesse lapse enda sissetulekuid ja koheldes vanemaid võrdse varandusliku seisundi juures võrdselt.

Vastatud:
08.10.2024

Lapsesse puutuvate erimeelsuste lahendamise võimalused

Lapsesse puutuvate erimeelsuste lahendamise võimalused

Ülalpidamise kohustus

Tere. Oleme endise elukaaslasega lahutaud ühise lapsega. Olen alati maksnud kokkuleppeliselt ja tähtajaliselt alimente, lisaks nendele veel maksnud kinni pool kõikidest lapsega seonduvatest kulutustest (riided, koolikotid, sünnipäevad jne.) Varasemalt oli kokkulepe, et iga teine nädalavahetus on laps minu hoole all. Hiljutise töövahetuse ja liikuva graafiku tõttu on nüüd olukord, kus kuu või kaks ei saa mina last enda hoolde võtta, kuid järgnev kuu saan nt kaks või kolm nädalavahetust järjest temaga veeta. Alimentide summa on sama iga kuu. Probleemiks on see, et vastaspoolt häirib minu muutunud graafik. On olnud olukordi, kus ta soovib last minu hoolde jätta, kuid puuduvate finantside tõttu ei ole mina last saanud temalt vastu võtta. Olen alati andnud endast parima, et last toetada ja kõike teha probleemide vältimiseks, kuid viimasel ajal ähvardatakse mind kohtusse mineku ja ametlike alimentide peale panekuga. Näha on, et teine osapool on stressis ja temaga olukorra arutamine on üsnagi pingeline ja keeruline. Enamasti saab tema enda tahtmise läbi karjumise ja ähvardamise. Suhe läks laiali, kuna naine pettis ja kasutas minul vägivalda, millest mul on siiani tõestus olemas. Mida mina kui isa kohtukutsest/kohtu ähvardusest täpsemalt kartma peaks ja kas makseõigusi ja agressiivset suhtlust oleks võimalik lahendada ka kohtust väljaspool mõne kolmanda neutraalse isikuga?

Kõiki lapsega seonduvaid küsimusi on otstarbekaim lahendada kohtuväliselt. Kui omavahel kokkulepet ei saavutata, on võimalik paluda asja lahendamisel lastekaitsetöötaja kaasabi ja arutada lastekaitsetöötajaga koostöös läbi nii lapsega suhtlemise graafik kui lapsele tasutava elatise suurus. Teiseks võimaluseks on pöörduda Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenusele, mille lõppedes saab sõlmida vanemluskokkuleppe, mis on juba ka täitedokument. Kui ka see tulemust ei anna, tulebki pöörduda kohtusse. Enne soovitan Teil kontrollida Elatiskalkulaatoriga, kas praegu tasutav elatis on piisav arvestades PKS § 101 alusel arvestatud seadusjärgse elatise suurust.

Vastatud:
04.07.2024

Vanema ülalpidamiskohustusest vabanemine

Vanema ülalpidamiskohustusest vabanemine

Ülalpidamise kohustus

Ülalpidamise kohustusest vabanemine. Laps on hetkel 16 aastane. Isaga koos elanud ei ole päevagi, isa ei ole rahaliselt toeatanud ühegi euroga, puudub igasugune kontakt. Samas elatist välja nõudnud ei ole siiani, kuna pole vajadust tundnud ja eeldasin et see on lapsele kasulikum, sest siis ei teki isal õigust nõuda lapselt hiljem ülalpidamist. Nüüd loen et vanema ülalpidamiskohustusest loobumiseks on LAPSEL vajalik tõestada, et isa on "jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu". Kuidas seda tõestada saab?

On tõsi, et vanema ülalpidamise kohustusest saab teatud tingimustel vabaneda, muuhulgas ka siis kui venem on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse vastu. Samuti on tõsi, et kui laps soovib sellele tugineda, tuleb tal väidet kohustuse rikkumisest ka tõendada. Eesti tsiviilõiguses ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu ja on menetlusosalise enda otsustada, milliseid tõendeid ta oma väite tõendamiseks esitada soovib. Tõendite liigid on näiteks dokumentaalsed tõendid aga ka tunnistaja ütlused või menetlusosalise vande all antud seletus. Kui asjaolu ühegi dokumentaalse tõendiga tõendada ei saa, võib olla asjakohane tõendada väidet tunnistaja (lapsega koos elanud vanema) ütlusega või esitada taotlus vastaspoole vande all ülekuulamiseks.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

 

Vastatud:
14.03.2024

Vabatahtlik elatise tasumine kui põlvnemine on tuvastamata

Vabatahtlik elatise tasumine kui põlvnemine on tuvastamata

Ülalpidamise kohustus

tere. mure selline et mis avalduse ma pean täitma kohtutäiturile kui ma maksan elatist kahele meie omavahelisel kokkuleppel.. aga lapsed pole minu nimel.. et mis teekond ette tuleb võtta?

Küsimusest jääb arusaamatuks, millist avaldust (mille saavutamiseks) Te kohtutäiturile esitada soovite. Kuna põlvnemine on tuvastamata, ei saa olla elatist välja mõistvat kohtulahendit ja elatisenõude sundtäitmisest ei saa juttu olla. Samuti ei saa olla juttu olukorrast, mis annab täitemenetluses võimaluse suurema arestimisele mittekuuluva summa arestamiseks, sest seaduse järgi lähevad arvesse ülalapeetavad, kelle suhtes tuleneb ülalpidamiskohustus seadusest. Vanemate õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks on tuvastatud põlvnemine. Seega, mistahes avaldust Te soovite kohtutäiturile esitada, esmalt peab olema tuvastatud laste põlvnemine Teist (peaksite võtma lapsed oma nimele). Seda saate teha, kui mõlemad vanemad on sellega nõus ja pöörduvad ühiselt perekonnaseisuasutusse. Kui teine vanem laste põlvnemise kindlaks tegemisega ei nõustu, on Teil võimalik pöörduda põlvnemise tuvastamiseks kohtusse. Kohus tuvastab põlvnemise reeglina DNA analüüsi kaudu.

Vastatud:
09.02.2024

Mis on põlvnemisest tulenev ülalpidamise kohustus ja õigus ning kellele see laieneb?

Mis on põlvnemisest tulenev ülalpidamise kohustus ja õigus ning kellele see laieneb?

Ülalpidamiseks on kohustatud isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama: alaealine laps, samuti laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist on õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Kontrollitud:

Mis on põlvnemine?

Mis on põlvnemine?

Põlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Põlvnemisest tulenevad ka ülalpidamiskohustused.

Kontrollitud:

Kuidas toimub lapse isaduse tuvastamine?

Kuidas toimub lapse isaduse tuvastamine?

Lapse põlvnemise tuvastab kohus juhul, kui lapse isana ei ole ühtegi meest kindlaks tehtud või kui kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus oli varem kindlaks tehtud ja vaidlustatud.

Põlvnemise tuvastamiseks võib kohus määrata DNA-ekspertiisi, mille viib läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut või muu pädev asutus.

Isadust võib kohtus vaidlustada laps, lapse ema ning mees, kelle isadus on kindlaks tehtud:

lapse ema abielu tõttu (abikaasa isaduse presumptsioon);
isaduse omaksvõtu alusel.

Kontrollitud:

Vanema ja lapse suhte tekkimine ning isaduse kindlakstegemine

Vanema ja lapse suhte tekkimine ning isaduse kindlakstegemine

Vanema ja lapse suhte tekkimine ning isaduse kindlakstegemine

Vanema ja lapse õigussuhe põhineb perekonnaseaduse kohaselt õiguslikul põlvnemisel. Vanemaks olemine tekib seaduses sätestatud alustel.

Lapse emaks loetakse naine, kes on lapse sünnitanud. Emadus tuleneb lapse sünnist ning seda ei ole võimalik perekonnaseaduse alusel vaidlustada.

Lapse isa määratakse perekonnaseaduses sätestatud korras. Isadus võib tekkida kolmel viisil:

1. Isaduse eeldus abielu korral

Kontrollitud:

Ülalpidamise ulatus ja viis

Ülalpidamise ulatus ja viis

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise eesmärk on tagada isikule vajalik toimetulek ning katta mõistlikus ulatuses tema igapäevased vajadused, arvestades tema senist elukorraldust ja võimalikke erivajadusi.

Kontrollitud: