Töölepingus on kirjas töötaja tunnitasu 7.50. Lepingus puudub viide kas tegemist 1,0 ; 0,75 või 0,5 kohaga. Tööandja maksab tehtud tundide eest 7,50, kui tööd vähem, siis ainult miinimumtasu. Kas selline leping on õiguspärane?

Töökoormus tuleb töölepingus kindlasti kindlaks määrata. Kui see on jäänud tegemata, saab lähtuda pooltevahelisest praktikast. Kui tegemist on näiteks 0,5 koormusega, peab töötaja töötama vaid 0,5 konkreetses kalendrikuus kehtivast kalendaarsest tööajanormist, mis on leitav näiteks siin. Seda ületavad tunnid on ületunnid, mis tuleb hüvitada täiendava vaba aja andmisega või kokkuleppel rahas, makstes ületundide eest 1,5 kordset kokku lepitud tunnitasu. Kui aga töötatakse 1,0 koormusega, peab tööandja tagama töötajale selles kuus ette nähtud tööajanormi ja maksma tasu tööajanormi alusel ka siis, kui tööandjal töötajale kõigiks tundideks tööd anda ei ole.

Olen palgatööl. Milles võib olla asi, kui minu jaanuar-veebruar palgakulu brutoväljamaksed on samad, märtsikuu aga ca 500.- eurot vähem (väiksemad on ka sotsiaalmaks, tulumaks ja töötuskindlustusmaks). Olin 1 nädal puhkusel, haige ei olnud, sain lisatasu asenduse eest, tundub et netoväljamaksed mulle tööandjalt ka klappisid, 1 märtsi palgamakse tehti aga aprillis..

Parima selgituse saab Teile anda tööandja raamatupidaja. Samuti on kindlasti kõik nähtav ka palgalehtedelt, mille tööandja on kohustatud Teile andma, kui Te vastava päringu teete.

Ilma asjaolusid teadmata võib oletada, et erinevus on tekkinud puhkusetasu maksmisega. Puhkusetasu makstakse teatavasti välja enne puhkusele jäämist. Kui olite puhkusel märtsis, maksti ka puhkusetasu märtsis ja deklareeriti märtsi kuu TSD-l. Märtsis töötasite nädala võrra vähem kui muudel kuudel (puhkuse võrra) ja töötasu märtsi eest maksti välja aprillis. Seega deklareeriti ka väljamakse aprilli kuu deklaratsioonil.  Nimelt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (TuMS § 40 lg 4). Samaks tähtpäevaks esitab tulumaksu kinnipidaja Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni (TuMS § 40 lg 5).

Puhkusejääk on 9 päeva, soovin kasutada 5. Tööandja on koolijuht, kellel ei ole koolidikumentides ära selgitatud see osa.Ja uue noore juhina ei osanud ta vastata. Aga koolipidaja on ,,suuliselt,, koolitöötajatele raamatupidaja kaudu öelnud, et alla 7 p ei saa puhkust võtta! Et siis lähtuma peaks millest/kellest? Tänades

Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks (TLS § 68 lg 5). See tähendab, et tööandja võib, aga ei pea andma põhipuhkust vähem kui 7 päeva (näiteks 5 päeva), kui puhkus on jagatud osadeks ja ühe puhkuseosa pikkus on vähemalt 14 päeva. 

Tere, töötan koolis majahoidjana ja mul on konkreetne kuupalk,milleks on alampalk. Küsimus,kas riigipühad,mis langevad tööpäevade peale,kuid on vabad ja ma ei pea olema tööl-on tasustatud või ei ole? Näiteks see aasta oli jaanipäev ja võidupüha nädala esmaspäev ja teisipäev,siis nende päevade eest ma raha ei saanud,ehk siis ma ei saanud sel kuul miinimumigi kätte. 

Töötasu on kokku lepitud töölepingus, nii nagu ka koormus, millega töötatakse. Kui Te olete kuupalgaline, on Teie tööleping tõenäoliselt täistööajaga töötamiseks. Sellisel juhul lähtutakse riiklikust tööajanormist. Tööajanorm konkreetses kuus vastab tundide arvule, mis on selle kuu tööpäevad (riigipühad välja arvatud) korrutatud 8 tunniga ja kui töötaja ei ole ajutise töövõimetuse lehel, või ei kasuta mõnd puhkust, tuleb talle maksta, vaatamata sellele, et konkreetsel kuul on riigipühad, töölepinguga kokku lepitud tasu. Lisaks ei ole lubatud täiskoormusega töötajale, kes ei ole kasutanud puhkust või olnud ajutise töövõimetuse tõttu tööst eemal, maksta väiksemat palka, kui seda on kehtestatud alampalk.

Selline küsimus, et tuli meie asutusse uus juhatus, kellega sai ka uuesti töölepingud üle vaadatud ja allkirjastatud ( veebruar ). Suurt midagi ei muutnud ja tööjuhendit kohe kirjas ei olnud, see lisati alles mai keskel, et kas tööandjal on õigus tööjuhendit lisada hiljem kui leping on juba allkirjastatud? ette tänades.

Ametijuhend on töölepingu osa ja selle muutmine on lepingutingimuste muutmine. Kui töötingimused erinevad varasematest oluliselt, on tegemist lepingu muutmisega, mida saab teha küll mistahes ajal ent vaid poolte kokkuleppel ehk juhul kui nii tööandja kui töötaja on sellega nõus.

kui ma olen lähetuses tööline Eestist ja töötan Soomes , olen teeninud 6 kuuga 16000 eurot , kuigi tööandja deklaleeris minu sissetulekutest ainult 6000 eurot , öeldes et siis ma ei maksa eestile 15% lisamakse , sammuti tööandja arvestas minu palgase maksuvaba päevaraha millest ma ei maksnud soome tulumaksu ( teenisin ju oma tööga seda raha), jälgisin oma tunde koguaeg ja kindlalt tean et mitte igakuu oli mul see maksuvaba päevaraha vaid palgast läks täiesmahus tulumaks soome aga tööandja väidab et kuna mul lähetus päevaraha millest ei maksnud tulumaksu soome siis puhkusetasu mul tuleb väiksem , kuna deklareeritud on 6000 eurot siis tuleb sellest summast puhkuseraha . Kas tõesti puhkuseraha tuleb vaid 6000 tuhandest või siis tööandja üritab teenida endale raha taskusse ? Kusjuures ma ei saa oma palga kontrollida kuna tööandja ei saatnud mulle ühtegi palgalehe ja kui ma palusin seda saata vastus oli : meie ei saada palgalehe , meil on palju töötajaid ja see on väga keeruline ja raske . Ma tõesti mõtlen et kuskil mind pettab tööandja , mis võin teha selles olukorras?

Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mis on arvutatud töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõikes 8 sätestatud korras keskmise töötasu alusel. Keskmise töötasu arvutamisel võetakse aluseks töötasuna arvestatud summad, päevaraha arvestuse aluseks ei võeta. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine (TLS § 70 lg 2).Tööandja on kohustatud töötaja nõudmisel andma andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lg 2 p 12). Seega on tööandjal kohustus vastava nõude saamisel edastada teile palgalehed. 

Informatsiooni makstud tasude ja kinni peetud maksude kohta saate ka selle riigi maksuametist, kuhu Teie tööjõumaksud deklareeritakse ja tasutakse.

Kui tööandja on möödunud aasta jooksul ületunde 1,0-kordse koefitsiendiga arvestanud (mitte 1,5-kordsega, nagu seadus ette näeb) ja see alles nüüd välja tuli, kas on õigust tagantjärgi saamata töötasu nõuda? Kui tööandja väidab, et see oli suuline kokkulepe, siis kas sellel väitel on seadusliku alust?

Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Rahas hüvitamisel maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 6, 7). Seadus ei anna võimalust kokku leppida teisiti. Ületunnitöötasu nõue tuleb töövaidluskomisjonile esitada 3 aasta jooksul alates palgapäevast või töölepingu lõppemise päevast. Kui töötaja töötab summeeritud tööajaga, siis ületunnitöötasu nõue muutub sissenõutavaks arvestusperioodi lõpule järgneval palgapäeval.

Olen käsunduslepinguga ettevõttes suvekuudel tööl. Tööpäevade ajad on ette antud tööandja poolt. Kas ülemusel on õigus määrata igale päevale 1h pikkune tasustamata paus, kui tegelikult tööpäeva jooksul ei ole võimalik asutusest lahkuda ega ka olla tund aega tööst eemal. Rääkisin sellest ka ülemusega kuid ta ütles, et seadusega on ette nähtud tasustamata paus. Töölepingus tõesti on see ettenähtud, aga kuna mul on käsundusleping, siis kas ülemusel on õigus palgast maha võtta see tasustamata pausi raha?

Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse olukordades, kus isik osutab teenust ja on piisavalt vaba otsustamaks teenuse sisu ja oma aja üle. Näiteks sõlmitakse käsundusleping koolitajaga, kes ei allu ettevõtte sisekorrareeglitele, on oma eriala spetsialist ning on ette antud teema ulatuses vaba otsustamaks, millest ja kuidas ta räägib.

Tööleping sõlmitakse olukordades, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele ning töötab tööandja poolt ettenähtud aegadel. Tööleping sõlmitakse kestvussuhte korral, kus tööandja ja töötaja on omavahel selgemas alluvussuhtes, kui seda ollakse teenuse osutamise korral. Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. 

Seega, kui allute tööandja juhtimisele ja kontrollile ning ei ole iseseisev töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on tegemist töölepingulise suhtega koos kõigi töölepinguseadusest tulenevate hüvede ja garantiidega. Kui aga tegemist on siiski käsunduslepinguga, olete töö tegemise aja ja koha valikul iseseisev ja tööandja töökorralduse reeglid Teile selles osas ei kehti.

Töötasin Eesti ettevõtte jaoks ümbrikupalgal nii kui ka Soomes. Võlgu ollakse ikka veel ligi 3000€. Kõik sellest rahast on teenitud Soomes. Soomes mulle lubati et tehtakse leping ja võetakse ametlikult tööle aga seda ei juhtunud. 10 kuud on möödas nüüd viimasest töötamisest seal. Mul on palju pilte, videosid, salvestisi kõigest mille vastu seal Soome objektil eksiti + palju inimesi kellel on/oli sama situatsioon. Kuidas tegeleda sellega nii et rahad kätte saab või tööandja karistada saab?

Saamata jäänud ümbrikupalga nõudmiseks tuleks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, esitades nõude nelja kuu jooksul alates õiguse rikkumisest teadasaamisest (TLS § 3¹). Töötasu nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TLS § 29 lg 9). Samuti on võimalik, et Maksu- ja Tolliamet saab aidata töötamise tuvastamisel ja maksukohustuste täitmise kontrollimisel.

Ümbrikupalgast, selle maksmise ja vastuvõtmisega seotud riskidest saab rohkem lugeda Tööinspektsiooni Tööelu veebilehelt.

reaalselt kelle juurde sellise asjaga minna kui tööjuures iga pisi asja eest näritakse, näidatakse näpuga minu peale. ülemusest loomakasvatusjuht karjus tööjuures lõunasöögi lauas näkku 2023a sügise paiku mulle "ma oleks sind maha löönud kui seda näinud oleksin" ja siis 2024a novembri paiku laseb mind "mida v#ttu" ütlemise eest paugupealt lahti (mind see ülemus ei saanud jõulupeole kutsuda kuna lasi mind nii absurdse asjaeest lahti). 2025a koristas endine farmijuhataja koos ülemuse õega söögitoa põrandat laudas ja siis ütles täiesti viisakalt mitte karjudes ega ka negatiivsel toonil mulle midagi sarnast nagu "sina sinna söögituppa lauda kummikutega ei lähe muidu ma annan peksa sulle" (see oli see aeg kui ma üliharvaüldse süüa võtsin ning tol ajal kui ta ütles seda mulle siis ma pole vist juba 1 kuu seal ruumis söömas käinud). pmst selle 2023a juhtumi kohta on mul 2 tunnistajat (traktorist kellele ma olen sellest rääkinud peale seda kui mind lasti ropu väljendi kasutamise eest lahti ning tal midagi oli meeles sellest ja siis agronoom ka kes läks suht kähku sealt laudast minema kuid agronoomiga mina ei suhelnud, agronoom noor naisterahvas 30ndates eluaastates ja usun, et tal teravalt meeles nii nagu minul aga ma ei tea kui head sõbrannad nad ülemusega on) ja ainus võimalus seda tõestada oleks olnud kaamera abil. seal firmas on selle nais ülemusest loomakasvataja ametisoleku ajast tehtud soodustuspettust millest tegi ka saarte hääl uudise. et selliseid inimesi võimukuritarvitamise ja alavääristamisega vahele võtta on ainus võimalus kasutada salaja kehakaamerat. 2023a sügise kanti süüdistati mind auto lõhkumises ja siis olin koos uue töölisega autos......... pole sõnu ei oska kirjeldada aga see pole ainus selline alusetu süüdistus ning peale seda ütlesin ühe traktoristile et siin laudas töötades peaks advokaat ja bodycam olema et läbi lüüa. Tohib tööline kehakaamerat kasutada enda huvides?(kellelegi.teisele.ei.näita.neid.videosid.vaid.enda.kaitseks.kui.ülemus.proovib. alavääristada.ja.enesehinnangut.alla.suruda.sest.muudmoodi.ei.saa.selliste.inimeste.eest.end.kaitsta.kui.ainult.töölt.ära.tulemisega.ja.sellisel.juhul.on.ülemuse.võit.)joodikust.50aastane. töökaaslane.pidi.maksma.800+euri.kuna.sõitis.jootja.4kinnituspolti.puruks.ja.ma.vatrasin. sellest.igale.viimasele.inimesele.kes.minu.teele.sattus.ning.ülemusele.ei.meeldi.see.anuh.nad.said.tema.käest.arvatavasti.selle.summa.kätte.

Töökiusamine saab tihti alguse omavahelisest võimuvõitlusest ning muutub kiusamiseks siis, kui üks pooltest on teise vastu nõrgemasse positsiooni pandud. Positsiooni nõrgestamise eesmärk on jätta ohver ilma sotsiaalsetest kontaktidest teiste kaastöötajatega ning lõpuks ta täielikult töökeskkonnast tõrjuda. Tööinspektsioon on veebilehel Tööelu andnud juhised töötajale töökiusamise korral tegutsemiseks.