Ülalpidamise ulatus ja viis
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise eesmärk on tagada isikule vajalik toimetulek ning katta mõistlikus ulatuses tema igapäevased vajadused, arvestades tema senist elukorraldust ja võimalikke erivajadusi.
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatisena. Elatis võimaldab ülalpidamist saaval isikul katta oma vajalikke kulutusi iseseisvalt. Kohustatud isik võib mõjuvatel põhjustel taotleda õigust anda ülalpidamist muul viisil, näiteks kanda konkreetseid kulusid või anda muud vajalikku abi. Kui pooled sellise viisi suhtes kokkuleppele ei jõua, lahendab vaidluse kohus.
Lapse ülalpidamise korral võivad vanemad omavahel kokku leppida, missugusel viisil ja millises ulatuses kumbki vanem oma ülalpidamiskohustust täidab. Vanemate kokkulepe võib hõlmata nii rahalist panust kui ka lapse kasvatamises ja igapäevases hooldamises osalemist. Kokkuleppe sõlmimisel tuleb siiski lähtuda lapse huvidest ning tagada, et lapse vajadused oleksid nõuetekohaselt kaetud.
Elatist makstakse üldjuhul iga kalendrikuu eest ette. Elatise eesmärk on tagada lapse pidev ja korrapärane ülalpidamine ning katta tema igapäevased kulud. Alaealise lapse elatise suurus peab vastama seaduses sätestatud nõuetele ning üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevad erandid võimaldavad teisiti.
Ülalpidamist saama õigustatud isikul on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise nõude esitamist kohtule. Tagasiulatuva nõude eesmärk on võimaldada hüvitada ajavahemik, mil kohustatud isik ei ole oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitnud.
Ülalpidamiskohustuse täitmisel tuleb alati arvestada õigustatud isiku tegelikke vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ning seadusest tulenevaid põhimõtteid. Lapse puhul on keskne eesmärk tagada lapse heaolu, arenguks vajalikud tingimused ja senise elatustaseme võimalikult järjepidev säilitamine. Vanemate omavaheline kokkulepe on eelistatud, kuid kokkuleppe puudumisel või vaidluse korral määrab ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja ulatuse kohus.