Kiirelt kätte

Pärijate väljaselgitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult.

Pärimise vormistamise puhul tuleb arvestada notari tasuga. Pärimisega seotud notari tasud on notari tasu seaduse kohaselt järgmised:

Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Koduse testamendi puhul on väga oluline testaatoril omakäeliselt fikseerida enda nimi, testamendi tegemise kuupäev ja aasta, sest kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus

Pärandi vastu võtnud pärijale läheb üle pärandvara, mille koosseisu võivad kuuluda erinevad kohustused, mille pärija on kohustatud täitma (nt võlgnevused).

Testament on viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi.

Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Notariaalselt tõestatud testamendid jagunevad aga notari poolt testaatori tahteavalduse kohaselt koostatud ja testaatori poolt notarile tõestamiseks esitatud testamentideks.

Kui pärandaja on surnud pärast 2008. aastat, siis võrreldes varasemaga on kehtivas seaduses sätestatud, et avalduse peab notarile esitama see pärima õigustatud isik, kes EI SOOVI pärida – passiivselt ei saa pärandist loobuda.

Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaasa surma ko

Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele).

Testamendi ja pärimislepingu puhul tuleb arvestada sundosaga. Kui pärandaja on jätnud oma lapsed, vanemad või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda sundosa.

Pärand avaneb pärandaja surma korral. Pärandi avanemisel läheb pärandvara automaatselt üle kõigile isikutele, kes seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi on õigustatud pärima.

Loobumissüsteemile üleminekuga seoses on palju propageeritud võimalust pärandist loobuda juhul, kui pärija ei soovi tasuda pärandaja võlgu oma vara arvel. Selline võimalus tundub kiiret lahendust pakkuv.

Pärijate ringi ja pärandiosade suuruse määramiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha testamendi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest.

Omakäeliselt kirjutatud testament peab olema algusest lõpuni kirjutatud testaatori oma käega (testament ei tohi olla nt arvutis ega kirjutusmasinal trükitud). Testamendile tuleb testaatori poolt märkida oma nimi, testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Testament peab olema allkirjastatud testaatori poolt.

PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

Kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine seaduse järgi. Eestis reguleerib seadusjärgset pärimist pärimisseadus, mis määrab kindlaks pärijate ringi ja pärimisjärjekorra.

Pärimisleping on leping, mille alusel üks isik (pärandaja) määrab oma vara või osa sellest teisele isikule (pärija) pärast oma surma, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.

Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamiseks tuleks valmis olla vajadusel järgmiste dokumentide esitamiseks:

Notar avaldab hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märgib notar ka pärimistunnistuse tõestamise kavandatava tähtpäeva.

Pärimisregistri eesmärk on aidata kaasa sellele, et pärimismenetlus viiakse läbi korrektselt ning et oleks tagatud pärandaja ja pärija õiguste kaitse, võimaldades dokumentide ja andmete elektroonilist säilimist, edastamist ning avalikkuse informeerimist muuhulgas sellest, et pärandaja on teinud testamendi ning, et p