Sõiduki kättesaamine võõrast valdusest ja kuriteoteade

Sõiduki kättesaamine võõrast valdusest ja kuriteoteade

Omand
Valdus
Kuriteod
Kooselu ajal ostis naine laenuga mootorratta, masina omanikuks on dokumentides naine ja laenu tagasimakseid tegi ka naine oma vahenditest. Masinaga sõitis aga elukaaslane. Nüüd on kooselu laiali läinud ja mees keeldub avaldamast sõiduki asukohta ning ähvardab katki sõita või varuosadeks müüa. Transpordiametist on meespool kasutajana maha võetud. Millised on edasised sammud, et omanik saaks masina oma valdusesse tagasi? Kas politsei tegeleks teemaga kui ärandamine või peab pöörduma juristi poole?

Tere!! Kirjeldatud asjaoludel on teil õigus nõuda mootorratta tagastamist, kuna tegemist on teile kuuluva sõidukiga. Esmalt soovitan saata endisele elukaaslasele kirjaliku nõude, milles paluda avaldada mootorratta asukoht ja anda sõiduk kindlaks tähtajaks üle. Sellega saate ilmselt ka ise hakkama ilma juristi abi kasutamata. Oluline on, et tõend sellise nõude esitamise kohta koos konkreetse tähtajaga oleks olemas, seetõttu tuleks see nõudmine teha kirjalikult. 

Kui mees nõuet ei täida, on võimalik pöörduda kohtusse mootorratta väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (AÕS § 80). 

Samuti soovitan esitada politseile kuriteoteate, lisades sellele mehe ähvardused mootorratas lõhkuda või varuosadeks müüa. Tegemist ei pruugi olla ärandamisega, sest algselt anti sõiduk mehe kasutusse vabatahtlikult. Küll aga võib sõltuvalt asjaoludest kõne alla tulla omastamine (KarS § 201). Politsei hindab, kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Etteruttavalt - kahjuks PPA sageli ei algata menetlust, isegi kui esinevad kuriteole viitavad asjaolud. Sellisel juhul tuleb alustamatajätmine vaidlustada.
Arvestades sõiduki kahjustamise ja võõrandamise ähvardusi, soovitan politsei poole pöördumisega mitte viivitada. Juristi kaasamine ei ole kuriteoteate esitamiseks vajalik, kuid võib osutuda vajalikuks kohtusse pöördumisel või PPA alustamatajätmise vaidlustamisel.

Vastatud:
13.11.2026

Katkenud omandiahelaga sõiduki omandi tõendamisest

Katkenud omandiahelaga sõiduki omandi tõendamisest

Omand
Teema: Sõiduki omandiõiguse tuvastamine võimalikult soodsa kohtumenetlusega Tere! Soovin nõu 1994. aasta Opel Frontera A Sport omandiõiguse tõendamise kohta. Sain sõiduki 2026. aasta septembris tasuta. Auto anti mulle üle ja on praegu minu valduses. Üleandmist kinnitab Messengeri kirjavahetus, kuid üleandja keeldub eraldi lepingut allkirjastamast. Auto on aastate jooksul liikunud mitme inimese käes ning kõik varasemad ostu-müügilepingud pole säilinud. Üks eelmistest valdajatest on esitanud digiallkirjastatud selgituse auto oksjonilt ostmise kohta. Vanal registreerimistunnistusel märgitud omanikuga õnnestus politsei kaudu ühendust saada. Tema sõnul pole auto ligikaudu 20 aastat tema käes olnud ning sõiduk ei ole enam tema nimel liiklusregistris. Olen esitanud Transpordiametile ligikaudu 13 lehekülge tõendeid, kuid amet leidis, et neist ei piisa minu registreerimiseks omanikuna. Oleme püüdnud puuduvat omandiahelat taastada, kuid tulemusteta. Soovin leida võimalikult soodsa kohtuliku lahenduse, eelistatult ilma ühegi varasema omaniku või valdaja vastu hagi esitamata. Palun selgitada: Kas omandiõigust või õiguslikult olulist asjaolu saaks tuvastada hagita menetluses või üleskutsemenetluses? Kas minu valdus ja üleandmist kinnitavad tõendid võimaldaksid tugineda AÕS §-dele 90, 92 või 95? Kas kõne alla tuleks igamine koos varasemate valdajate valdusaja arvestamisega? Kui hagita menetlus ei sobi, siis milline oleks kõige säästlikum menetlus, mis võimaldaks saada Transpordiametile sobiva kohtulahendi, ning millised oleksid ligikaudsed kulud? Tänan abi eest!

Käesoleva juhtumi peamine küsimus ei ole Transpordiameti liiklusregistri menetlus, vaid see, kas sõiduki valduse üleandja sai üldse õiguslikult sõiduki valdust küsijale anda. Asjaõigusseaduse kohaselt on üksnes omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada (AÕS § 68 lg 1). Kui valduse üleandja ei tõenda, kuidas sõiduk tema valdusse sattus või millise õiguse alusel ta sõiduki valduse üle andis, tekib põhjendatud kahtlus tema käsutusõiguse olemasolus. Kuna mootorsõidukimaks määratakse liiklusregistri andmete alusel sõiduki omanikule, on Transpordiametil põhjendatud huvi teada, kes on sõiduki omanik.

Messengeri kirjavahetus võib tõendada, et valduse üleandja ja küsija leppisid omavahel kokku sõiduki omandi üleandmise valduse üleandmise hetkel näiteks kinke teel, kuid sellest üksi ei piisa, et tõendada valduse üleandja õigust sõidukit võõrandada (AÕS § 92 lg 1). Kuigi küsija on sõiduki valdaja ning seadus eeldab, et vallasasja valdaja on selle omanik (AÕS § 90 lg 1), on tegemist üksnes tõendamisreegliga, mitte omandi tekkimise alusega. Küsijal tekib omand juhul, kui temale andis omandi üle sõiduki omanik. Seetõttu on, et ka valduse üleandja oli selle sõiduki omanik. 

Esitatud küsimustele vastates tuleb arvestada, et  omandiõiguse vaidlused lahendatakse hagimenetluses. Küsija oleks hageja, kes esitab omandiõigust puudutava hagiavalduse kostja vastu. Kuid küsijale ei ole teada, kes lisaks valduse üleandjale kui sõiduki eeldatavale omanikule tuleks veel menetlusse kaasata. Viimane teadaolev omanik eitab seost sõidukiga juba aastakümneid, valduse üleandja ei ole oma omandiõigust tõendanud ning teised teadaolevad isikud on üksnes varasemad valdajad. Hageja peab arvestama, et kui ta ei suuda kostja(te) andmeid hagiavalduses tuua, siis kohus sellist nõuet ei menetle. Kohtumenetlus ei ole odav. Menetluses tuleb kanda riigilõiv ja oma esindaja kulud, kui hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kanda ka kostjate esindajate kulud. Küsija saab juurde lugeda kohtusse pöördumise kohta kodulehelt https://www.kohus.ee/ .

Teoreetiliselt võiks küsija tugineda heausksele omandamisele (AÕS § 95 lg 1), kuid see eeldaks kohtus tõendamist, et ta ei teadnud ega pidanud teadma valduse üleandja võimaliku käsutusõiguse puudumisest. Tulevikus võiks kõne alla tulla ka igamine, sest vallasomand tekib viieaastase katkematu valdusega ning valduse õigusjärgluse korral saab eelkäijate valdusajad liita (AÕS § 110 lg 1, § 112 lg 2). Praegu ei ole need eeldused siiski täidetud. 

Küsija võiks kaaluda ka kogu asjaajamise jätkamise otstarbekohasust. Kuigi sõiduk saadi tasuta, võib asjaajamine minna märksa kallimaks kui sõiduki tegelik väärtus. Kui valduse üleandja ei suuda tõendada oma omandit ega käsutusõigust, võiks küsija kaaluda temale sõiduki valduse tagastamist. Sellisel juhul jääks omandiõiguse tõendamise kohustus isikule, kes väitis end olevat õigustatud sõidukit üle andma.

Vastatud:
28.10.2026

Pärandvara jagamine ja kodu säilitamine

Pärandvara jagamine ja kodu säilitamine

Tehingud lapse varaga
Pankrotimenetlus
Omand
Ostueesõigus
Pärimine
Tere! Olen kahe alaealise (14- ja 16-aastane) seaduslik eestkostja. Mõlemale kuulub 1/3 mõtteline osa pärandvara ühisusest, mille koosseisu kuulub kinnistu koos elamuga. Tegemist on meie pere ainsa ja alalise koduga, kus elan koos nelja lapsega. Kolmas 1/3 mõtteline osa kuulus varem alaealiste isale, kelle pankrotimenetluse käigus müüdi see kohtutäituri enampakkumisel äriühingule. Nüüd on äriühing väljendanud soovi pärandvara ühisus lõpetada ja vara jagada. Soovin teada järgmist. 1. Kas äriühingul on õigus nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnistu müümist ka juhul, kui ülejäänud 2/3 kuulub alaealistele ning eestkostja ei ole müügiga nõus? 2. Kas kohus peab arvestama asjaoluga, et tegemist on alaealiste ainsa koduga? Millised võimalused on kodu sundmüügi vältimiseks? 3. Kas eestkostjal või alaealistel oli enampakkumisel ostueesõigus ning kas seda saab veel kasutada? 4. Kas mul on võimalik äriühingu osa välja osta sama hinnaga, millega see enampakkumisel omandati, või võib äriühing nõuda kõrgemat hinda? 5. Kas vara jagamisel saab taotleda kinnistu jätmist alaealistele, hüvitades äriühingule tema osa rahas? 6. Kas osa väljaostmiseks või pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks on vaja kohtu nõusolekut? 7. Milliseid õiguslikke samme peaksin eestkostjana astuma, et kaitsta alaealiste varalisi õigusi ja säilitada nende kodu? Minu eesmärk on leida õiglane ja seaduslik lahendus, mis võimaldaks lastel säilitada oma kodu. Palun võimalusel viidata asjakohastele õigusnormidele. Ette tänades!

Teie olukorras on võimalik taotleda lahendust, mille korral kinnistu jääb lastele ja äriühingule hüvitatakse tema osa rahas. See ei ole siiski automaatselt tagatud.Siinkohal vastused teie toodud küsimustele: 1. Kas äriühingul on õigus nõuda pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnistu müümist ka juhul, kui ülejäänud 2/3 kuulub alaealistele ning eestkostja ei ole müügiga nõus? Jah, äriühing võib pärandvara ühisuse osa omanikuna nõuda pärandvara jagamist (pärimisseaduse § 152). See ei tähenda, et kinnistu tuleb tingimata müüa. 2. Kas kohus peab arvestama asjaoluga, et tegemist on alaealiste ainsa koduga? Millised võimalused on kodu sundmüügi vältimiseks? Jah, laste vajadusi ja huve tuleb arvestada (PärS § 159 lg 1). Sundmüügi vältimiseks võib pakkuda äriühingule tema osa rahas hüvitamist.
3. Kas eestkostjal või alaealistel oli enampakkumisel ostueesõigus ning kas seda saab veel kasutada? PärS § 149 lg 1 näeb ette kaaspärijate ostueesõiguse pärandvara ühisuse osa müümisel kolmandale isikule. Enampakkumisel ei saa aga ostueesõigust kasutada (täitemenetluse seadustik § 98 lg 5). Pankrotivara enampakkumisel kohaldatakse üldjuhul täitemenetluse reegleid (pankrotiseaduse § 135 lg 1 ja 136 lg 1). Seetõttu ei saanud ostueesõigust kirjeldatud enampakkumisel kasutada. 4. Kas mul on võimalik äriühingu osa välja osta sama hinnaga, millega see enampakkumisel omandati, või võib äriühing nõuda kõrgemat hinda?
Äriühinguga võib kokku leppida osa väljaostmises enampakkumise hinnaga, kuid äriühing ei ole kohustatud selle hinnaga müüma. Tal on võimalik küsida ka kõrgemat hinda. 5. Kas vara jagamisel saab taotleda kinnistu jätmist alaealistele, hüvitades äriühingule tema osa rahas? Seda võib taotleda, kuid tulemus ei ole tagatud. PärS § 159 lg-d 2–4 reguleerivad pärandvara esemete jaotamist ning rahalise hüvitise maksmist. 6. Kas osa väljaostmiseks või pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseks on vaja kohtu nõusolekut? Jah. Pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks alaealiste nimel on vajalik kohtu eelnev nõusolek (perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p 2). Kui tehing puudutab alaealistele kuuluva kinnisasja käsutamist, tuleb arvestada ka PKS §-ga 187 lg 1. 7. Milliseid õiguslikke samme peaksin eestkostjana astuma, et kaitsta alaealiste varalisi õigusi ja säilitada nende kodu? Soovitan tellida kinnistu turuväärtuse hindamine ning teha äriühingule kirjalik ettepanek tema osa rahas hüvitamiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, võib taotleda pärandvara jagamist kohtus, põhjendades kinnistu lastele jätmise vajadust laste huvide ja eluasemevajadusega. Alaealiste nimel kokkuleppe sõlmimisel tuleb arvestada kohtu eelneva nõusoleku nõudega (PKS § 188 lg 1 p 2).
 

Vastatud:
21.10.2026

Kaasomandis oleva kinnisvara müügist

Kaasomandis oleva kinnisvara müügist

Kinnisvara ostmine ja müümine
Omand
Tere! Minu küsimus oleks, et kuidas toimida olukorras kus kaasomandis oleva krundi (6 kaasomanikku on sellel krundil) viis kaasomanikku soovivad krunti müüa, kuid üks kaasomanik on täielikult kättesaamatu? S.t ei vasta kirjadele, kõnedele jne. Ilmselgelt ta tahtlikult ignoreerib meid. Mis võimalused meil oleks? Kas me võime näiteks kutsuda maakleri hindamisakti koostama sellele maale, ilma selle kaasomaniku nõusolekuta keda meil ei õnnestu kätte saada? See oleks selleks, et kiirendada protsessi. Lisaks küsin ka seda, et kas kõik kaasomanikud peaksid kirjutama nt mingi avalduse, et nad on maa müügiga nõus ning loobuvad eelisostuõigusest? Ning kui see on vajalik siis kus seda avaldust kirjutada saab? Kas notari juures või võib selle avalduse ka kodus kirjutada?

Te ei saa kogu kaasomandis olevat krunti eraõigusliku müügilepinguga müüa ilma kuuenda kaasomaniku osaluseta: kinnisasja tervikuna võõrandamiseks peavad kõik omanikud tehingus kaasa lööma. Viis kaasomanikku võivad aga müüa oma mõttelised osad; sel juhul jääb kättesaamatu isik ostjaga kaasomanikuks. Maaklerilt turuhinnangu tellimine on võimalik ettevalmistava toiminguna ka ilma kättesaamatu kaasomaniku nõusolekuta, eriti kui tellijad kannavad selle kulu ise. Hinnang ei anna siiski õigust krunti tema eest müüa ega teda müügitingimustega siduda.

Kaasomanikud kasutavad ja valdavad ühist asja kokkuleppel. Tavapäraseid valdamise ja kasutamise küsimusi saab otsustada häälteenamusega, kus häälte arv sõltub kaasomandi osade suurusest, mitte inimeste arvust. Seetõttu tuleb esmalt vaadata kinnistusraamatust, kas viis kaasomanikku esindavad üle poole mõttelistest osadest. Maakleri hinnang on üldjuhul vaid teave võimaliku hinna kohta. Seda võib tellida ühe või mitme kaasomaniku algatusel ja kulul. Kui hindaja peab krundile minema, tuleb korraldada see viisil, mis ei kahjusta teise kaasomaniku õigusi ega takista tema võimalikku kasutust. Hinnangu kulu ei ole automaatselt kõigi kuue kaasomaniku ühine kulu. Kui soovite müüa kogu kinnistu ühele ostjale, on praktiline lahendus saada kõikide kaasomanike nõusolek ja sõlmida notariaalne müügileping. Kättesaamatu kaasomaniku puudumine takistab seda teed. Kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, võib iga kaasomanik nõuda kohtus kaasomandi lõpetamist. Kohus võib näiteks jagada krundi reaalosadeks, jätta selle ühele või mitmele kaasomanikule koos teiste osade rahalise hüvitamisega või määrata kinnistu müügi avalikul enampakkumisel. Müügitulu jagatakse siis kaasomanike vahel nende osade suuruse järgi. Kättesaamatu kaasomanik tuleb menetlusse siiski kaasata; tema mittevastamine ei välista iseenesest kohtusse pöördumist. Riigikohus on selgitanud, et kaasomanikul on üldjuhul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning kohus peab valima seaduses ette nähtud ja asjaoludele sobiva lõpetamisviisi.

Vastatud:
07.10.2026

Auto kustutamine registrist

Auto kustutamine registrist

Omand
Tere. Mida teha olukorras, kus inimene istub kinni veel 9aastat ja tal on transpordiametis kirjas fantoomauto,mida reaalselt ei eksisteeri.Kunagi sai auto lammutusse viia aga registrist see maha ei võetud.Inimesel on kohtutäiturid peal, aga kuna inimene on vanglas, siis ta ei saa sellega ise tegeleda ja ei saa ka maksta vastavaid kulutusi mis tekkinud nagu kohtutäituritele ja pluss veel automaks.Mida annab sellises olukorras teha? Aitäh.

Kirjeldatud olukorras tuleks esmajärjekorras lahendada sõiduki liiklusregistrist kustutamise küsimus. See, et sõiduki omanik viibib vanglas, ei takista registritoimingu tegemist – vajadusel saab ta anda selleks teisele isikule volituse. Kinnipeetaval on võimalik kasutada ka notari teenust tõestamistoimingu tegemiseks.

Kui sõidukit reaalselt enam olemas ei ole ning see on aastaid tagasi lammutatud, kuid nõuetekohast lammutustõendit ei ole säilinud või seda ei ole kunagi väljastatud, võimaldab liiklusseadus teatud juhtudel käsitada sellist sõidukit kadunud sõidukina. Liiklusseaduse § 77 lg 6¹ kohaselt võib sõiduki omaniku taotluse alusel registrist kustutada muu hulgas siis, kui sõiduk on hävinud ja seda ei saa enam nõuetekohaselt lammutada.

Praegu on eriti oluline kontrollida, milline on selle sõiduki täpne staatus liiklusregistris. Kui tegemist on peatatud registrikandega nn fantoomsõidukiga, saab sellise sõiduki kuni 31.12.2026 registrist kustutada 15 euro suuruse riigilõivu eest. Alates 01.01.2027 tõuseb sellise kustutamise riigilõiv 800 euroni ning peatatud registrikandega sõidukid muutuvad ka mootorsõidukimaksu objektiks. Seetõttu ei soovita asja lahendamist edasi lükata.

Kõigepealt tuleks pöörduda Transpordiameti poole, selgitada, et sõiduk on ammu lammutatud ja seda enam ei eksisteeri, ning küsida konkreetse sõiduki registriandmete põhjal, millise toiminguga saab selle lõplikult registrist kustutada. Seda võib omaniku nimel teha ka nõuetekohaselt volitatud esindaja.

Registrist kustutamine ei kustuta siiski automaatselt juba tekkinud maksuvõlga ega kohtutäituri menetluses olevaid nõudeid. Kui mootorsõidukimaks on varasemate perioodide eest õiguspäraselt määratud, tuleb selle osas eraldi suhelda Maksu- ja Tolliametiga. Samuti ei lõpe vanglas viibimise tõttu iseenesest täitemenetlus ega kao kohtutäituri tasud. Kui inimesel puudub vangistuse tõttu sissetulek ja võimalus nõudeid tasuda, võib kohtutäiturile esitada vastava selgituse ning vajadusel taotleda maksegraafikut või muid võimalikke maksesoodustusi.

Seega soovitame esmalt välja selgitada sõiduki täpne registristaatus ja korraldada selle kustutamine veel 2026. aasta jooksul. Kui omanik ise vanglast toiminguid teha ei saa, saab selleks kasutada esindajat.

Vastatud:
02.09.2026

Autolaenuga ostetud auto müük

Autolaenuga ostetud auto müük

Omand

Tere! Mul on auto, mis on ostetud autolaenuga Swedbanki kaudu - maksed kestavad veel mitu aastat. Tegemist on just autolaenu, mitte liisinguga, ning auto on minu nimel. Autolaenu lepingust loen välja, et auto ise laenu tagatiseks või muul moel laenuga seotud ei ole. Soovin seda autot omandireservatsiooniga müügilepinguga müüa - kas see on siis seadusega lubatud (ostja on laenust teadlik)? Ja kas peaksin Swedbankile müügist teatama? 

Kui tegemist on autolaenu, mitte liisinguga, on oluline erinevus selles, et autolaenuga ostetud sõiduki omanik on üldjuhul laenuvõtja ise. 

Kui Teie autolaenulepingust ei tulene, et sõiduk oleks pangale panditud või muul viisil laenu tagatiseks, ning lepingus ei ole ka sõiduki võõrandamise keeldu või kohustust saada müügiks panga nõusolek, võite omanikuna sõiduki üldjuhul müüa ka enne autolaenu täielikku tagasimaksmist. Laenuleping Swedbankiga jääb seejuures kehtima ning Teie kohustus laenumakseid tasuda jätkub sõltumata sellest, kelle kasutuses auto pärast müüki on.

Samuti on lubatud sõlmida ostjaga omandireservatsiooniga müügileping. Võlaõigusseaduse § 233 kohaselt võivad pooled vallasasja müümisel kokku leppida, et asja omand jääb kuni ostuhinna täieliku tasumiseni müüjale. Sellisel juhul võib auto olla ostja valduses ja kasutuses, kuid omandiõigus läheb ostjale üle alles kokkulepitud tingimuse, tavaliselt kogu ostuhinna tasumise korral.

Soovitan omandireservatsiooni tingimused müügilepingus võimalikult täpselt kirja panna, sealhulgas ostuhinna ja maksegraafiku, omandi ülemineku aja, auto kasutamise ja kindlustamise kohustused ning selle, mis saab juhul, kui ostja jätab maksed tasumata. Samuti tuleks õigesti vormistada sõiduki omaniku ja kasutaja andmed liiklusregistris.

Swedbankile müügist teatamise kohustus sõltub eelkõige Teie konkreetse laenulepingu tingimustest. 

Vastatud:
10.08.2026

Kinkelepinguga saadud maja renoveerimine ühise laenuga

Kinkelepinguga saadud maja renoveerimine ühise laenuga

Kinnisvara ja asjaõigus
Omand
Kaasomand
Kinkeleping
Saan vanematelt kinkelepinguga maja, mida plaanis põhjalikult renoveerida. Renoveerimiseks võtame abikaasaga ühiselt laenu samas suurusjärgus, mis maja tänane turuväärtus. Abikaasaga ühisvara. Kuidas oleks kõige mõistlikum seda juriidiliselt vormistada? Kinkelepingu järgselt tegu justkui minu lahusvaraga, aga kuna laen ühine, siis tahaks abikaasa näiteks pool majast ühisomandisse vormistada (kuna laen samas suurusjärgus, mis maja väärtus) ja pool jääks siis minu lahusvaraks. Kas selline variant oleks võimalik ja mõistlik? Samas kui näiteks aasta pärast lahutame, siis tundub ebaõiglane, et justkui 25% kuulub abikaasale, kuigi ta on ainult aasta aega laenumakseid tasunud - eeldusel, et võtan laenukohustuse edaspidi enda peale. Kuidas end sel juhul juriidiliselt kaitsta ja samas abikaasaga õiglane kokkulepe sõlmida?

Minu soovitus oleks jätta kinkelepinguga saadud maja esialgu täielikult teie lahusvaraks ning mitte vormistada sellest kohe osa abikaasa omandisse. Teie pakutud lahendus, kus nt ½ majast jääb teie lahusvaraks ja ½ vormistatakse abikaasaga kaasomandisse – on juriidiliselt võimalik. Selleks tuleb pärast kinkelepingut notariaalselt võõrandada abikaasale vastav mõtteline osa kinnisasjast. Samas tuleb arvestada, et selles ulatuses ei ole tegemist enam teie lahusvaraga ning hiljem ei ole seda võimalik lihtsalt tagasi pöörata. 
Oluline on siin rõhutada, et üksnes asjaolu, et renoveerimislaen võetakse ühiselt või seda tasutakse ühisvara arvelt, ei muuda kinkelepinguga saadud maja automaatselt ühisvaraks. Kinnisasi jääb kingisaaja lahusvaraks seni, kuni omandiosa ei ole notariaalselt teisele abikaasale üle antud.
Teie poolt kirjeldatud olukorras näib kohese kaasomandi loomine pigem ebaotstarbekas. Kui nt annaksite kohe abikaasale 1/2 või 1/4 mõttelise osa kinnistust ning abielu lõpeks aasta pärast, jääks see omandiosa tema omandisse sõltumata sellest kui suur on tema tegelik panus olnud. See võib viia olukorrani, kus omandisuhe ei vasta poolte tegelikule panusele, mistõttu soovitaksin pigem sõlmida notariaalse kokkuleppe, milles lepitakse kokku kuidas arvestatakse kummagi panust renoveerimisse ja laenu tagasimaksmisse ning millistel tingimustel tekib abikaasal õigus kas hüvitisele või tulevikus omandiosa omandamisele. Sisuliselt tähendab see seda, et abikaasa õigused kujunevad välja vastavalt tegelikule panusele, mitte ette kindlaks määratud omandiosa alusel. Näiteks võib kokku leppida, et pärast renoveerimise lõppu või kokkulepitud ajavahemiku möödumisel (nt iga viie aasta järel) hinnatakse: 1) maja turuväärtus; 2) renoveerimiseks tehtud investeeringud; 3)kummagi tegelik rahaline panus (laenumaksed, omafinantseering, muud kokkulepitud kulud). Kui kokkulepitud tingimused on täidetud, kohustub üks abikaasa  võõrandama teisele abikaasale vastava mõttelise osa kinnisasjast (näiteks 1/10 või 1/5 jne). Selleks sõlmitakse eraldi notariaalne asjaõigusleping ning tehakse kanne kinnistusraamatusse. Nii ei anta omandit ette, vaid see kujuneb välja tegelike investeeringute ja laenu tasumise põhjal. Kui otsustate siiski muuta kinnisasja kaasomandiks, oleks mõistlik samas notariaalses lepingus reguleerida ka kaasomandi lõpetamise põhimõtted (näiteks väljaostuõigus, väljaostuhinna määramise kord või muud tingimused), et võimaliku lahkumineku korral vältida täiendavaid vaidlusi.
Kokkuvõttes soovitaksin jätta maja esialgu teie lahusvaraks ning reguleerida notariaalse kokkuleppega, kuidas arvestatakse abikaasa panust ja millistel tingimustel võib tal tulevikus tekkida õigus omandiosale või hüvitisele. Selline lahendus kaitseb mõlema poole huve oluliselt paremini kui kohene kaasomandi loomine, sest omand kujuneb välja tegeliku panuse, mitte üksnes esialgse kokkuleppe alusel. Arvestades, et selliste kokkulepete sisu sõltub suuresti poolte soovidest ja konkreetsest rahastamisskeemist, soovitan pöörduda notari poole konsultatsioonile. Notar saab aidata valida teie olukorrale kõige sobivama lepingu ning sõnastada selle viisil, mis kaitseb mõlema poole huve ka tuleviku

Vastatud:
21.07.2026

Kaasomanike vahelised suhted (rahalised) kinnisasja (korter) puhul ja võimalikud nõuded omanike vahel

Kaasomanike vahelised suhted (rahalised) kinnisasja (korter) puhul ja võimalikud nõuded omanike vahel

Omand
Korteriühistu
Kaasomand
Tere, 20 aastat tagasi kaasomandisse ostetud korteri üks osapooltest võttis ainuisikuliselt kohustuse maksta laen tagasi pangale. Kui ta välja kolis, jäin mina, kui teine kaasomandi osapooltest sinna edasi elama. Nüüd, kus kõik need 18 aastat olen ma üksi maksnud maksud, mis on seotud korteriühistule kogutavate summadega (haldustasud, remondireserv). Kuna korteri ostu tehing toimus kroonide ajal, aga pank väljastas tol ajal maksugraafiku eurodes, siis pangale tagadimastav summa oli koos intressidega kuskil alla 9000 euro. Umbes sama summa kokku olen ma maksnud korteriühistu haldustasudesse ja remondireservi. Olen ka kõik need aastad hoidnud korras ja parendamud korteri väärtust seda remontides. Kuna elu on nii kalliks läinud, siis palusin teisel osapoolel hakata maksma pooleks neid ühistule kuuluvaid summasid, aga ta keeldub, väites, et tema on oma osa korteri ostuga kõik kinni maksnud. Pakkusin veel varianti, et ta kingiks oma osa pojale, kui ta pole nõus makse maksma, kuid sellega ta polnud ka nõus. Kuidas edasi toimida? Tänud ette!

Üldreeglina ei ole teisel kaasomanikul õigus öelda, et ta „maksis oma osa kunagi ära” ja seetõttu ei pea enam korteriga seotud jooksvaid kulusid kandma. Kaasomanikud peavad ühisel asjal lasuvaid koormatisi ja kulutusi kandma üldjuhul vastavalt oma osa suurusele. Edasi on teil sisuliselt kaks realistlikku suunda: 1) nõuda temalt vähemalt tema osa tasumist tõendatavate kulude eest või 2) kui koostöö ei toimi, nõuda kaasomandi lõpetamist. Kõige nõrgem osa teie loos on tavaliselt vanade nõuete aegumine ja see, et kõik remondi- või parenduskulud ei ole automaatselt teiselt kaasomanikult sissenõutavad.

Asjaõigusseaduse järgi kannab kaasomanik vastavalt oma osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi ning asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. See tähendab, et korteriühistu haldustasud ja remondifondi maksed ei jää üksnes sellele, kes parasjagu korteris elab, vaid üldjuhul tuleb neid kanda mõtteliste osade järgi. Kui teie olete neid makseid aastaid üksi tasunud, võib teil olla teise kaasomaniku vastu hüvitamisnõue vähemalt selle osa ulatuses, mis oleks pidanud langema temale. Sama loogika kehtib asja säilitamiseks vajalike kulutuste puhul. Kui aga tegu oli korteri väärtust tõstvate paranduste, mugavusremondi või muude kasulike kulutustega, siis nende eest ei saa teiselt kaasomanikult raha nõuda sama lihtsalt. Nende puhul on tavaliselt vaja tõendada, et kulutus oli korteri säilitamiseks vajalik või et selleks oli kokkulepe, nõusolek või hilisem heakskiit. See, et teine pool kunagi kandis laenukoormust või võttis pangaga seotud kohustuse enda peale, ei lõpeta automaatselt tema kaasomaniku kohustusi tulevaste korteriga seotud kulude osas. Küll aga võib see olla vaidluses tema võimalik vastuväide, kui ta väidab, et poolte vahel oli teistsugune sisemine kokkulepe. Kui sellist kokkulepet kirjalikult ei ole, muutub määravaks see, mida on võimalik tõendada. Kui kokkulepet ei sünni, on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus saab seejärel valida lahenduse: jätta korteri ühele kaasomanikule rahalise väljamakse kohustusega, jagada asi viisil, mis on võimalik, või müüa korter ning jagada raha osade järgi. Kui soovite korterit endale jätta, tuleb arvestada, et teise poole osa tuleb üldjuhul õiglaselt välja maksta.

Vastatud:
19.07.2026

Tulumaksuvabastus kinnisvara müügi ja kinkimise korral

Tulumaksuvabastus kinnisvara müügi ja kinkimise korral

Kinnisvara ostmine ja müümine
Omand
Tulumaks
Olen 2 korteri omanik. Minu teises korteris elab ja on sisse kirjutatud minu poeg. Kui tulevikus tekib tahtmine oma teine korter (kus ma ise ei ela) ära müüa, sii siis tuleb ilmselt siis tuleb mul ilmselt tasuda tulumaksu. Mul on plaan kinkelepinguga anda see korter poja omandisse. Kui pojal tekib tahtmine pärast omanikuks saamist müüa, siis kas tulumaksuvabalt müümiseks piisab, kui ta on korteris vähemalt 2 aastat elanud või peab ta olema olnud korteri omanik vähemalt 2 aastat?

Ei, tavalise korteri müügil ei nõua seadus, et teie poeg oleks olnud omanik vähemalt 2 aastat. Maksuvabastuse põhireegel on see, et müüdav korter peab olema tema tegelik elukoht kuni võõrandamiseni. Pelgalt sissekirjutus üksi ei pruugi piisata, kui tegelik elamine/elukoht oli mujal. Kaheaastane piirang puudutab üldjuhul seda, et sama elukoha maksuvabastust ei saa kasutada rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Tulumaksuseaduse järgi on kinnisvara müügist saadud kasu üldreeglina maksustatav. Erandina ei maksustata korteri müügist saadud kasu siis, kui korter on eluruum, mida maksumaksja kasutas kuni müügini oma elukohana. See tähendab, et teie poja puhul on peamine küsimus mitte omandis oldud aja pikkus, vaid see, kas korter oli tema tegelik elukoht. Seadus ei ütle selle korteri puhul, et omanik peab olema olnud 2 aastat omanik. Kaheaastane omandinõue on seaduses eraldi nimetatud suvila või aiamaja puhul. Tavalise korteri või muu eluruumi puhul käib vabastus elukohana kasutamise, mitte kaheaastase omamise järgi. Riigikohus on selgitanud, et määrav on tegelik elukoht, mitte üksnes rahvastikuregistri kanne. Seega on sissekirjutus kasulik tõend, kuid vajadusel hinnatakse ka tegelikku kasutust.

Vastatud:
19.07.2026

Kas pärija maksuvõlg takistab korteri müüki?

Kas pärija maksuvõlg takistab korteri müüki?

Kinnisvara ja asjaõigus
Kinnisvara ostmine ja müümine
Omand
Kaasomand
Kinnisasja koormamine
Tere. Olukord on järgmine: korteril on 5 ühisomanikku (nad said oma osad pärandvarana, mis ei olnud jagatud) ning 1 kaasomanik. Kohus tegi otsuse ühisomandi / kaasomandi jagamise kohta ning korter tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Kui kohtutäitur hakkas korterit arestima, tuli välja, et ühel ühisomanikul on võlg Maksu- ja Tolliameti suhtes ning Maksu- ja Tolliamet pani kinnistusraamatusse keelumärke ning ei luba korterit avalikul enampakkumisel müüa seni, kuni võlg ei ole tasutud. Nimetatud ühisomanik ei ole võla maksmisest huvitatud ning ütleb, et ei hakka sellega kunagi tegelema. Mina ühisomanikuna soovin võõrandada oma osa korterist ära, samas kohtuotsus ühisomandi / kaasomandi kohta on juba jõustunud, seega 1) kas ma saan alustada pärandvara jagamist notari juures ning hiljem müüa oma osa eraldi? 2) kas ja mismoodi ma saan mõjutada Maksu- ja Tolliametit lubada toiming läbi viia (võlg ei ole minu oma, mina aga soovin võõrandada oma osa ära) 3) kas ma saan esitada uue hagi ning viidates sellele, et enampakkumise korraldamisel tekkis tõrge (EMTA ei luba müüa seni, kuni võlg ei ole tasutud, võlg ei ole minu oma), nõuda vara jagamist muul viisil? 4) kas on olemas mingid teised variandid, kuidas teha nii, et ma võõrandan oma osa korterist ära. Aitäh!

Te kirjutate, et korteril on 5 ühisomanikku ning 1 kaasomanik. See tähendab, et korteriomand kuulus tõenäoliselt: 1/2 kaasomanikule, kes ei ole pärija, ja teine 1/2 kuulus pärandvara hulka, mille viis pärijat omandasid ühisomandina. Sellisel juhul ei ole viiel pärijal veel mõttelisi osasid selles 1/2 kaasomandi osas, vaid neil on üksnes ühine õigus sellele pärandvara hulka kuuluvale ½ kaasomandi osale. Sellest tulenevalt ei ole enne pärandvara jagamist tekkinud olukorda, kus igale pärijale kuuluks konkreetne mõtteline osa korteriomandist, mida ta saaks iseseisvalt võõrandada. Seega ei saa praeguste asjaolude põhjal eeldada, et Teil oleks võimalik lihtsalt alustada pärandvara jagamist ja seejärel müüa enda osa eraldi, kuna selleks tuleks arvestada juba jõustunud kohtulahendiga, millega on määratud korteriomandi müük avalikul enampakkumisel ning pärandvara jagamiseks muul viisil kui kohtulahendis kajastatud, peavad olema kõik pärijad nõus.
Te kirjutate, et korteriomandile on seatud Maksu- ja Tolliameti kasuks keelumärge. Siin tekib küsimus, et kas Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud keelumärge puudutab kogu pärandvara ühisuses olevat 1/2 kaasomandi osa või üksnes selle pärija õigust pärandvara ühisuses, kellel on maksuvõlg? Siin oleks vajalik tutvuda kinnistusraamatu väljavõtte ning Maksu- ja Tolliameti poolt keelumärke seadmise aluseks olnud dokumendiga. Kui maksuvõlg on ainult ühel pärijal, ei saa üksnes keelumärke olemasolu põhjal järeldada, et kogu korteriomandit ei ole võimalik võõrandada. Enne pärandvara jagamist kuulub pärandvara pärijatele ühiselt ning üksikul pärijal ei ole õigust käsutada konkreetset pärandvara eset ega sellele kuuluvat mõttelist osa. Seetõttu on oluline välja selgitada, kas keelumärge on seatud võlgnikust pärija õigusele pärandvara ühisuses või kogu korteriomandile ning milline on selle tegelik õiguslik ulatus. Soovitaks pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole või kohtutäituri poole, kes Teid Maksu- ja Tolliameti nõudest teavitas, ning paluda kirjalikult selgitada: 1) kes on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnik (kas pärija, pärandaja või kaasomanik); 2) milline on võlasumma; 3) millisel õiguslikul alusel on keelumärge seatud; 4) kas ja millistel tingimustel oleks Maksu- ja Tolliamet nõus andma nõusoleku korteriomandi võõrandamiseks või kohtulahendi alusel toimuva avaliku enampakkumise läbiviimiseks.
Kui kohtulahendi täitmisel toimuvast korteriomandi müügist saadavast rahast oleks võimalik esmalt rahuldada Maksu- ja Tolliameti nõue ning alles seejärel jaotada ülejäänud müügitulu omanike vahel, ei ole esmapilgul näha, kuidas selline müük kahjustaks Maksu- ja Tolliameti, kui võlausaldaja huve. Riigikohus on samuti selgitanud, et kaasomandi lõpetamisel võib kinnisasi võõrandada koormatisest vabana ning müügitulemist rahuldatakse esmalt koormatistega tagatud nõuded ning alles seejärel jagatakse ülejäänud müügitulu kaasomanike vahel. Seetõttu ei näe ma käesolevas olukorras esmast vajadust esitada uut kaasomandi lõpetamise hagi või nõuda kohe vara jagamist muul viisil. Kuna olemas on juba jõustunud kohtulahend, tuleb esmalt hinnata, kas probleem seisneb üksnes selle täitmisel tekkinud takistuses ning kas Maksu- ja Tolliameti seisukoht keelumärke tõttu müüki mitte lubada on põhjendatud. Alles pärast seda saab hinnata, kas uue kohtumenetluse algatamiseks võiks üldse olla alus.
Ühe võimalusena võib sõltuvalt võlasummast kaaluda ka võla tasumist võlgniku eest. Sellisel juhul lõpeb Maksu- ja Tolliameti nõue vastavas ulatuses ning kaob alus keelumärke säilitamiseks, kui muid takistusi ei esine. Samas ei tähenda see automaatselt, et Maksu- ja Tolliameti nõue läheks Teile üle. Küsimus, kas Teil tekib võlgniku vastu tagasinõudeõigus või toimub nõude üleminek seaduse alusel, sõltub konkreetsetest asjaoludest ning võib vajada täiendavat õiguslikku hindamist. Samuti tuleks üle vaadata kaasomandi lõpetamise kohtulahendi resolutsioon ning see, kuidas on ette nähtud müügitulu jaotamine. Kui kohtulahendis on määratud, millises ulatuses või millistel alustel müügitulu poolte vahel jaotatakse, ei saa eeldada, et Teil oleks õigus Teie poolt tasutud summa automaatselt müügitulust maha arvata. See sõltub nii kohtulahendi sisust kui ka sellest, kas Teil on võlgniku vastu tekkinud tagasinõudeõigus. 
Käesolevas olukorras sõltub edasine lahendus eelkõige sellest, millise ulatusega on Maksu- ja Tolliameti seatud keelumärge ning kas see tegelikult takistab jõustunud kohtulahendi täitmist. Alles pärast nende asjaolude selgitamist saab hinnata, kas on vajalik uus kohtumenetlus või on võimalik olemasolev kohtulahend siiski täita.

Vastatud:
13.07.2026