Oleme abielus al. 1982.a. 1993.a. kinkis meheema oma pojale maamaja. Hiljem tekkis meil võimalus erastada maja juurde 7ha põllu- ja metsamaad. Küsimus: kas seoses hilisema maa erastamisega kingitud maja juurde on nüüd tegu meie ühisvaraga? Abieluvara lepingut meil ei ole 1976.a. suunati mind tööle ja sain korteri korterelamusse. Peale meie abiellumist avanes ka kortermajadel maa erastamise võimalus, seda ka kasutati. Küsimus sama, kas nüüd on tegu meie ühisvaraga? Kas ühisvara puhul tuleb kõigis tehingutes olla kokkuleppel ja näit. notari juures tehinguid kinnitada ainult kahekesi koos olles?

Kui abikaasad ei ole valinud muud vararežiimi, kuulub kogu abielu jooksul soetatud vara abikaasadele ühiselt. Kinnisasja puhul letakse soetamise ajaks kinnistusraamatu omanikukande tegemise aeg. Kui aga kinnisasja oluliseks osaks on ühe abikaasa lahusrvara (näiteks pärandiks saadud maja vallasasjana) võib sellel abikaasal olla õigus nõuda hüvitist määras, mille võrra tema lahusvara arvelt suurenenud kinnisasja väärtus. Kui Teil oli ostatud korter (näiteks kooperatiiv) on pilt sama. Kui aga tööandja andis korteri, mille abielu jooksul erastasite, on see teie ühisvara.

Enne abiellumist olin krundi ainuomanik, millel olid ka erinevad hooned: elamu, garaaž, majandus hoone ja saun. Abielludes sõlmisime ühisvara lepingu. Nüüdsest hakkasime koos ehitama uut maja antud krundile koos vana elamu lammutusega. Küsimus, kuidas jaguneb vara, kui lahutame abielu? Kas vastavalt ühisvarale 50:50 või loeb ka see, et enne abielu ehitasin ju üksi ülejäänud hooned?

Kui kinnisasi oli ühel abikaasal olemas enne abiellumist ei muuda abielu ajal krundil tehtavad tööd seda kinnisasja abikaasade ühisvaraks. Küll võib omanikuks mitteoleval abikaasal olla õigus nõuda abielu ajal ühisvara arvelt suurendatud lahusvara väärtuse hüvitamist vastavalt tema osale ühisvaras.

Eksabikaasa väidab et võttis maja rekonstrueerimiseks laenu oma isalt ning nõuab 12 aastat hiljem, peale lahutust selle poole summa maksmist. Kas tegemist pole mitte aegunud nõudega?

Esmalt tuleb välja selgitada kas laen võeti abielu ajal, kas seda kasutati perekonna ühiseks hüvanguks ja millised olid laenu tähtajad,  ehk millal tulnuks laen tagastada. Kas see tagastati ja kas see tagastati abielu ajal.

Abielu ajal pere hüvanguks võetud laen on abikaasade solidaarkohustus. Kui laen on abielu ajal makstud, on see makstud abikaasade ühisvarast ja teiselt abikaasalt täiendavat hüvitamist nõuda ei saa. Kui aga on küll tegemist solidaarkohustusega ent laen on tasumata ja tasumise tähtaeg on saabunud peale abielu lahutamist, tuleb kummalgi abikaasal tasuda laenukohustusest pool. Aegunud saab olla isa nõue siis, kui laenu tasumise tähtajast on möödunud enam kui 3 aastat.

Tere. Sooviksin infot, et kuidas toimub omanike muutus peale lahutust juhul, kui abikaasadel on ühisvarana kinnisvara, kuid laenuvõtja on vaid üks abikaasa, kuid kinnisvara omanikud on mõlemad võrdselt. Kinnisvara jääks sellele, kelle nimel on laen. Millise tehingu alusel saab üks omanik peale lahutust ainuomanikuks (olles tasunud teisele abikaasale maja eest tema osa)? Mis laadi tehinguga on notari juures tegemist ja kui suured kulud sellega võiks kaasneda?

Kirjeldatud olukorras tuleb sõlmida notariaalne kokkulepe abikaasade ühisvara jagamiseks. Notari tasu suurus sõltub jagatava vara väärtusest ja selle täpse suuruse saab Teile öelda notar, kes kokkulepet tõestama asub.

Eelmise korteri sai kooselu ajal abikaasa kinkelepinguga (abielus ei oldud). Abielus olles sai korter müüdud, ning antud korteri müügist saadud tulu ning puuduoleva summa jaoks võetud eluasemelaenu eest ostetud uus korter. Kas lahutuse korral kehtib jätkuvalt see, et abielus olles soetatud korteri müügitulu jaguneb võrdselt?

Abikaasade ühisvara moodustavad üldreeglina esemed ja vara mis on soetatud abielu ajal. Abikaasa lahusvara on vara, mis olid abikaasa omandis enne varaühisuse varasuhte algust või mille abikaasa omandas varaühisuse varasuhte kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel ja vara, mille abikaasa on omandanud lahusvarasse kuuluva esemega tehtud tehingu teel. Seega on korter küll ühisvara, aga korteri soetamiseks on kasutatud raha, mis oli teise abikaasa lahusvara ehk ühisvara väärtus on suurenenud abikaasa lahusvara arvelt ja abikaasal on õigus nõuda panustatud lahusvara tagastamist. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ehk eelduslikult on korter ühisvara ja müügist saadav raha jagatakse varaühisuse lõppemisel pooleks. Kui abikaasa soovib saada varaühisusest kätte oma lahusvara, tuleb tal lahusvara arvelt ühisvara väärtuse suurenemine esile tuua ja tõendada.

Tere.Peale lahutust kolisin korterisse(soetatud abielu ajal),eksabikaasa jäi elama maakoju.Kuna kokkuleppele ei jõudnud lahutuse ajal, jäi ühisvara jagamata.Nüüd soovin korterit müüa. Kas selleks peab olema eksabikaasa nõuolek?Kui jah,kas kehtib ka mulle tehtud volitus või peab ta tehingu ajal reaalselt kohal olema? Aitäh vastamast

Kui korter on abikaasade ühisvara (see tähendab, ei ole soetatud Teie lahusvara arvel) ja ühisvara on jagamata, on selle müümisel vajalik teise abikaasa nõusolek. Abikaasa võib anda nõusoleku eraldi volitust andes (notariaalses vormis) või osaledes ise vahetult tehingus.

Tere! Vajaksin nõu järgmises juhtumis. 1994. a lahutati üks abielu kohtus ning jagati ilmselt ka ühisvara, kuid konkreetseid dokumente pole selle kohta säilinud. 30 aastat hiljem üks abikaasadest sureb ja pärandab korteri testamendiga endiste abikaasade ühisele lapsele. Korter on kinnistusraamatu andmetel pärandaja ainuomandis. Pärimismenetluse algatamisel ilmub välja endine abikaasa, kes väidab, et tegu on ühisvaraga, millest tema tahab saada oma seadusjärgse osa. Inimene pole 30 a korteris käinud, ega ka lapse või lapselastega praktiliselt suhelnud. Korter on 90ndate lõpus kinnistamisavalduse alusel kinnistatud pärandaja ainuomandisse. Pärimismenetlusega tegelev notar ütleb, et kanne on vale ja seni kuni pole pabereid leitud, mis tõendaksid korteri jagamist lahutuse kestel, on tegu ühisvaraga, millest 30 a tagasi lahutatud abikaasa peab pärima poole. Tekib küsimus, kas notaril on õigus ja kinnistusraamatu kanne ongi vale? Oskate ehk nõu anda, mida peaks täpsemalt uurima või tegema? Kas pärandaja omandiõiguse tõestamine sõltubki sellest, kas vanad paberid leitakse või mitte?

Esmalt soovitan selgitada välja, millal soetati korter vallasasjana ehk millal korter erastati. On võimalik, et erastamine toimus peale abielu lahutamist ja enne seda kasutati korterit üürilepingu alusel (Aastatel 1991−1992 andis Vabariigi Valitsus valdava osa riigi valduses olnud eluruumidest üle kohalike omavalitsuste valdusesse ühes järgneva eesmärgiga need üürnikele erastada. Elamufondi valitsemine ja eluruumide erastamine jäi valdavas osas kohalike omavalitsuste ja riiklik järelevalve selle üle maavanemate ülesandeks. Elamureformi osalt üheaegselt ja osalt järjestikku toimunud etapid vaibusid praktiliselt aastaks 2005). Kui erastajal endal ei ole vastavaid dokumente säilinud, võiksite küsida andmeid Rahvusarhiivist.

Tere.küsimus abielu jooksul ostetud autode kohta.kas need on ka ühisvara või siiski selle oma kelle nimel on.kas see kelle nimel auto on võib seda ükskõik millal maha müüa või kellegi teise nimele kirjutada ilma abikaasa nõusolekuta.näiteks hetkel oleme veel abielus kuid hakkame lahutama.kui ostan veel abielu ajal endale autolaenuga auto siis on see ikkagi ühisvara?ja ka mehel sellele õigus?aitäh

Kui abielludes on varasuhteks valitud varaühisus, on kogu abielu ajal soetatud vara, sealhulgas ka sõidukid, abikaasade ühisvara. Ühisvara puhul ei ole ühisomanike osade suurus kindlaks määratud ent on reeglina kindlaks määratavad. Ühisvaraga saavad ühisomanikud teha tehinguid ühiselt. Kui üks ei soovi tehingut teha, puudub ka teisel õigus tehinguks. Varaühisus lõpeb abielu lõppemisel, mis tähendab, et abielu lahutamise päevast alates ühisvara enam juurde ei teki, ent juba tekkinud ühisvara jääb ühiseks kuni selle jagamiseni.

Tere, meil on soetatud vara koos abikaasaga enne abiellumist, nii et kinnistusraamatus oleme mõlemad 50-50% omanikud ning laen on samuti ühine, abielludes sai määratud vara lahusus. Nüüd kui abielu on läbisaamas, siis kuidas jaguneb seaduse järgi enne abiellumist koos soetuatud vara?

Kui abielludes on varasuhteks kokku lepitud varalahusus, ei teki abielu jooksul pooltel ühisvara ja kogu vara kuulub ainuisikuliselt sellele abikaasale, kes vara on soetanud. Enne abielu ostetud kinnisasja suhtes olete Te kaasomanikud. Abiellumise fakt ei muuda kuidagi Teie kui kaasomanike suhet ja vara jääb ka peale lahutust kuuluma võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse. Seda niikaua, kui otsustate kaasomandi tehinguga kokkuleppel lõpetada.

Tere, Soovin abielu lahutada. Meil on ühisvarana laenuga ostetud korter, abikaasa soovib, et ma oma poole kirjutaks või annaks üle meie ühistele alaealistele lastele. Olen sellega päri, aga kuidas seda vormistada?

Kuivõrd tegemist on abikaasade ühisvaraga, tuleb varaühisus lõpetada, jagada varaese kaasomandisse ja oma kaasomandi osaga saate teha mistahes tehinguid. Teine võimalus on, et abikaasad ühisomanikena kingivad poole kinnisasjast alaealisele lapsele ja sõlmivad ühisvara jagamise kokkuleppe, millega nähakse ette allesjäänud osa kinnisasjast jäämine abikaasa ainuomandisse. Kuna tegemist on kinnisasjaga, tuleb tehingud vormistada notariaalselt. Milline on Teie olukorras Teie soove parimal viisil arvestav tehing ja milliseid dokumente ning andmeid on tehingu tõestamiseks vaja, nõustab tehingut tõestav notar.