Kiirelt kätte

Tere! Palun võimalusel nõu- Kas rõdu ja aknaaluse vahelised remonttööd on korteriühistu vastutusala või korteriomaniku vastutusala? Kes tellib töö ja maksab? (vaja remontida rõdu ja aknavaheline ala+ akna alune, kust tuleb korterisse miinuskraade ja vett sisse).

Lapse isaga on kokkulepe 50/50 arvete (lasteaeg, treeningud, apteek, riided jms) tasumise osas. Lapse isa ei tasu arveid (kõik dokumendid ja Excel olemas) ning ees on ootamas ka suurem ortodontia arve. Lapse isal on juba kohtutäituri poolt arestitud vara.

Tere! Olen pensionäär ja saan vanaduspensioni brutto 828,81. Palju võib kohtutäitur maha arvestatud võlga minu pensionist. Kuna on kahe kohtutäituri nõue siis sooviks teada palju tohib minu pensionist maha arvestada raha .

Tere! Suur tänu vastuse eest. aga minul on veel küsimus kohtutäituri kohta. On kohtutäituril õigus arestida peale võlgniku pangaarveldusarvet ka võlgniku kinnisvara? Võlgnikul ei ole Eesti Vabariigi territooriumil mingisugust kinnisvara aga on välismaal.

Kas lapse 18 aastaseks saamise kuul peab lahuselav vanem maksma elatise täiskuu eest või proportsionaalselt kuni lapse täisealiseks saamise päevani?

Tasuda tuleb päevade eest kuni sündimise päevani.

Tere päevast, Küsimus on ostetud maja ja varjatud defektide kohta. Nimelt ostsime maja 06.01.2026 (oli notar) ja võtmed saime 27.02.2026. Praeguseks avastasime, et vanas garaazihoones trenažööride ja vaipade alla oli varjatud uks mille avamisel saab sisse nn keldrisse.

Ostsime pool aastat tagasi korteri. Lepingus ja ka hindamisaktis on kirjas, et elamupind on 58m² kuid nüüd mõõtsime korteri üle ja saime teada, et tegelik suurus on 51,5m². Kas tegu on varjatud puudusega ja saaksime küsida üle makstud osa eest raha tagasi?

Tere, Küsimus abielu lahutamise kohta. Vara osas on juba tegemist lahusvaraga (maja) aga muus osas on ühisvara. Kas abielu lahutamise korral on vaja läbi käia kindlasti ka vara jagamise protsess või kui kumbki pool seda ei soovi, vormistatakse vaid lahutus? Heade soovidega, A

Olen lapsevanem, kellel on sündinud järjest kolm last. Tähtajaline tööleping lõppes kaks kuud enne esimese lapse sündi ning seejärel viibisin laste sünni ja hooldamisega seotud perioodidel (kokku 52 kuud), saades järjestikku vanemahüvitisi ilma pausideta.

Olukorra kirjeldus: Elame lahus oma lapse isast 7 kuud. Meil on ühine kodu, kus minu omandiosa on 30% ja lapse isa omandiosa 70%. Korter on koormatud ühise pangalaenuga. Laps elab igapäevaselt koos minuga selles eluruumis.

Mina müüsin korterit. Maakler teavitas mind et ostja soovib kaminat ehitisregistrisse sisse kanda, see on nende ostu tingimused. Maakler ja "Plaan 2" firma pakkusid abi.

Tere!

Mul on selline halb situatsioon. Me lahutame oma abielu naisega. See ei ole meie üldine soov. Meil on korter, mida me ostsime abielus. See korter pidi olema nagu kingitus Meie vanematelt, aga nüüd on vaja kuidagi seda korterit jagada.

Kas on võimalik järgmist juhtumit kuidagi testamendi, pärimislepinguga, või muu variandiga reguleerida: Mul on elukaaslasega(ei ole abielus) ostetud kahe peale kinnistu, kuhu ehitame ühise kodu. Meil mõlemal on eelmisest suhtest 1 laps.

Tere Septembris kooli hoovi juures varastati tõuks minu lapsel.Pöördusin politseisse.Kaamerate all kõik oli salvestatud ja isik tuvastatud.Veebruaris politsei küsis ostu arve, kuid seda mul enam ei ole, ja leidsin sarnase toode hinnaga 170 euri.Politsei ütles, et tegu on 12 aastase lapse

Tere! Küsimus KÜ parkimiskorra kohta. Oleme mitmekümne korteriga kortermaja, kus on ka äripindu. Kinnistul on parkla, mis on kaasomandis ja piiratud GSM autoväravaga.

Meil on garaaziühistu. Kas juhatuse liige saab olla garaazi kasutaja või rentnik - kasutaja on omaniku vend? Meil on probleem, et üldkoosolekul ei tule piisavalt kohale, ei saa otsustada midagi.

Sain parkimise trahvi 45eurot. Parkla hinnakiri on 4eur/24h. See tundub ebaproportsionaalselt suur trahv ja kui otsida infot siis leiab et kohtupraktika toetab seda et trahvimäär ei saa olla parkimise tasust ebaproportsionaalselt suurem. Hetkel vahe üle 10x.

Mul on tekkinud elatisvõlg ajavahemiku 2008–2010 eest. Sel perioodil ei olnud mul võimalik elatist vajalikus suuruses õigeaegselt tasuda, mistõttu kujunes välja võlgnevus. Tegin juhutöid ning minu sissetulek oli ebaregulaarne ja ebapiisav.

2008 aastal läks firma, kus ma töötasin, pankrotti. 2025 avastasin endist töökaaslast otsides, et mulle oli määratud rahaline hüvitus aastal 2017. Mulle pole seda hüvitatud kuna ma ei teadnud hüvitisest.