Tere, Sooviksin nõu. Nimelt abielu ajal sain vanematelt kinkelepinguga maja (ainuomand). Paar aastat hiljem lahutasime elukaaslasega abielu. Täna elame taas koos. Eelmine aasta võtsin ma pangalaenu, et maja väljast ära renoveerida. Maja sai tagatiseks pandud. Minu võetud laenuga sai kaetud kogu maja soojustamine, katusevahetus, fassaad ja aknad. Kahjuks puudub minul finants võimekus, et lõpetada toimingud maja kasutusloa taotlemiseks. Panga üks tingimusteks oli kasutusloa saamine 2026aasta lõpuks. Kasutusloa jaoks on vaja veel mõned toimingud teha (elektrisüsteem, elektri audit ja maja muudatusprojekt). Elukaaslane oli nõus mind finantsiliselt aitama ja võttis väikelaenu. Laenu võttis ta suurema, kui tegelikult vaja oleks kasutusloa tingimuste täitmiseks. Ehk, siis ta soovib ka välja vahetada kogu küttesüsteemi, mis tegelikult on pigem mugavus, sest majas on toimiv pliit ja ahi olemas. Nüüd, aga soovib elukaaslane teha minuga notariaalse lepingu, mis kohustaks minul lahkumineku korral tasuma talle kogu panustatud raha kinnisvarasse. Kasvatan eelmisest kooselust alaealist last ja töötasu on Eesti miinimum palk. Ehk, siis mul puuduvad vahendid ja võimekus talle see tagasi maksta. Olen väljapääsmatus olukorras kus mul ei ole muid lahendusi ja finants abi kuskilt saada, aga ma pole ka nõus maksma mugavuse eest (õhk/vesi küttelahendus) mida tema tingimata soovib.Kuidas käituda sellises olukorras? Milline lahendus oleks minule ja lapsele kõige mõistlikum? Kuidas kohus käsitleb selliseid juhtumeid?

Keegi ei saa teid sundida oma omandit või omandist osa kellelgi andma, ükskõik kui palju ta sinna panustab. Kui elukaaslane investeerib sinu lahusvarasse ja esitab sulle rahalise nõude alusetu rikastumise sätete alusel põhjendusega, et sa pead hüvitama tema tehtud kulutused, kuna tema panusest tulenevalt paranes või muutus oluliselt väärtulikumaks sinu vara. Siin on oluline teha vahet kas panustamine toimus sinu nõusolekul või nõusolekuta ning kas tegemist oli vajalike kulutustega või kasulike ja/või toreduslike kulutustega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 61 selgitab lahti kulutuste mõiste. Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Nõusolek kulutuste tegemiseks peab olema teadlik, s.t. temal on tõendamiskoormus, et tehtud kulutused tehti sinu teadmisel ja nõusolekul. Kuivõrd sa ütled, et küttesüsteemid töötavad, ehk nende vahetus antud juhul oleks toreduslik, mitte vajalik, siis neid kulusid kohus pigem välja ei mõista, v.a. kui elukaaslasel on olemas sinult saadud sõnaselge eelnev nõusolek, vaikimine ei ole automaatne nõusolek. 
TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 151 lõikes 1 sätestatust, hiljemalt 10 aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
Võid talle anda teada, et sa oled nõus hüvitama üksnes konkreetsete tööde (tuua välja nimekiri töödest), mis on vajalikud kasutusloa saamiseks, maksumuse ning põhjendus ongi selles, et tegemist on sinu lahusvaraga ning sa ei saa võtta suuremat kohustust, kui sa suudad täita. Siis peab ta mõistma, et kui ta panustab oma raha sinu varasse enam, kui sa oled arvestanud või lubanud, siis ta teeb ta seda enda riisikol.

Tere! Minu emal on korter, mis soetatud vist aastal 1980. Sel ajal olid nad isaga abielus. Seal olid erinevatel aegadel mängus kooperatiiv, osamaksed, erastamine, EVPd jms. Minul ühtegi dokumenti selle kohta pole, samuti ei saanud ma midagi praegusest ühistust ega Tartu maakohtust. Korteri omanik on kogu aeg olnud minu ema, tema on teinud omal ajal ka kooperatiivi osamakseid ning korteri erastanud. Abielu lahutati 1990.a. Isa suri 1994.a. Tema pärimistunnistuses oli välja toodud kogu temale kuuluv vara, sellest korterist polnud seal aga sõnagi. Üks notar väidab, et korter on siiski ema-isa ühisvara. Teine notar viitab tsiviilseadusele (§ 155 lõige 1), mis ütleb, et ühisvara jagamise nõue aegub 30 aastat peale abielu lahutamist. Kolmas notar ütleb, et kuna korter on kogu aeg olnud minu ema oma ja on seda ka praegu, kuna dokumente sellest ajast säilinud ei ole ja omaaegsete kooperatiivkorterite teema ongi natuke hall ala, ütleks tema, et korter ei ole ühisvara ning kuulub ainult minu emale. Milline versioon on siis õige? Tänan ette vastuse eest.

Kui korter erastati perioodil kui teie ema oli abielus, siis eelduslikult on tegemist ühisvaras oleva korteriomandiga, isegi kui registrisse oli kantud teie ema nimi, kuid kui teil on tõendeid, mis tõendavad, et teie emale kuulus üksi õigus korteriomandi omanikuks saada, siis on tegemist teie emale kuuluva lahusvaraga.
Perekonnaseadus § 27 lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega seni kuni ei ole tõendatud, et tegemist on teie emale kuuluva lahusvaraga, siis eeldus on, et tegemist on ühisvaraga. Asjaolu, et kinnistusregistrisse on korteriomandi omanikuna kantud üksnes teie ema, ei ole tõenduseks, et tegemist on tema lahusvaraga, tegemist võib olla nö ebaõige kandega, kuna sel perioodil kantigi registrisse pigem üks abikaasadest. 
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-23-09 on välja toodud: Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik(ud), kes oli(d) korteri kui vallasasja omanik(ud). Vallasasjana ühisvaraks olnud korter on abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele.
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-164-05 on välja toodud: Elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal ei muuda korteriomandit perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, kui osamaks kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka. EES § 218 lg 3 viimase lause järgi anti korteriomandite seadmisel elamualune maa korteriomanike kaasomandisse tasuta ning EES § 2112 järgi oli moodustatava korteriomandi registriosa avamine riigilõivuvaba. Seega ei tulnud abikaasadel abielu ajal elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu baasil korteriomandi kinnistamisel kasutada märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Seega sellisel juhul ei muutunud korter erastamisel abikaasade ühisvaraks. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-164-05 on välja toodud: Kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, ei muutu korteriomand PKS § 14 lõikest 1 tulenevalt abikaasade ühisvaraks, kui see kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka.
Kui teie isa suri ning vormistati pärimistunnis, siis võis nimetatud tunnistusest jääda teie ema nimele registreeritud korteriomand nimetamata, kuna pärimismenetlust viiv notar ei teadnud, et teie ema nimele on registreeritud vara. Teisest küljest võis pärimismenetlust läbiviival notaril oll teave, et tegemist oli teie ema lahusvaraga. 

Olen abielus, kuid lahutamas ja müüsin maha maja, mis oli minu ainuomandis ja ostetud enne abielu. Abikaasa keeldub välja kolimast. Kas ja mis alustel ma võin ta välja visata? Ise kolin ka kohe välja ja tahaks maja enne üleandmist koristada, kuid ei soovi teda siia majja.

Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (AÕS § 80 lg 1). Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 2). Esmalt soovitan esitada nõude valduse vabastamiseks otse abikaasale andes selleks mõistliku tähtaja. Kui valdust sellegipoolest ei vabastata, on ainsaks võimaluseks pöörduda tema vastu kohtusse.

Tere, Elasime koos mehega 23 aastat vabaabielus koos ühise lapsega. Nüüd saime lahku. Korter oli ostetud tema poolt aga remont ja suurim osa mööblist oli ostetud ja tehtud minu sugulaste abil kuna minu palk oli mitu korda väiksem .kas on võimalik küsida eks mehe käest mingit hüvitist? Ette tänades.

Teie küsimusest saab mõista, et Te ei ole abielus vaid elate nn vabaabielulises kooselus. Erinevalt abielust, kus abielu jooksul teenitud sissetulekust ja soetatud varast moodustub abikaasade ühisvara, vabaabielulises kooselus ühisvara ei moodustu. Kummagi elukaaslase soetatud esemed ja teenitud sissetulekud jäävad nende ainuomandisse ja ühist omandit saab tekitada vaid esemeid kaasomandisse soetades.

Küsimuses esitatud andmete kohaselt kuulub korter Teie elukaaslasele ja mööbel ning muu vallasvara Teile. Nii võitegi lahkudes endale kuuluva mööbli ja muud esemed kaasa võtta. Kas Teil on perspektiivi ka korteris tehtud remondi hüvitamiseks sõltub mitmest asjaolust ja võimekusest tehtud kulutusi tõendada ning selle soovitan selgitada välja individuaalsel õigusnõustamisel.

Inimene ei teadnud, et KO on algatanud hoonele peremehetuse tuvastamise protsessi ja ei astunud üles. Nüüd on sellest möödas 2 aastat ja vald on võtnud hoone enda valdusesse kas inimene on nüüd oma osast ilma või saab veel miskit teha?

AÕS § 96 lg 1 järgi tekib vallasomand hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Sama sätte lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 teise lause järgi on ehitise kui vallasasja hõivamise õigus ja kohustus kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Selle sätte alusel on Vabariigi Valitsus 8. augusti 1996. a määrusega nr 211 kinnitanud peremehetu ehitise hõivamise korra (edaspidi kord). Korra p 3 järgi on ehitis peremehetu, kui selle omanik on lõpetanud ehitise valduse omandist loobumise tahtega asjaõigusseaduse § 96 lg 3 järgi. Korra p 4 sätestab, et omanik on lõpetanud ehitise valduse, kui ta on loobunud tegelikust võimust asja üle ja valduse lõppemise üle otsustatakse asjaolude alusel AÕS § 39 kohaselt. Korra p 14 järgi saab peremehetuks tunnistatud ehitise hõivaja pärast ettenähtud tingimustele vastavate protseduuride läbimist kanda ennast registrisse ehitise omanikuna. Riigikohtu halduskolleegium on 27. septembril 2001. a haldusasjas nr 3-3-1-39-01 tehtud otsuse p-s 3 selgitanud, et delegatsiooninormi alusel, millega Vabariigi Valitsust volitati kehtestama peremehetu ehitise hõivamise korda, ei saa Vabariigi Valitsus kehtestada erandeid AÕS § 96 lg-s 3 sätestatud peremehetuse tekkimise alustest. AÕS § 96 lg 3 järgi saab ehitis olla peremehetu vaid viimase omaniku faktilisest tegevusest ja tahteavaldustest tulenevalt. Kui ehitis tegelikult ei ole peremehetu, siis ei muutu see peremehetuks ka volikogu otsusest tulenevalt. Seega, kui isik jätab vaidlustamata kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse, millega tuvastatakse talle kuuluva ehitise peremehetus, ei jää ta ilma võimalusest kaitsta oma omandit tsiviilõiguslike kaitsevahenditega. 

Teie vara hõivamisega on tekitatud Teile õigusvastaselt kahju. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi.

Tere, kuidas panna endist elukaaslast tagastama isiklikku vara mis jäi tema majja? Mööbli ja tehnika kohta on olemas ostutsekid, kuid keeldub neid tagastamast või kinni maksmast. Lisaks ühiselt ehitatud maja, kus olin 5a koduhoidja ja kasvatasin last, kuid nüüdseks lahus. Kas mul on õigusi ka majale, kuigi minu nimel maja pole ja ehitusmaterjal oli soetatud minu nimel olnud korteri müügist. Korteri müük toimus rohkem kui 5a tagasi ja sellest saadud tulu, mille kandsin elukaaslasele, on paraku seaduse silmis aegunud.

Vallasasja puhul eeldatakse, et see kuulub isikule, kelle valduses asi on. Kui keegi leiab, et asi kuulub hoopis talle, tuleb tal eeldus tõendiga ümber lükata. Oma asjavõõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks on võimalik asja omanikul pöörduda kohtusse. Maja osas võivad olla kohaldatavad seltsingu lõpetamise sätted, ent sellele hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere Kuidas jaguneb ühisvara? Vara on ühisvarana vormistatud neljale inimesele: üks ühisvara osanik/omanik oli ühisvara sõlmimisel lesk + tema 3 last (kokku 4 inimest). Tänaseks on lesk uues abielus (ühisvaralepinguga). Siit küsimused: 1) kuidas jaguneb lesele endine ühisvara sel juhul, kus endine lesk on uuesti abiellunud? 2) ning millega tuleks tulevikus arvestada endise lese uuel abikaasal, eelnevalt sõlmitud (nelja inimese vahelises) nö ühisvara lepingu raamistikus? Millised võimalused ühisvarale on uuel abikaasal tulevikus? Tänan

Ühisomandi (mis ei ole kaasomand) puhul ei ole ühisomanike osad ühises omandis kindlaks määratud, ent need on üldjuhul kindlaks määratavad. Näiteks pärimise teel tekkinud ühise omandi korral pärimistunnistusele märgitud mõtteliste osade kaudu või abikaasade ühisvara puhul seaduse alusel (abikaasade osad ühises omandis on võrdsed). Asjaolu, et lesk on abiellunud, ei ole ühisvara mõttes mingit tähtsust. Ka ei ole abiellunu abikaasal mingit õigust (välja arvatud pärimise korral) enne abielu või tasuta käsutuse teel saadud (nt. kinge või pärimine) abikaasa varale kui abieluvaralepinguga ei ole teisiti ette nähtud