Tere, soovin küsida juriidilist nõu seoses varguse juhtumiga minu ettevõttes. Minu ettevõttest varastati mitmekümne tuhande euro väärtuses tööriistu (sh kokku 5 keevitusseadet). Isik, kes varguse toime pani, on tuvastatud ning on oma süüd tunnistanud. Minu küsimused on järgmised: Varastatud tööriistad viidi pandimajja. Arvestades, et tegemist oli suure koguse professionaalsete seadmetega (mitu keevitusseadet korraga või lühikese perioodi jooksul), kas pandimajal on seadusest tulenev kohustus kontrollida selliste esemete päritolu põhjalikumalt? Kas neil oleks pidanud tekkima kahtlus ning kohustus teavitada politseid või võtta ühendust seadmetel olevate kontaktide (nt müüja/omaniku kleebised) kaudu? Milline on pandimaja vastutus sellises olukorras – kas ja millises ulatuses võib pandimaja olla vastutav, kui nad võtavad vastu ilmselgelt kahtlase päritoluga suuremahulise vara? Pandimaja müüs hiljem need seadmed edasi (nt läbi osta.ee keskkonna). Kui mul õnnestub saada info uute ostjate kohta: kas mul on õigus nõuda vara tagastamist uue omaniku käest? või käsitletakse sellist ostjat heauskse omandajana, kelle puhul minul enam tagasinõude õigust ei ole? Kuidas Eesti seadus üldiselt käsitleb selliseid olukordi, kus varastatud asi liigub edasi läbi kolmanda isiku (pandimaja) ja müüakse edasi järgmisele ostjale? Oleksin väga tänulik, kui saaksite selgitada minu õigusi ja võimalikke edasisi samme sellises olukorras. Lugupidamisega

Tere!

Vastan küsimustele punkthaaval:

1. Pantijal ei ole otsest kohustust kontrollida panti toodud eseme päritolu, kuid kirjeldatud asjaolude pinnalt (äratuntavad kleebised, spetsiifilised esemed, ostudokumentide puudumine ka ilmselt) pidanuks pandipidajal tõepoolest tekkima kahtlus esemete päritolus ning heauskseks käitumiseks sellise pandieseme vastuvõtmist ja edasimüümist pidada ei saa. Pigem on tegu pahauskse käitumisega: Pandipidaja on pahauskne, kui ta eseme pandiõigusega koormamisel teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud eseme pandiga koormamise õigust (asjaõigusseaduse (AÕS) § 282¹ lg 1). Sama sätte lg 2 on spetsiifilisemgi: Pandiõiguse heauskset omandamist käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
2. Sellest olenemata ei ole pandipidajal  kohustust teavitada politseid võimalikust vargusest - seadus sellist koormust pandimajade pidajale pannud ei ole. Küll aga soovitan teha seda Teil endil, kui see veel tegemata;
3. Küll aga tähendab p-s 1 väljatoodu, et Teil on  õigus esitada pandipidaja vastu kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 alusel. Kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb põhjendada pandipidaja teadmapidamist (et pandipidaja võttis vastu eseme isikult, kel äratuntavalt ei olnud pandiga koormamise õigust), ja seda vajadusel tõendada (nt kui on alles pandipidaja poolt tehtud fotod esemetest, kus on Teie ettevõtte kleebised näha); 
4. Ka uue omaniku käest on õigus nõuda vara tagastamist AÕS § 80 alusel, sest heauskset omandamist ei ole toimunud. Ükskõik, mitu korda varastatud ese omanikku vahetab, ei ole võimalik sellist asja heauskselt omandada ilma tegeliku omaniku heakskiiduta (AÕS § 95 lg 3 ning Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-2-1-170-16 p 11 viimane lõik: Kolleegium leiab, et kord tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinud asjade heauskne omandamine on jäädavalt välistatud. Seega kui AÕS § 95 lg 3 rakendamist välistavad erandid ei kohaldu, ei saa kord omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asja omandiõigus ka heauskse omandamise kaudu kehtivalt üle minna. Seda sõltumata asjaolust, kaua aega tagasi omanik valduse kaotas või kui mitu korda asja vahepealse aja jooksul heausksetele isikutele edasi võõrandati.
5. Kokkuvõttes on Teil kolm valikut - kas (i) nõuate pandimajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043+1045 alusel või (ii) nõuate esemed välja uuelt omanikult AÕS § 80 alusel või, (iii) kui soovite kolmanda variandina nõuate kahju hüvitamist tsiviilhagiga kriminaalmenetluses varguse toimepanijalt - eeldusel, et toimepanijal muidugi on piisavalt vara, mille arvelt sellist nõuet täita. Igal juhul aga soovitan enne valiku tegemist koos juristiga läbi analüüsida kõikide esiletoodud võimalike nõuete riskid konkreetsetel juhtudel (nt kas kriminaalmenetlust viiakse läbi, mis staadiumis see on; kui maksevõimeline on toimepanija; kas esemed asuvad veel Eestis jnt).

Tere  meil abikaasaga lahutus pooleli 12 mai saab lahutus algiriastatud. Aga meil on ühisvara kuidas seda siis jagama peaks hakkama? Ja kui mina olen maja laenu maksja et lapsel oleks kodu kus olla kas sellest piisab et alimente minult mitte nõuda? Eluaseme laen on üle 500saja euro kuus. Ja pean oma üüre ka maksma kus mina täna elan. Et panustan lapse heaolu et tal oleks kodu kus kasvada. Või mis selle lahutusega kaasneb? Kui eks nõuab et lapse hooldusõigusest loobun mis sellega kaasneb? Kas lapsega seonduvad kulud jäävad ikka? Mul on minu vanas kodus veel asju mida ex mulle tagasi ei anna. Mis ei ole soetaud abiellu ajal mis ma tegema peaks?

Kokkuvõtlikult: ühisvara (abielu ajal soetatud vara ja laenud) jagatakse üldjuhul võrdselt ja poole kokkuleppega. Enne abielu omandatud asjad on Teie lahusvara ja eksil ei ole õigust neid kinni hoida. Maja laenu maksmine ja lapsele kodu tagamine ei vabasta Teid lapse ülalpidamiskohustusest, küll võib seda arvestada elatise suuruse määramisel. Hooldusõigusest „loobumine” elatise maksmise kohustust ei kaota – lapsega seotud kulud jäävad igal juhul mõlemale vanemale vastavalt seadusele. Selgitan nüüd kõike seda lähemalt, kuigi ilmselt oleks Teil mõistlik pöörduda konsultatsiooni saamiseks ka vahetule õigusnõustamisele. Seda seetõttu, et Teil on päris mitmeid erinevaid probleeme, kus ühe küsimuse lahendamisest (näiteks maja omandiõiguse küsimusest) võib sõltuda teise küsimuse vastus (nt elatise maksmise kohustuse suurus või õigus nõuda abikaasalt kasutuseeliseid).

Ühisvara ja lahusvara eristamine
Kui teil oli tavaline varaühisus, siis kõik abielu ajal soetatud asjad ja õigused (sh tavaliselt ka eluasemelaenuga ostetud maja) on ühisvara, mis jagatakse pärast varasuhte lõppu (st abielu lahutamisel) üldjuhul võrdselt, kui ei lepita teisiti. Kui vaja, müüakse maja maha ja müügist saadud raha jaotatakse võrdselt.

Asjad, mis olid Teie omandis enne abiellumist või mis said ka abielu kestel Teie omaks tasuta (nt kink, pärandus), on üldjuhul Teie lahusvara. Nende puhul ei ole eksil õigust neid endale jätta.
Kui eks hoiab kinni Teie lahusvara (nt isiklikud asjad, mis on selgelt enne abiellumist ostetud või kingitud), on Teil õigus neid nõuda tagasi. Kui kokkuleppele ei saa, on võimalik pöörduda kohtusse asja väljaandmise nõudega.

Kuidas ühisvara jagada
Eelistatud on pöörduda notarisse ja jagada ühisvara seal: kokkuleppes kirjeldate, kellele jääb maja, kuidas jagunevad laenukohustused, milline vara kellele jne. Lasete vormistada soovi korral ka maja omandiõiguse üleandmise (st et ei ole enam ühiselt abikaasade ühisvara, vaid on ühisvara jagamise järgselt Teie ainuomandis).

Kui kokkuleppele ei jõua, võib kumbki teist esitada kohtule ühisvara jagamise avalduse. Ühisvara jagamise avalduses kirjutate, kuidas Teie arvates ühisvara jagunema peaks. Kohus lähtub põhimõttest, et osad on võrdsed, kuid arvestab ka näiteks lapse huvidega ja sellega, kes jääb perekonna endisesse eluasemesse.

Laenud jagatakse samuti – kas nii, et üks võtab kohustuse üle ja kompenseerib teisele, või proportsionaalselt vastavalt vara jaotusele.

Kodulaen ja elatis 
Seadus näeb ette, et mõlemal vanemal on kohustus last ülal pidada, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või lahus. Elatis on lapse õigus, mitte ema õigus „kauplemiseks”. Põhimõte: lapse igapäevaste kulude (elamine, toit, riided, kool, huviringid jne) katmine on mõlema vanema kohustus; vanem, kelle juures laps igapäevaselt elab, katab reeglina kulusid vahetult; lahus elav vanem maksab tavaliselt elatist rahas.

Riigikohtu praktika järgi ei loeta automaatselt kogu eluasemelaenu makset lapse ülalpidamiskuluks; miinimumelatis on mõeldud muu hulgas katma ka lapse eluasemekulu, mitte ära maksma kogu laenumakset. Laen võib erandlikult teatud osas arvesse tulla lapse eluasemekuluna, kui on tõendatud, et see konkreetne kulu on otseselt vajalik lapse mõistliku elamispinna tagamiseks ja muidu lapse eluase tõsiselt kannataks, aga see EI tähenda, et laenu maksmine asendab elatise täielikult – enamasti mitte. Ainuüksi see, et maksate suurt laenu ja üüri, ei ole tavaliselt piisav, et elatis täielikult ära jääks – pigem võib teatud juhtudel mõjutada elatise suurust, kui on korralikult tõendatud ja lapse vajadusi arvestatud.See tähendab, et mingis osas tuleb elatist lapsele siiski tasuda. 

Hooldusõigusest „loobumine”
Eestis ei saa vanem lihtsa avaldusega „loobuda” hooldusõigusest nii, et ta vabaneks lapse ülalpidamiskohustusest.
Hooldusõigust saab muuta kohtus – näiteks ühishoolduselt emale ainuhoolduse andmine – kui see on lapse huvides. Ka siis jääb lapse ülalpidamise kohustus mõlemale vanemale.
Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine võib oluliselt vähendada Teie otsustusõigust lapse elu olulistes küsimustes (haridus, tervishoid, elukoht), samuti suhtlusvõimalusi, kuid ei kaota elatisekohustust. Sageli pigem halvendab see vanema positsiooni osaleda lapse elus , ilma et rahaline „kulu” lapsele väheneks.

Teie asjad endises kodus
Enne abielu soetatud asjad ja isiklikud tarbeesemed on üldjuhul Teie lahusvara. Eks ei tohi neid „pantvangis hoida”.
Kuidas tegutseda:
üritage esmalt kirjalikult (nt e-postiga) kokku leppida, millal saate oma asjadele järele minna - kui maja on endiselt kinnistusraamatu kande järgi ka Teie omandis, siis on Teil õiguslik alus siseneda majja ja võtta oma asjad ära ka ilma eksi "loata" (vajadusel kaasake politsei).
Kui eelnev peaks ebaõnnestuma, siis õiguslikult muud üle ei jäägi, kui esitada hagi kohtusse eseme väljaandmiseks. Hagis tuleb tõendada, et konkreetsed nõutavad asjad kuuluvad lahusvara või isiklike tarbeesemete hulka.

Olen kinnistu omaniku poeg ja 2020 aastal tehti kinkelepinguga mulle kinnistu st et ma olen omanik,aga isiklik kasutusõigus on kinkijal elu lõpuni.Kinkija on mind laimanud neti teel,on olemas videod ja helisalvestused kuidas kinkija käitub maja omanikuga lugupidamatult.Kasutusõigusega isik on lubanud luku ära vahetada,samas on ta ka lõhkunud selle toa ust kus ma ise tavaliselt olen.Tänu tema käitumisele ei saa ma ise kinnistul elada,ega seda kasutada.Inimene on ka mulle võlgu üle 8400 euro juba üle aasta aega ,millest ta põhimõtteliselt keeldub maksmast.Muru ta lubas ka mitte niita.Kinkelepingus pole kahjuks kirjas et kinkija peab kingisaaja varaga heaperemehelikult käituma.Kinkija ei hoia maja korras,suitsetab toas,on jäänud suitsuga magama,on laisk ei korista,on pannud kõik suitsu tossu maha toa põrandale jne.Kinkija omavoliliselt viskas ka välja minu asju kõrvalhoonest

Kui isikliku kasutusõiguse omaja rikub kasutusõigusest tulenevaid kohustusi, näiteks kahjustab kinnistut või takistab omaniku õiguste teostamist, on sul kui omanikul õigus nõuda rikkumise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Kui rikkumised on olulised ja korduvad, võib teatud juhtudel kõne alla tulla ka kasutusõiguse lõpetamine, kuid selle võimalikkus sõltub kasutusõiguse täpsest sisust ja õiguslikust vormist, mistõttu on oluline üle vaadata sõlmitud kinkeleping ja kasutusõiguse seadmise kokkulepped ning kinnistusraamatu kanne.
Kasutusõiguse omajal on õigus kinnistut kasutada ulatuses, milles kasutusõigus on talle seatud. Samas ei anna kasutusõigus talle õigust omanikku põhjendamatult kinnistu kasutamisest kõrvale jätta. Seega ei ole kasutusõiguse omajal üldjuhul õigust vahetada lukku nii, et omanik ei pääse enam kinnistule või ei saa oma õigusi teostada. Samuti ei tohiks omanik ise lukke vahetada viisil, mis muudaks kasutusõiguse omaja õiguse kasutuks. Konkreetne hinnang sõltub sellest, kas kasutusõigus hõlmab kogu elamut või ainult selle kindlat osa.
Kui kasutusõiguse omaja on lõhkunud ukse või muul viisil kinnistut kahjustanud, suitsetamisega tekitanud kahjustusi või tuleohu või jätnud kinnistu tahtlikult hooletusse, võib tegemist olla kasutusõiguse tingimuste või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega. Kui kasutusõiguse suhtes kohaldub kasutusvalduse regulatsioon, peab kasutusõiguse omaja asja kasutama korrapäraselt ja heaperemehelikult ning seda korras hoidma. Tekitatud kahju eest võib nõuda hüvitist ning jätkuva rikkumise korral rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist.
Kui kasutusõiguse omaja on sinu asjad kõrvalhoonest välja visanud, sõltub nõue sellest, mis asjadest edasi sai. Alles olevate asjade puhul võib olla võimalik nõuda nende tagastamist, hävitatud või kahjustatud asjade puhul aga kahju hüvitamist. Oluline on tõendada, millised asjad ära visati ja milline oli nende väärtus.
Internetis sinu kohta avaldatud väidete puhul tuleb eristada arvamusi faktilistest väidetest. Kui sinu kohta on avaldatud ebaõigeid ja au teotavaid faktilisi väiteid, võib olla võimalik nõuda nende ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sõltuvalt asjaoludest ka kahju hüvitamist. Alles tuleks hoida postitused, kuvatõmmised, videod, lingid ja muu tõendusmaterjal.
Mis puudutab üle 8400 euro suurust võlga, siis on tegemist eraldi rahalise nõudega, mida tuleb hinnata selle aluseks oleva suhte järgi – näiteks kas tegemist oli laenu, kokkulepitud tagasimakse või muu rahalise kohustusega. Kui võlg on sissenõutav ja selle tekkimist saab tõendada, võib nõuda põhivõla tasumist ja sõltuvalt asjaoludest ka viivist. Üle aasta kestnud võlgnevuse tõttu ei ole mõistlik nõudega enam viivitada. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat ning aegumine hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kuid täpne aegumistähtaja algus sõltub võlasuhte asjaoludest. Siin soovitaks esitada esmalt kirjaliku maksenõude, milles näitad ära võla tekkimise aluse, summa, sissenõutavuse ning annad mõistliku tähtaja tasumiseks. Kui võlgnik ei maksa, võib sõltuvalt nõude dokumentaalsest tõendatavusest olla võimalik kasutada maksekäsu kiirmenetlust või esitada hagi kohtusse. 
Sinu poolt välja toodud olukorras võib kõne alla tulla mitu erinevat nõuet: kasutusõiguse rikkumise lõpetamine, kasutusõiguse lõpetamine, kinnistu või muu vara kahjustamise eest kahju hüvitamine, sinu asjade tagastamine või nende väärtuse hüvitamine, internetis avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamine ning 8400-eurose võla sissenõudmine.
Enne konkreetsete nõuete esitamist tuleks üle vaadata kinkeleping, kasutusõiguse kokkulepped ja kinnistusraamatu kanne ning koguda kokku tõendid kahjustuste, asjade äraviskamise, internetis avaldatud väidete ja võlgnevuse kohta.
 

Tere! Jutt käib pärimisõigusest.Ema on teinud maja õe ja vennale.Mina ja minu laps on majja sissekirjutatud.Kas neil on õigust pärast ema surma meid välja visata?

Ainuüksi sissekirjutus ei anna teile õigust peale ema surma majas edasi elada. Kui ema on teinud testamendi, millega jätab maja teie õele ja vennale, siis peale teie ema surma, on õigus neil otsutada, kas te võite seal edasi elada või mitte. Teie emal on võimalik oma elu ajal sõlmida teiega isikliku kasutusõiguse leping. See annab teile õiguse edasi elada majas ka peale teie ema surma. Teine võimalus on, et teie ema määrab testamendiga, et teil on õigus majas edasi elada, siis ei tohi teie õde-venda teid majast välja tõsta. 

Kas olen pärandiasjadest valesti aru saanud? Kui isa suri läks tema osa, ehk 1/2 kinnistust (25 908:2= 12 954ruutmeetrit) jagamisele 3 pärija vahel vahel. S.t. 12 954:3= 4318 ruutmeetrit igale pärandi saajale.Peale ema surma pärisin testamendi järgi kogu emale kuulunud osa ( 12954+4318= 17272) mina, Seega peaks minu arvutuste kohaselt kogu kinnistust kuuluma minule 17272+4318= 21590 ruutmeetrit (2,159ha). Maksuameti lehelt aga avastasin, et kirjas on 12 954 ruutmeetrit ehk 1/2 omandiosa? Kas see on ikka õige?

Teie toodud näite põhjal saan aru, et kui teie isa suri, siis tal kehtivat testament ei olnud ehk pärimine lahendati seaduse alusel. Tema pärandvara hulgas oli abikaasade ühisvarasse kuuluv kinnisvara. Isa pärjaid oli 3, seega iga pärija pärimisosa oli 1/3 pärandajale kuuluvast osast ning kuna tegemist oli ühisvaraga, siis abikaasale omakorda kuulus ½ kinnisvarast.
Kui teie ema suri, siis oli tehtud emal testament ning kogu ema pärandvara pärija olite teie üksi.
Hetkel ei ole üheselt arusaadav, kas peale isa surma sõlmiti ka ühisomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise leping, mille kohaselt kanti kinnistusregistrisse omanikud kaasomanikena (ehk abikaasa osa 4/6 ning kummagi lapse osa 1/6) või ühisomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise lepingut ei sõlmitud ning kinnistusregistrisse kanti omanikud ühisomanikena. 
Kui suri teie ema ning teile väljastasti pärimistunnistus ning eelnevalt oli kinnistusregitrisse kantud omanikud kaasomanikena, siis nüüd peaks nähtuma kinnistusregitrist, kui te olete taotlenud omaniku muutmist, et teile kuulub 5/6-ndiku ning teisele omanikule 1/6-ndik kaasomandi osa kinnisvarast. Kui aga eelnevalt ei olnud kantud omanikud kaasomanikena, siis peale ema surma pärimistunnistuse väljastamisel ning omaniku muudatuse taotlemisel olete te koos teise omanikuna kinnistusregistrisse kantud kui ühisomanikud ning sellisel juhul, kui väljastatakse Maksu-ja Tolliameti poolt teile maksuteade, siis nemad ei tea teie osa suurust, mistõttu väljastatakse kahe ühisomaniku peale maksuteade kummalegi ½ osas. Ühisomandi lõpetamiseks ning kaasomandiosade suuruste nähtavaks tegemiseks on teil vaja pöörduda notarisse, endale sobiva notari leiate siit https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri. 

Tere! Soovin nõu seoses isiklike asjade tagastamisega välisriigist (Prantsusmaa). Minu endine elukaaslane elab Prantsusmaal ja tema valduses on minu isiklikud asjad. Olen proovinud asju tagasi saada alates eelmisest suvest, kuid ta ignoreerib kõiki minu sõnumeid ja palveid. Kuna minu sissetulek on madal, puuduvad mul vahendid kalli välisriigi advokaadi palkamiseks või mahukaks kohtuvaidluseks. Soovin teada, millised on minu võimalused asjade tagasinõudmiseks distantsilt, kui pooltevaheline suhtlus on katkenud. Kas antud juhul on võimalik kasutada mõnda lihtsustatud Euroopa Liidu menetlust, et kohustada teda asju tagastama? Samuti soovin teada, kas mul on võimalik taotleda riigi õigusabi või muid soodustusi, arvestades minu majanduslikku olukorda ja asjaolu, et vastaspool asub teises EL-i riigis.

Kui ei ole kohtuotsust, mis kohustaks endist elukaaslast tagastama Teile Teie isiklikud asjad, siis kahjuks mingit sunnivahendit kasutada ei saa. Kohtuotsuse olemasolu annaks võimaluse pöörduda Prantsusmaa kohtutäituri poole. Seda, kas Teil on võimalik taotleda Prantsusmaal riigi õigusabi või kas sealsed seadused võimaldavad kasutada mingit lihtsustatud menetluskorda, meie öelda ei oska. Meie vastame ainult Eesti õiguse pinnalt. Soovitame pöörduda Prantsusmaa advokatuuri poole. Kontaktandmed leiate siit https://webgate.ec.europa.eu/e-justice/334/ET/lawyers?init=true&idSubpage=1&member=1

§ 126. Kinnisomandist loobumine Tere, Sooviks loobuda kinnistu KOV kasuks. See on transpordimaa ja millel on realservituut Elektilevi ja Eesti Energia kasuks, Isiklik kasutusõigus KOV ettevõte kasuks. Kas on võimalik loobuda ?

Kui kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega, siis ei saa loobuda kinnisomandist. Asjaõigusseaduse § 126 lg 11 p 3 kohaselt ei ole isikul õigust kinnisomandist loobuda, kui kinnistu kohta on kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantud isiklik kasutusõigus. 
Küll aga on teil võimalus esitada kohalikule omavalitsusele avaldus, et te soovite neile kinnistu tasuta võõrandada. Kui kohalik omavalitsus on nõus omandama, siis antakse nende poolt välja vastav otsus või korraldus ning selle alusel saate notaris sõlmida lepingu kinnistu tasuta võõrandamiseks kohalikule omavalitsusele.

Tere! Kas ühel pangal on õigus nõuda teise panga konto väljavõtet? Ning kui ma selle ebameeldiva nõudmise peale kannan kontolt rahad välja ja palun kliendileping lõpetada, siis kas neil on üldse õigust mulle küsimusi esitada? Kontole laekus paar ülekannet eraisikutelt, tegu oli minu poissõprade poolt tehtud kingitustega, mida kandsin edasi teise panka, et seal aktsiaid osta nende rahade eest.

Nii vähese info põhjal on raske väga konkreetset infot anda. Pankade suhtes kehtivad väga ranged rahapesu reeglid ja kui pangal tekib kahtlus raha päritolus, siis peab ta küsima kliendilt selgitusi ja kahtluste püsimisel tegema esildise Rahapesu andmebüroole. Teises pangas avatud konto väljavõtet pank oma kliendilt nõuda ei tohi. Kui nt klient soovib võtta pangast laenu aga valdavalt on tema tehingud toimunud teise panga kaudu, siis võib pank teha kliendile ettepaneku esitada teise panga konto väljavõte, et veenduda kliendi krediidivõimelisuses. Aga see saab siiski olla ettepanek, mitte nõue. 

Elan oma perega koos vanematega kahepereelamus (elamu on minu ainuomand). Ema soovib lahutada, kuna aastaid on vaimne vägivald. Isa aga keeldub välja kolimast. Koduses elus ja majapidamises ta ei ole panustanud, suhteid meil omavahel pole. Soovime kõik, et ta välja koliks. Kas ja millise õigusega saan ta sundida välja kolima?

Kui elamu on teie ainuomandis, on teil õigus otsustada, kes elamus elab. Kui isa keeldub välja kolimast ja puudub üürileping või muu kokkulepe, mis annaks talle õiguse elamus viibida, võib omanik nõuda eluruumi vabastamist. Vajadusel saab pöörduda kohtusse, et nõuda isiku välja tõstmist.

Tere! Seadusjärgse pärimise järgi on pärijateks abikaasa ja 3 last. Välja antud pärimistunnistus, kus on kirjas, et pärijateks on abikaasa ja kolm last igale ühe neljandiku (1/4) suuruses mõttelises osas. Märkuses on kirjas, et pärandaja oli abielus ja abikaasa andmed. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldati pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Kinnistusraamatusse on pärimistunnistuse järgi kantud neli pärijat ilma osasid välja toomata, mille järgi 1 pärija arvamus on see, et talle kuulubki 1/4 pärandist. Selle järgi arvestatakse ka maamaks. Pöördusin kinnistusregistrisse ja sealt öeldi, et nemad ei saa abikaasa 50 % ise välja arvestada, et seda peab tegema notar. Pöördusin notarisse ja seal vastati, et kõik on õige ja osade õigeks saamiseks, tuleb vara jagada ja kohal peavad olema kõik pärijad ning olema sellega nõus. Notarite koja lehel on kirjas, et seadusjärgse pärimise korral, on pärandiks 50% ühisvarast. Seda aga pärimistunnistusel kirjas ei ole. Notar ütles, et ei peagi olema. Kuhu kadus minu õigus oma ühisvarale? Milline on õige lahendus?

Kui testamenti tehtud ei ole ning surma hetkel on isik abielus ja tal on 3 last, siis tõesti pärijaid on 4, ehk abikaasa ja 3 last ning iga pärija pärandiosa on 1/4 (PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimiseseaduses nimetatud sugulased; PärS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased; PärS § 16 lg 1 p 1 kohaselt pärib koos pärandaja sugulastega pärandaja üleelanud abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist).
Pärand on pärandaja vara (PärS § 2). Asjaolu, et pärimistunnistuses on nimetatud 4 pärijat ning kinnistusregistrisse on kantud pärijad ühisomanikena, ei tähenda see automaatselt, et kinnisasi kuulub igale pärijatele 1/4 osas. Juhul kui tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis 1/2 kinnisvarast kuulub üleelanud abikaasale omandiõiguse alusel (kindlasti väljastati teile ka omandiõiguse tunnistus, kus on märgitud vara, mis kuulus abikaasade ühisvara hulka) ning ülejäänud 1/2 kinnistust kuulub pärijatele igale ühele 1/4 osas, ehk antud juhul, kui tegemist oli abikaasade ühisvarasse kuuluva kinnistuga, siis tervest kinnistust kuulub abikaasale 1/2 + 1/8 = 5/8-ndikku ning igale lapsele 1/8-ndik kinnistust.
Notar väljastab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Mitme pärija korral märgib notar pärimistunnistuses iga pärija pärandiosa suuruse (PärS § 171 lg 2). Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus, märgib notar pärimistunnistusele pärandaja üleelanud abikaasa ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise aja ning andmed abikaasade varasuhte kohta. Kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli jäänud jagamata, märgib notar pärimistunnistusele ka selle asjaolu ning pärandajaga abielus olnud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, abielu sõlmimise ja lõppemise aja, samuti andmed abikaasade varasuhte kohta (PärS § 171 lg 5). Kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on ebaõige kandemääruse alusel selle omajana kantud ainult üks abikaasa, tuleb kande parandamiseks kinnistamisavaldusele lisada omandiõiguse tunnistus, mis tõendab asjaõiguse kuulumist abikaasade ühisvara hulka (KRS § 63¹ lg 3). 
Seni kuni kinnistusregistrisse on ühisomanikena kantud pärijad (abikaasa + lapsed), st kinnistut ei ole jagatud kaasomandisse (st ei ole välja toodud iga omaniku mõtteline osa kinnistust), siis seni ei teagi kolmandad isikud, milline on igale omanikule kuuluv osa vastavast kinnistust, mistõttu ka maamaksu võidakse arvestada võrdselt 4 inimese vahel. Kui te soovite, et kinnistusregistris oleks nähtav igale omanikule kuuluv mõttelise osa suurus, siis tuleb teil pöörduda kõigi pärijate nõusolekul teile sobivasse notaribüroosse (https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri ) ning leppida ühiselt kokku aeg pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, peale nimetatud lepingu sõlmimist ei ole enam kinnistusregistris ühisomanike kannet, vaid iga isiku nime taga on talle kuuluv mõttelise osa kinnistust.