Otsing

Arestimisele ei kuulu üldjuhul alampalk + 1/3 alampalgast ülalpeetava kohta. Juhul, kui tegemist on elatise nõudega, on kohtutäituril õigus tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 11 arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust.

Kui olete võla sissenõudjale õigeaegselt tasunud, siis peaksite kiiresti ühendust võtma täitmisteate saatnud kohtutäituriga ning esitama talle maksekorralduse, millelt nähtub, et olete võla õigeaegselt sissenõudjale tasunud. Sellisel juhul täitemenetlus Teie suhtes lõpetatakse.

•  Võlgnik võib taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine). Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi, kui nõue on alusetu.

Kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta peab kohtutäitur tegema otsuse.

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi puhul tuleb arvestada, et see on samuti täitmiseks ja selle alusel saab algatada täitemenetluse.

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.

Eestkostetava nõusolek eestkostja määramiseks ei ole vajalik.

Perekonnaseaduse kohaselt /§ 16/ on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kui kokkuleppeliselt ei ole lapse ülalpidamist vanemate vahel võimalik lahendada:

Teatud juhtudel peab ülalpidamist andma lapse vanavanem. Nt  kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

Eestis reguleerib korteriühistute tegevust peamiselt korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Müügileping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, näiteks kinnisvara müümisel on kohustuslik notariaalne vorm.

Müüja kohustused:

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb järgida teatud menetluskorda:

Teenuse osutamise leping on kokkulepe, mille alusel üks isik (teenuse osutaja) kohustub osutama teisele isikule (tellija) teatud teenust, ja tellija kohustub selle eest maksma kokkulepitud tasu.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.

Kui kataloogist tellitud asi ei vasta kataloogis lubatud nõuetele või sellel ei ole omadusi, mida võiks tavaliselt sellise kauba puhul eeldada, on tarbijal õigus esitada selle kohta pretensioon kauba müüjale.

Kui kaup ei vasta kokkulepitud tingimustele, on tarbijal õigus esitada müüjale pretensioon nende puuduste suhtes, mis avalduvad asjal pretensiooni esitamise tähtaja ehk kahe aasta jooksul.

Kauplejal on kohustus kauba/teenuse müümise korral anda ostjale  maksmist tõendav dokument (ostutšekk, arve või muu nimetusega dokument), kus peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed: