Tere. Kui elukaaslane kirjutab 40 protsenti kinnisvarast minu nimele, siis millise lepinguga oleks seda mõistlik teha? Kinkelepingut ei soovi, sest sellest saab taganeda. Kui aga ma ostan sümboolse summa eest nt. 1euro, kas siis kaasnevad ka mingid maksud ja kas see oleks üldse võimalik? Aitäh.

Kinnisasja võõrandamiseks, ka osaliselt, tuleb sõlmida notariaalne tehing. Võõrandamine võib toimuda tasuta või tasu eest. Kui võõrandamistehing teha sümboolse hinna eest (näiteks 1 euro) on see näilik müügitehing, millel on kinke iseloom ja sellist tehingut ma teha ei soovita. Küll aga ei pea vara eest tasumine seisnema tingimata raha maksmises vaid lepingusse võib ju märkida, milliste soorituste hüvitamiseks tehing tehakse ja märkida soorituste rahaline väärtus. Soovitan Teil küsimust arutada tehingut tõestama hakkava notariga, kes saab nõustada ja sõnastada lepingu selliselt, et tehingu eesmärk ja sisu selles korrektselt kajastuks.

Tere Oman kahte kinnisvaraobjekti Pirital ja Kohilas. Mõlemad kuuluvad mulle osaliselt: Pirita kinnisvara jagan vennaga ning Kohila kinnisvara elukaaslasega. Pirita korteri saime emalt päranduseks. Vennal on lisaks ka oma kinnisvara Jüris. Olen sisse kirjutatud Piritale, Kohila kinnisvarasse pole ma kunagi sisse kirjutatud. Nüüd on meil tekkinud soov müüa nii Pirita kui ka Kohila kinnisvara. Soovin teada, mis oleks kõige mõistlikum viis seda teha. Näiteks kui ma läheksin notarisse ja kannaksin oma osa Pirita kinnisvarast kinkelepinguga venna nimele, lisades lepingusse punkti, et juhul kui ta kinnisvara müüb, saan mina pool müügist saadud summast endale siis millised kulud sellega kaasneksid? Kas peaksin arvestama notaritasude, riigilõivu ja kinnistusraamatusse kandmise kuludega? Kas sellisel juhul tuleb tasuda ka 20% tulumaksu? Kui Pirita korter oleks kinkelepinguga täielikult venna nimele kirjutatud, kas siis Kohila kinnisvara müües oleks mul võimalik vältida tulumaksu maksmist? Minu eesmärk on leida kõige soodsam ja mõistlikum viis kogu protsessi läbimiseks. Samuti sooviksin teada, kas ainus võimalus kanda elukaaslase nimele pool Kohila korterist kinkelepinguga oleks see, kui me abielluksime? Ette tänades

Tere

Täname pöördumast! 

Kui teha vennale kinkeleping ja siis hiljem selle müümisel saada raha, siis see tehing võib olla kahtlane, et kingite selleks, et mitte maksu maksma. Tulumaksu 24% ei pea maksma, kui müüte oma elukoha.  kahe aasta jooksul saab inimene müüa tulumaksuvabalt ühe elukoha – pole täpselt määratletud, kui kaua ta peab seal elama. Kui inimesel on korter, mida ta välja üürib, ning ta soovib seda müüa, ei ole tegemist tema alalise või peamise elukohaga. Seega, et kasutada tulumaksuvabastust, tuleks ise sinna korterisse mõneks ajaks tagasi kolida, kuni korter saab müüdud. Tulumaksuvabastus kehtib vaid siis, kui inimene kasutas korterit kuni müügini oma elukohana. Kinkelepingu mehele tegemiseks ei pea abielluma.

Lugupidamisega

Tere, Ostsin 2024. aasta lõpus maja, mis on ehitatud 2005. aastal. Maja seisukord müügi hetkel oli hea, kuid pärast teise korruse põrandakatete vahetust selgus, et kahes ühise seinaga toas on toimunud põranda vajumine (mille tekkepõhjus pärineb ajast enne ostu, kuid mida ei tuvastatud maja ülevaatusel). Tellitud ehitusekspertiis tuvastas, et probleem on põhjustatud ematala vajumisest, mis omakorda tuleneb maja ehituse käigus vale materjali kasutamisest. Müüja sõnul ei olnud ta olukorrast teadlik. Kas sellist olukorda võib käsitleda varjatud puudusena müügilepingu ja võlaõigusseaduse tähenduses?

Tere

Täname pöördumast! 

Kui müüja ehitas ise seda maja, siis ta müügi korral peaks ka vastutama selle eest.

Lugupidamisega

Kuidas saab vormistada müügilepingusse , et hilisemaid pretensioone ei arvestata. ? ( kui näidata, et territooriumil kasvab pargitatar )

Lepingusse ei ole võimalik siduvalt kirjutada, et hilisemaid pretensioone ei rahuldata. Küll aga tuleb lepingus kirjeldada ning esile tuua kinnisasja omadused, mille vastu võib ostjal olla huvi ja millest ostjat on teavitatud. Kui lepingusse märkida, et müüja on ostjale avaldanud ja ostjale on teada, et kinnistul kasvab näiteks pargitatar, ei ole ostjal hiljem võimalik sellele kui varjatud puudusele tuginedes nõudeid esitada. Sellisel juhul on lepingus taime olemasolu fikseeritud ja ostjal olnuks võimalik ostuotsusest soovi korral loobuda. Seega vastab müüdud asi lepingutingimustele ja puudub õigus sellele tuginedes nõude esitamiseks.

Soovin müüa maja. Territooriumil kasvab pargitatar . Kas see võib mõjutada maja hinda?

Kinnisasja väärtust mõjutavad mitmed asjaolud nagu asukoht, seisund, kinnisasja suurus jms. Agressiivse võõrliigi kasvamine kinnistul võib, ent ei pruugi kinnisasja hinda mõjutada. Igal juhul soovitan ostjale taime kasvust teada anda ja selle asukohta ka näidata. Siis saab iga ostuhuviline ise otsustada, kas see on tema jaoks probleem, kas ta soovib kinnisasja siiki osta ja kas Teie soovitud hind on tema arvates õiglane. Samuti väldite selliselt võimalikke nõudeid tulevikus nn varjatud puuduste tõttu.

Ostsime maja, mis anti meile üle 2024. aasta novembris. Müüja kinnitas korduvalt, et maja on ehitatud kvaliteetselt ning et täiendavad tööd ei ole vajalikud. Kahjuks selgus maja tavapärasel kasutamisel, et esinevad tõsised varjatud probleemid, mida ei olnud võimalik tavapärasel ülevaatusel märgata. Tegemist on puudustega, mis olid olemas juba enne müügilepingu sõlmimist. Tuvastatud on järgmised vead: 1. Kanalisatsioon – peatoru maja all on vajunud, mille tagajärjel tekivad ummistused ja äravool ei toimi. Lisaks on torustik paigaldatud 90° põlvedega, mis ei vasta nõuetele. Seda kinnitab ka Toruabi poolt koostatud ekspertiis. 2. Duširuumid (mõlemal korrusel) – trapid on omal käel valmistatud ja ebatihedad, mille tõttu on lekked kahjustanud kõrvalruumide seinu. 3. Hüdroisolatsiooni puudumine – mõlemas duširuumis puudub nõuetekohane hüdroisolatsioon, mille tagajärjel liigub niiskus konstruktsioonidesse. Et maja oleks võimalik tavapäraselt ja ohutult kasutada, tuleb teha ulatuslikud tööd: a) mõlemad duširuumid tuleb täielikult ümber ehitada (plaadid, trapid, hüdroisolatsioon); b) välja vahetada peamine kanalisatsioonitoru ja taastada põrandad. Nende tööde orienteeruv maksumus on ligikaudu 50 000 eurot (maja ostuhind oli 450 000 eurot). Küsimus: Kas ning millises ulatuses on meil võimalik müüjalt nõuda kahjuhüvitist varjatud puuduste regulatsiooni alusel ?

Küsimuses kirjeldatud puudused võivad tõepoolest leida käsitlemist varjatud puudustena, mis omakorda tähendab, et ostetud ese ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul tuleks mõistliku aja jooksul puuduse avastamisest sellest müüjale teada anda ning pakkuda võimalust ja anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Kui müüja oma vastutust ei tunnista või keeldub puuduse kõrvaldamisest või ei tee seda tähtaegselt, on Teil õigus rakendada õiguskaitsevahendeid ja esitada nõue. Kui puudused on sedavõrd olulised, et neist teades ei oleks asja ostetud, on võimalik lepingust taganeda ning nõuda kogu makstud raha tagasi tagastades samal ajal ka ostetud kinnisasi. Kui aga soovitakse kinnisasja siiski endale jätta, saab nõuda hinna alandamist ja enammakstu tagastamist summas, mis vastab puuduste kõrvaldamiseks kuluvale rahasummale.

Soovin müüa vanaema enda soovil tema korterit. Vanaema on hooldushaiglas, hetkel piiratud liikumisvõimega, kuid teovõimeline ja otsustusvõimeline. Korter on vanaema nimel. Kuidas on kõige lihtsam juriidiliselt (millised lepingud) minul kui tütretütrel tema korter maha müüa? Arvestades, et vanaemal ei ole võimalik hooldushaiglast lahkuda.

Kinnisasja võõrandamisele on seadusandja ette näinud kohustusliku notariaalse vormi, mis tähendab, et tehing tuleb sõlmida notari juures. Tehingu saab teha kinnisasja omanik ise või teine isik notariaalse volikirja alusel. Tänapäeval on võimalik notariaalseid tehinguid teha ka kaugtõestamise teel. Notar saab kaugtõestamise teel võimaldada vanaeaml osaleda tehingus ise või tõestada tehinguks vajaliku volikirja Teile.

Olime vabaabielus, mille käigus sai ühiselt soetatud korter ja suvila. Korter on kodulaenuga, suvila on välja ostetud kahe peale. Mina soovin kodulaenust välja astuda ning korteri koos laenuga saab endine kaaslane endale. Suvila jääb minule. Pangast tuli positiivne vastus ning nüüd oleks aeg notari juurde minna. Soovime korterile ja suvilale hindamised teha ning tasaarveldada omavahel. Kas omavahelised tasaarveldused peaks enne kodulaenu notarit tegema või see on hoopis eraldi teema ning ei puutu üldse sellesse tehingusse? Soovin kindlasti ka tasaarveldused lepinguliselt vormistada, et hiljem ei oleks kellelgi enam midagi nõudma hakata. Kardan, et kui kodulaenust välja astun, võib tekkida olukord, kus öeldakse, et mul ei ole õigust enam korteri turuväärtuse jagamisele ja pean teise poole suvila väärtusest endisele kaaslasele kinni maksma.

Kirjeldatud olukorras soovitan teha kõik kokkulepped ja kokkulepetest tulenevad tehingud samaaegselt. Kui olete kokku leppinud, et korter jääb elukaaslasele ja suvila Teile, saategi tehingu notari juures näiteks selliselt vormistada, et Teie vahetate oma mõttelise osa korterist elukaaslasele kuuluva mõttelise osa vastu suvilast ja elukaaslane võtab üle kogu laenujäägi tasumise kohustuse. Nii saavad mõlemast ühe kinnisasja suhtes ainuomanikud ja korteriga seostud laenu tasub edaspidi elukaaslane, kes on ka korteri omanik. Kindlasti on ka muid viise soovitud eesmärgi saavutamiseks sama tehinguga. Soovitan selles osas pidada nõu tehingut tõestava notariga.

Ostsin oktoobris 2023 majaosa. Kolisin sisse august 2024. Kuulutuses oli, et majal on uued aknad aga 2023-2024 sügis-talv olid kolmekordsed aknad seest udused. Suvel probleemi kuni eilseni ei olnud( 06,08,25). Aknad hakkavad jälle minema uduseks. Tuba soe, väljas vihm ja rõskus. Saunas, mida kiideti taevani on põranda kalle ka vale, vesi jääb põrandale. Endise omanikuga ei saa ühendust. Kuidas edasi toimida. Ostu-müügi kuulutus on olemas.

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1). Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest (VÕS § 218 lg 2). Kinnisasja müügilepingu puhul, mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmisest arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 2¹).

Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1). Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 220 lg 2). Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 3).

Kui müüja on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja (ostja) kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 1):

1. Nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1).
2. Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 101 lg 1 p 2).
3. Nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3).
4. Taganeda lepingust või öelda leping üles (VÕS § 101 lg 1 p 4).
5. Alandada hinda (VÕS § 101 lg 1 p 5).

Tere, Ostsime elumaja, müüja teavitas, et katuseakendega oli leke 6.a tagasi. See parandati ära ja notari lepingusse kanti samuti sisse. Kuna see leke oli lume sulamisega sisse tulnud ja see parandati ära siis kindlustunne oli ja ostsime maja ära. Peale ostu 6-7 kuud hiljem tuli sadeveega vesi tuppa. kahel korrusel lekked ja vesi voolas mööda seinasid alla. Kindlustus kattis minimaalse summa sisetöödest, tellis ekspertiisi ja selgus, et on puudustega teostatud katuseakende paigaldus ning katusekatte paigaldus. Müüja ei soovi ega näe, et see oleks varjatud või nende poolne viga sest nad teavitasid ja kinnitasid et katuseaknad korras ning kulud tuleks meil endil kanda, et see korda saaks. Kuna summad küündivad kümnetesse tuhandetesse siis ei näe ostjana, et peale maja ostu 6-7 kuud hiljem tuleks juba katust vahetada ja fassaadi ning seest seinud lammutada. Mida sellises olukorras teha?

Müüja vastutab asja lepingutingimustele vastavuse eest, mis oli olemas asja üleandmise ajal (sõltumata sellest kas müüja sellest teadis) ja mida ta ei ole ostjale teada andnud. Kui aknad on paigaldatud puudusega ja lekete jätkumisest ning akende puudusega paigaldamisest Teid ei informeeritud, oli see kindlasti olemas juba enne ostu-müügilepingu sõlmimist ja Teil on õigus nõuda, et puuduse kõrvaldab müüja oma kulul või hinna alandamist puuduse kõrvaldamiseks vajaliku summa võrra ning enamsaadu tagastamist müüjalt.