Kas vanemad võivad ise elatise osas kokku leppida?

Vanemad (kui last ülal pidama kohustatud isikud) võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Näiteks – vanemad võivad leppida kokku, et ülalpidamise kohustust täidetakse muul moel kui rahas; ka võib kokku leppida, et vanemad ei esita teineteise vastu elatisnõuet, kui ühe vanema juurde jääb üks ja teise juurde teine laps.

Vanematevaheline kokkulepe peab olema selline, et lapse igapäevased vajadused oleksid kaetud. Selline kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.

Samas tuleb tähele panna, et vanematevahelise kokkuleppe olemasolu ei välista ega piira siiski seadusest tuleneva elatisnõude esitamist, kuid kohtus lapsele elatist välja mõistes tuleb arvestada vanemate kokkulepet.

Riigikohus on asunud seisukohale,  kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13).

Kui vanemad on sõlminud elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppe, millega kohustatud vanem on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, siis kohustuse rikkumise korral saab pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.