Otsing

Õiguslikus tähenduses on avalik dokument dokument, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks või millele on üldsusel õigus ligi pääseda.

Sõltuvalt kontekstist võib mõiste tähendada erinevaid asju:

Esmalt tuleks kontrollida, kas dokumendi tunnustamiseks välisriigis on vaja dokument kinnitada apostilliga. Apostilliga kinnitatud dokumente saab kasutada riikides, kes on ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga.

Pädevad institutsioonid sõltuvad konkreetsest õigusvaldkonnast ja vaidluse esemest. Üldjuhul võivad selleks olla kohus, vastavat valdkonda reguleeriv järelevalveasutus või muu seadusega määratud haldusorgan.

Dokumendi apostilliga kinnitamiseks tuleb notarile esitada isiklikult või posti teel kirjalik taotlus ja apostillimist vajav dokument. Notar väljastab apostillitud dokumendi viie tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise päevast arvates.

Enne dokumendi apostillimise taotlemist on soovitatav välja selgitada, kas välisriigi asutus aktsepteerib ainult apostillitava dokumendi originaali või piisab ka ärakirjast.

Tuleb arvestada, et ühe riigi dokumendi teises riigis kasutamiseks võib olla peale apostillimise nõude ka lisatingimusi. Igas riigis kehtivad omad reeglid näiteks keelte kasutamise suhtes.

Apostillimisele ei kuulu:

1. avalik dokument, mida soovitakse kasutada riigis, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu: Leedu, Läti, Poola, Ukraina.

Avaliku dokumendi kasutamiseks välisriigis, mis ei ole ühinenud Haagi apostillikonventsiooniga ning millega Eesti ei ole sõlminud dokumentide tunnustamist lihtsustavat lepingut, tuleb dokument üldjuhul legaliseerida. Legaliseerimine on apostilliga võrreldes keerukam menetlus.

Legaliseeritakse ainult originaaldokumenti, selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljavõtet või väljatrükki, millel on sellele dokumendile allakirjutanud ametiisiku originaalallkiri, ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning dokumendi väljaandnud asutuse originaalpitser.

Legaliseerimine on menetlus, mille käigus kinnitatakse avaliku dokumendi allkirja, pitseri või templi ehtsus, et dokumenti saaks kasutada välisriigis.

Ärakirja õigsuse kinnitamine on toiming, mille käigus pädev isik või asutus kinnitab, et ärakiri, koopia või väljatrükk vastab sisult täielikult talle esitatud originaaldokumendile.

Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui:

Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks tsiviil- ja halduskohtumenetluses.

Näiteks võib kohus menetlusabina isiku (menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:

Ametlik juriidiline dokument on dokument:

Justiits- ja Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Allkirja õigsuse kinnitamine tähendab, et pädev isik kinnitab, et dokument on tema juuresolekul allkirjastatud või et allkirjastaja on talle kuuluvat allkirja omaks tunnistanud.

Notar kinnitab allkirja õigsuse siis, kui isik kirjutab dokumendile alla notari juuresolekul või tunnistab notarile, et dokumendil olev allkiri on tema antud.

Eestis on dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamiseks üldjuhul pädev notar. Notar võrdleb ärakirja või koopiat talle esitatud originaaldokumendiga ning kinnitab, et ärakiri vastab originaalile. Lisaks notarile võivad seaduses sätestatud juhtudel ärakirja õigsust kinnitada ka teised pädevad asutused või ametiisikud.