Tere,meil oli abikaasaga sõlmitud abieluvara leping aga vajan abi,et aru saada ,mis õiguseid täpselt see leping seab?

Abieluvaralepinguga võivad abikaasad ise vabalt määrata, kuidas kujunevad nende varalised suhted, milline vara on ühis- ja milline kummagi lahusvara. Abieluvaralepingust saab rohkem lugeda https://www.juristaitab.ee/et/mis-abieluvaraleping

Kuna abikaasadel on lepingu sisu osas õigus suhteliselt vabalt otsustada, ei ole konkreetset lepingut võimalik selgitada seda nägemata. Soovitan Teil leping rahulikult läbi lugeda, kui siiski jäävad mõned nüansid arusaamatuks, pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Korteriomanik on abikaasa kellega on lahku kolitud, kuid oman antud korterisse veel sissekirjutust. Kas seadusliku abikaasana ja sissekirjutust omades on õigus saada korteriühistult teavet korteriomandi võlgnevuste kohta? Abikaasa ei tasu lastele elatisraha kuivõrd olevat tekkinud võlgnevus.

Esmalt on oluline, et isegi kui Teil on kohustus korteriomandi võlgnevusi tasuda ei tohi Teie kohustust laste elatisega tasaarvestada. Elatisasjas on poolteks lahus elav vanem ja lapsed. Korteri võimaliku võlgnevuse osas on kaasvastutajateks kaks ühisomanikku (kui on ühisomand). Seega ei saa ühtede isikute nõuet (laste elatisnõuet) teise isiku võimaliku võlgnevusega (Teie võimalik vastutus korterivõlgade eest) tasaarvestada ja elatist tuleb maksta igal juhul.

Kas Teil on õigus informatsiooni saada ja kohustus võlgnevust tasuda sõltub sellest kas olete korteri suhtes ühisomanik ehk kas tegemist võib olla abikaasade ühisvaraga. Sissekirjutuse alusel ei teki õigusi ega kohustusi, sissekirjutus on informatiivse iseloomuga. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed, mis on soetatud abielu jooksul, vaatamata sellele kelle nimel on need registrisse kantud. Kui korter on ostetud abielu ajal (eeldusel varale kehtib varaühisus) kuulub see abikaasadele ühiselt ja neil on samad õigused ning solidaarkohustus. Kui aga korter abikaasade ühisvara hulka ei kuulu vaid on Teie abikaasa lahusvara, ei saa Te korteriühistust teavet nõuda ent Teil puudub ka vastutus tekkinud võlgnevuse eest.

Tere! Oleme lahutamas abielu. Abielu jooksul soetasime korteri (ühisvara) pangalaenuga. Mees ähvardas, et kui ma tahan korteri müügist sentigi saada, teeb ta kõik, et mulle jääks märk külge (st seni kuni korter müügis, jätab igakuise kodulaenu maksmata). Jah, ta on maksnud igakuised laenumaksed, aga töötades välismaal, on laste kasvatamine ja sellega seotud kulud olnud minu kanda kõik need aastad. Kui me ei saa korteri müügi asjus kokkuleppele, mis on järgmine samm? Mis võimalused on, et tema saabki kogu müügist saadud summa? Ettetänades K.

Abielu jooksul soetatud vara, nagu ka abielu ajal pere vajaduste katmiseks võetud laen, kuuluvad abikaasadele ühiselt. Ühisvara moodustub vaatamata sellele kelle nimele on vara registreeritud või kelle sissetulekutest kaetakse laenukohustus, kuivõrd ka sissetulekud on abikaasade ühisvara. Kogu abielu jooksul omandatud varast moodustub ühisvara ja tekib varaühisus. Abikaasade osad varaühisuses on väärtuseliselt võrdsed. See tähendab, et vara jagamisel ei ole vaja jagada üksikuid varaesemeid võrdselt vaid kogu vara ja kohustused tuleks jagada nii, et kummagi abikaasa osa jagamise tagajärjel oleks võrdse väärtusega. Näiteks kui abikaasadel on korter (10000 eurot), kodulaen (jäägiga 5000 eurot) ja auto (jagamise ajal väärtusega 5000 eurot) on jagamine toimunud võrdselt kui üks abikaasa saab korteri ja laenujäägi (10000-5000=5000) ja teine abikaasa saab auto. Kui ühisvara hulka kuulub vaid kinnisasi ja selle soetamiseks võetud laen ja kummalgi abikaasal ei ole huvi korteri ainuomanikuks saada, on tavapäraseim jagamise viis korteri müümine, müügitulemist laenujäägi katmine ja üle jääva raha jagamine võrdselt.

Kui abielu lõppedes vara jagamise osas üksmeelt ei saavutata, saab pöörduda vara jagamiseks kohtusse. Kohus jagab vara kaasomandi jagamise sätete järgi. Olukorda, kus kohtus vara jagades saab kogu ühisvara üks abikaasa ja teisele ei saa osaks midagi, ei saa tekkida kui just abikaasad ise selliselt kokku ei lepi.

Tere. Abielu ajal sai ostetud korter minu EVPde eest. Kas peale lahutust jääb see ühisvaraks või mitte?

Abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

Seega, kui EVP-d olid lahusvara, on lahusvara ka nende eest soetatud korter. Vastasel korral on tegemist abikaasade ühisvaraga.

Mees ja naine abielluvad 1993.a. Naine saab oma isalt, kes suri 1978.a. 1/2 majast ja emalt kes suri 2005.a. 1/2 majast( notariaalsed testamendid olema). Naine sureb 2014.a, millegipärast ta ei võtnud oma eluajal pärandeid vastu. Naise lapsed avasid naise isa pärimistunnistuse. Küsimus, kas mehel kellega naine abiellus 1993.a. on seaduslikult õigus majale? Praeguse perekonnaseaduse alusel on pärandvara lahusvara, kas 1993.a. kehtiv perekonnaseaduses ei olnud pärandvara lahusvara? Naise pärimistunnistusel oli kirjas, et neil oli mehega seadusest tulenev abieluvarareziim. Pärimistunnistuse järgi kuulub mehele 2/6 majast. Kas notar on teinud apsaka pärimistunnistusel, ja arvanud et maja on neil ühisvara? Kuulaks teie arvamust, siis teaksin ka on mõtet algatada uus pärimismenetlus.

Pärimise teel omandatu ei kuulunud ühisvara koosseisu ka 1993 a kehtinud perekonnaseaduse kohaselt. Küll võib siin olla tegemist asjaoluga, et 1978 a surnud isa pärandas maja vallasasjana ja kinnistu moodustati maa erastamise käigus abielu ajal. Kuivõrd erastamistoiming on seotud ostuga võis selle toimingu läbi saada abikaasast ühisomanik. 

Siiski on küsimusele vastamiseks vajalik tutvuda pärimise aluseks olnud testamentidega ja notari väljastatud pärimistunnistusega. 

Küsimus abielu ajal (kehtib varaühisus) kodu soetamise eesmärgil kodulaenu võtmise kohta. Üks abikaasa soovib laenu vormistada enda nimele, kuna teisel abikaasal ei ole stabiilset igakuist sissetulekut, mida pangale ette näidata. Laenu omaosaluse sissemakse ja igakuised tagasimaksed maksame võrdselt (st peresiseselt jagame kulutused võrdselt/solidaarselt). Seega kohustus (kodulaen) vormistatakse ühe abikaasa nimele, kuid vara jääb mõlema abikaasa ühisomandisse, kuna abieluvaralepingut ei ole. Millised riskid võivad kaasneda sellisel viisil vormistatud kodulaenuga laenu võtnud abikaasale, näiteks kui abielu peaks lõppema lahutusega? Tänan!

Nagu abielu jooksul soetatud vara on abikaasade ühisvara sõltumata sellest, kelle nimele on see registrisse kantud, on ka abielu ajal võetud laen, kui see on võetud pere ühisteks vajadusteks (mida kodu soetamine kahtlemata on), abikaasade solidaarkohustus ka juhul, kui laenusaajana on lepingus vaid üks abikaasa. Seega on abielus ühine nii kinnisasi (kodu) kui ka selle ostmiseks võetud laen. Kes kui palju laenu teenindamiseks abielu jooksul tasub ei oma samuti tähtsust, sest ka abikaasade sissetulekud on ühisvara.

Olen lahutatud, abielu ajal soetatud kinnisvara ja kogu muu vara jagamata. Elan ühisomandis oleva maja teisel korrusel, mees esimesel korrusel. Tahan hakata juurdeehitust ehitama (60 m2) kinnistule. Mees ei ole nõus millegi eest maksma. Kui ma kõik finantseerin ise, mis ma pean või saan teha, et see näiteks hiljem maja müügi puhul mulle tagasi tuleb või et kas saab seda eraldiseisva varana (lahusvarana,) võtta.

Esmalt saab soovitada ühisvara jagamist. Kui kummalgi endisel abikaasal on oma vara, saab ta sellega toimida oma äranägemise järgi ja kõiki võimalikke vaidlusi vältida. Kui aga jagamine mingil põhjusel ei ole käesoleval hetkel teostatav, tuleb arvesse võtta, et ühisvara tekib juurde vaid abielu ajal. Ühisvara hulka kuulub PKS § 25 kohaselt varaühisuse varasuhte kestel omandatud vara ning varaühisuse varasuhe lõpeb PKS § 35 p 3 kohaselt abielu lahutamisega. Pärast varaühisuse varasuhte lõppemist omandatud vara ei lähe PKS § 25 kohaselt ühisvara hulka.Kui abikaasad ei ole sõlminud abieluvaralepingut, mille järgi oleks ühisvara valitsemise õigus antud ühele neist ega ka muud kokkulepet, mille järgi võiks ühisvara valitsemise õigusi teostada üksnes üks neist, saab lähtuda PKS § 28 lg-st 1, mille järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt. PKS § 29 lg 1 esimese lause järgi võivad ühisvara ühiselt valitsevad abikaasad sellega tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Seega võib tekkida probleeme juba vajaliku dokumentatsiooni taotlemisel, kui teine ühisomanik juurdeehitusest huvitatud ei ole. Kindlasti ei saa soovitada ühisvara väärtuse suurendamist lahusvara arvelt teise ühisomaniku nõusolekuta. see võib endaga kaasa tuua keeruka vaidluse vara jagamisel.

Tere! Kui müün oma metsa ja maa,mis enne abielu minu oma, tahtsin hiljem müüa,et vanaduses hooldekodukulusid katta, kuid tõusev maamaks hakkab üle jõu käima. Olen abielus mehega, kellel eelmisest abielust lapsed, kui mehega peaks midagi juhtuma, kas siis minu maamüügist saadud raha, mis minu kontol, läheb ka nn kasulaste vahel jagamisele, kas on mul võimalik oma vara müües vanaduspõlve kindlustada nn hooldekodufondi? Ei hakka ju need mehe lapsed mu ülalpidamist maksma.

Kui müüte vara, mis kuulus Teile enne abielu sõlmimist, on selle müügist saadud raha Teie lahusvara. Vaidluse korral raha kuulumise üle lahus- või ühisvarasse, peate olema valmis tõendama, et kontol olev raha on laekunud sinna lahusvaraks olnud kinnisasja müügist. Kuidas Te oma lahusvara müügist saadud raha kasutate, on Teie ainuotsustada ja mees ega tema lapsed sellele rahale pretendeerida ei saa.

Tere, Olen abielus ja abielu kestel on pangalaenuga soetatud maja. Nüüd sain teada,et abikaasa on võtnud suurtes summades erinevaid kiirlaene, osa laenudest on jõudnud kohtutäituri kätte. Hetkel kohtutäituri poolt mingeid areste veel määratud pole. Kui soovin nüüd abielu lahutada, millised probleemid tekivad seoses abikaasa võetud kiirlaenuvõlgadega? Ühisvara jagamisega olen üldjoontes kursis, st kui soovin majas edasi elada, pean abikaasale hüvitama poole maja turuväärtusest, millest laenujääk maha arvestatud.

Abikaasade seadusest tulenevad solidaarkohustused tekivad eelkõige PKS § 18 järgi perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust. Kui laen ei ole võetud perekonna ühiste vajaduste rahuldamiseks, vaid ühe abikaasa isiklikuks otstarbeks, ei ole tegemist solidaarkohustusega ja teine abikaasa selle laenu eest ei vastuta ning teda ühisvara hulka ei arvata. 

Tere! Millist kahju toob kaasomandiga nõustumine? Kas ma saan oma osa pärandad vabalt omal soovil? Seoses abielu lahutamisega ei saa kokkulepet elamu jagamise osas.

Kaasomand on ühine omand, mille suhtes on kokku lepitud kummalegi kaasomanikule kuuluva mõttelise osa suurus. Kaasomandit kasutatakse ühiselt ja selle korrashoiu ja säilimise eest peavad hoolitsema kaasomanikud vastavalt neile kuuluva kaasomandi mõttelise osa suurusele. Kaasomandi eset tervikuma saavad käsutada (müüa, kinkida, pärandada) vaid kaasomanikud ühiselt. Oma mõttelist osa kaasomandist võib kumbki siiski käsutada vabalt ilma teise poole nõusolekuta, pidades seejuures silmas, et müügitehingu puhul on teisel kaasomanikul ostueesõigus.

Kas abikaasade ühisvara jagamisel võib olla otstarbekas selle jagamise kaasomandisse, sõltub faktilistest asjaoludest ja soovitud eesmärgist. Sellele hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.