Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiits- ja Digiministeeriumi lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Pärimise vormistamise puhul tuleb arvestada notari tasuga. Pärimisega seotud notari tasud on notari tasu seaduse kohaselt järgmised:
Loe edasiKodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Koduse testamendi puhul on väga oluline testaatoril omakäeliselt fikseerida enda nimi, testamendi tegemise kuupäev ja aasta, sest kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud
Loe edasiPärijate väljaselgitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult.
Loe edasiTestament on viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi.
Loe edasiPärandi vastu võtnud pärijale läheb üle pärandvara, mille koosseisu võivad kuuluda erinevad kohustused, mille pärija on kohustatud täitma (nt võlgnevused).
Loe edasiNotariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Notariaalselt tõestatud testamendid jagunevad aga notari poolt testaatori tahteavalduse kohaselt koostatud ja testaatori poolt notarile tõestamiseks esitatud testamentideks.
Loe edasiPärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärandist ei saa loobuda passiivselt, s.t kui isik teab oma pärimisõigusest ega loobu pärandist, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärandist loobumiseks peab pärima õigustatud isik esitama notarile avalduse, mille koostab ja tõestab notar.
Loe edasiAbikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle üleelanud abikaas
Loe edasiAnnak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja, auto jms), õiguse (näiteks korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elatist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele).
Loe edasiTestamendi ja pärimislepingu puhul tuleb arvestada sundosaga. Kui pärandaja on jätnud oma lapsed, vanemad või abikaasa, kelle ülalpidamine oli pärandaja kohustus, pärandist ilma või vähendanud nende osa võrreldes seadusjärgse pärimisega, on neil õigus nõuda sundosa.
Loe edasiPärand avaneb pärandaja surmaga. Pärandi avanemisel läheb pärandvara automaatselt üle kõigile isikutele, kes seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi on õigustatud pärima.
Loe edasiPärijate ringi ja pärandiosade suuruse määramiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha testamendi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest.
Loe edasiKui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega sõlminud pärimislepingut, toimub pärimine seaduse järgi. Eestis reguleerib seadusjärgset pärimist pärimisseadus, mis määrab kindlaks pärijate ringi ja pärimisjärjekorra.
Loe edasiLoobumissüsteemile üleminekuga seoses on palju propageeritud võimalust pärandist loobuda juhul, kui pärija ei soovi tasuda pärandaja võlgu oma vara arvel. Selline võimalus tundub kiiret lahendust pakkuv.
Loe edasiOmakäeliselt kirjutatud testament peab olema algusest lõpuni kirjutatud testaatori oma käega (testament ei tohi olla nt arvutis ega kirjutusmasinal trükitud). Testamendile tuleb testaatori poolt märkida oma nimi, testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Testament peab olema allkirjastatud testaatori poolt.
Loe edasiPärandvara pankrot on pärandaja vara suhtes läbiviidav pankrotimenetlus, mida kohaldatakse juhul, kui pärandvaral lasuvad kohustused ületavad selle vara väärtuse.
Loe edasiPärimisleping on leping, mille alusel üks isik (pärandaja) määrab oma vara või osa sellest teisele isikule (pärija) pärast oma surma, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
Loe edasiJuhul kui üks pärijatest on alaealine, siis tuleks tehingute tegemisel arvestada perekonnaseadusest tulenevaid nõudeid ja erisusi. Lapse seaduslik esindaja on tema hooldusõiguslik vanem. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.
Loe edasiPärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega.
Loe edasiPärimismenetluse algatamise avalduse tõestamiseks tuleks valmis olla vajadusel järgmiste dokumentide esitamiseks:
Loe edasi