Kiirelt kätte

Allkirja õigsuse kinnitamine tähendab, et pädev isik kinnitab, et dokument on tema juuresolekul allkirjastatud või et allkirjastaja on talle kuuluvat allkirja omaks tunnistanud.

Notar kinnitab allkirja õigsuse siis, kui isik kirjutab dokumendile alla notari juuresolekul või tunnistab notarile, et dokumendil olev allkiri on tema antud.

Eestis on dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamiseks üldjuhul pädev notar. Notar võrdleb ärakirja või koopiat talle esitatud originaaldokumendiga ning kinnitab, et ärakiri vastab originaalile. Lisaks notarile võivad seaduses sätestatud juhtudel ärakirja õigsust kinnitada ka teised pädevad asutused või ametiisikud.

Legaliseerimine ei asenda tõlget. See, kas legaliseeritud dokumendile tuleb lisada tõlge, sõltub selle riigi nõuetest, kus dokumenti kasutatakse.

Legaliseerida saab üksnes dokumente, mille päritolu ja ehtsust on võimalik kontrollida. Seetõttu ei saa legaliseerida dokumente, mille puhul puudub võimalus tuvastada dokumendi väljaandjat, allkirjastajat või allkirja ehtsust.

Üldjuhul ei saa legaliseerida näiteks:

Äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või välismaa äriühingu filiaali saate asutada notari või

Äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja või mittetulundusühingu saab elektroonilisel teel registreerida kui kõigil seotud isikutel (juhatuse liikmed, asutajad, nõukogu liikmed jne) on ID-kaardid.

Vastavalt raamatupidamise seaduse § 25 lõikele 3 allkirjastab vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiit

Justiitsministeerium

Lapse ülalpidamise eest vastutavad eelkõige mõlemad vanemad.

Perekonnaseaduse kohaselt on eestkostjate üle järelevalve teostamine allutatud kohtutele, järelevalve teostamine väljendub põhiliselt eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmises ja eestkostja aruandluse kontrollimises.

Alaealisele lapsele saab teatud juhtudel määrata eestkostja ka ilma vanema õigusi täielikult ära võtmata.

Kui eestkostetava nimel kavandatav tehing võib kaasa tuua eestkostja ja eestkostetava huvide konflikti, ei või eestkostja eestkostetavat selles tehingus esindada.

Eestkoste lõpeb eestkostetava surmaga, vanema hooldusõiguse taastamisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava täisealiseks saamisega. Eestkostja surm ei lõpeta eestkostet. Sellisel juhul määratakse eestkostetavale uus eestkostja.

Täiskasvanule võib eestkoste määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostjat ei määrata, kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Jah, abikaasa võib nõuda ülalpidamise andmist ka tagasiulatuvalt. Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist (perekonnaseaduse § 16 lg 4).

Alaealise juures räägitakse eestkostest siis, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha.

Vanemad (kui last ülal pidama kohustatud isikud) võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Kuni 31.12.2021. a oli elatis ühele lapsele vähemalt pool miinimumpalka, s.o 2021. a. 292 eurot kuus. Alates 1.01.2022. a ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära.

Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.