Perekonnaseaduse /§ 73/ kohaselt, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt.

Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks lähtudes ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest ning arvestades abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal.

Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.

Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, tuleb pöörduda kohtusse. Kohus mõistab lahutatud abikaasalt teise (õigustatud) abikaasa nõudel välja elatise.

Hageja (elatise saamiseks õigustatud lahutatud abikaasa) peab tõendama, et tema sissetulekud ja vara ei ole piisavad tema tavapäraste vajaduste rahuldamiseks (esitada tuleb vastavad tõendid).

NB! Elatise võib õigustatud isiku nõudel välja mõista ka ühekordselt makstava summana, kui selleks on oluline põhjus ja kohustatud isikut sellega ebaõiglaselt ei koormata.

Kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui:

Notariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata.

NB! Kokkulepe, millega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine. Ülalpidamisleping lõpeb õigustatud või kohustatud isiku surmaga. /PKS § 78/

Perekonnaseaduse kohaselt /§ 16/ on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab seejuures tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. 

Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

Vanuse või terviseseisundi tõttu ülalpidamisnõude korral tuleb maksta nii kaua, kuni ülalpidamist saama õigustatud isikult, ja niisuguses ulatuses, milles ülalpidamist saama õigustatud isikult, ei või endale sissetuleku hankimist eeldada. /PKS § 73 lg 2/

Ühise lapse hooldamise tõttu ülalpidamisnõude korral kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. /PKS § 72/

Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud isiku või kohustatud isiku surma puhul. /PKS § 79/

Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. /perekonnaseaduse § 72/