Vanemahüvitise arvestus - FIE Tulu vs Kassapõhine perioodi arvestuse printsiip. Lapse eeldatav sünni kuupäev 07.09.2026. Võrreldav periood vanemahüvitise arvestamisel 01.12.2024-30.11.2025. Antud perioodil oli enamus teenitud maksustatav tulu FIEna ja maksukohustus tekkis järgmiseks perioodiks. Antud maksukohustuse tähtaeg on oktoober 2026 ning tänaseks see on täies mahus tasutud eelneval perioodil teenitud tulu eest. SKA arvestuse järgi on vanemahüvitise määr minimaalne. Tulu laekumise ja maksukohustuse tekke järgi vahe on 2500.-, millest sõltub meie pere toimetulek. Palun abi. All vastus sotsiaalkindlustusametilelt Selgitame, et vanemahüvitise määramisel ja arvutamisel juhindume perehüvitiste seadusest (PHS). Vastavalt PHS § 39 lõigetele 1 ja 2 arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus taotleja keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks, lähtudes sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmetest. Vanemahüvitise suuruse määramisel arvestatakse kassapõhist arvestust. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) deklareerib eelmisel kalendriaastal teenitud tulu järgmise kalendriaasta alguses ning maksab nimetatud summalt sotsiaalmaksu hiljemalt deklaratsiooni esitamise aasta oktoobrikuus. Kassapõhisuse põhimõttest tulenevalt maksude tasumisel ja nende deklareerimisel, käsitletakse juurde maksmisele kuuluvat sotsiaalmaksu selle aasta sotsiaalmaksuna, kus see on makstud, mitte eelmise aasta sotsiaalmaksuna, mille kohta deklaratsioon koostati. Seega omab tähtsust sotsiaalmaksu maksmise periood, mitte tulu tekkimise periood. Vanemahüvitise arvutamisel võtame aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu summad. FIE vanemahüvitise arvutamise jaoks ei ole erireegleid, et saaksime võtta aluseks väljapool arvestusperioodi tasutud sotsiaalmaksu või prognoositavat juurdemaksmisele kuuluvat summat. Ka FIE puhul ei ole vanemahüvitise arvutamisel määrav ettevõtlustulu teenimise aeg, vaid vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaksust, mille Maksu- ja Tolliamet on isikustanud ja kandnud sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sotsiaalkindlustusamet saab sotsiaalmaksu andmed Maksu- ja Tolliametilt automaatse andmevahetuse käigus. Vanemahüvitise arvutamisel võetakse arvesse sellel alusperioodil tasutud sotsiaalmaks. Teie vanemahüvitise arvutamise alusperiood on 01.12.2024–30.11.2025 ning sellel perioodil sotsiaalmaksu suurus on 4512.24 eurot. Saadame Teile ema vanemahüvitise pakkumuse, kus on välja toodud täpne arvutuskäiku, palun tehke oma valik ning kinnitage see. Lisainfot ema vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kohta leiate meie kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/ema-vanemahuvitis-ja-emapuhkus https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/jagatav-vanemahuvitis-ja-vanemapuhkus.

Tutvunud esitatud asjaolude ja Sotsiaalkindlustusameti selgitusega, saab anda järgmise õigusliku hinnangu.
Vanemahüvitise määramise ja arvutamise alused on sätestatud perehüvitiste seaduses (PHS). PHS § 39 lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus taotleja keskmise tulu alusel, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Arvutamisel lähtutakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmetest.
Sotsiaalkaitse infosüsteem on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu, mille vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet. Vanemahüvitise määramisel kasutatavad sotsiaalmaksu andmed saadakse Maksu- ja Tolliametilt automaatse andmevahetuse kaudu. Seetõttu lähtub Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise arvutamisel infosüsteemis kajastuvatest isikustatud sotsiaalmaksu andmetest ning ei arvuta iseseisvalt ümber sotsiaalmaksu tasumise aluseks olnud tulu tekkimise aega või suurust.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksustamise eripära seisneb selles, et ettevõtlustulu deklareeritakse pärast maksustamisperioodi lõppu ning sellelt tulult tasumisele kuuluv sotsiaalmaks määratakse ja tasutakse järgneval perioodil vastavalt maksuseadustes sätestatud korrale. Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus ettevõtlustulu on teenitud vanemahüvitise arvestusperioodil, kuid sellelt tulult tasutud sotsiaalmaks kajastub sotsiaalkaitse infosüsteemis alles hilisemal perioodil.
Kehtiv perehüvitiste regulatsioon ei sätesta FIE-de suhtes erireeglit, mille alusel oleks võimalik vanemahüvitise arvutamisel arvestada väljaspool arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu üksnes põhjusel, et vastav ettevõtlustulu teeniti vanemahüvitise alusperioodil. Samuti ei tulene kehtivast regulatsioonist Sotsiaalkindlustusametile õigust asendada infosüsteemis kajastuvad andmed ettevõtlustulu tekkimise perioodi, prognoositava sotsiaalmaksu või hiljem tasutud sotsiaalmaksuga.
Seega sõltub FIE vanemahüvitise arvutamise aluseks olev tulu sellest, millised sotsiaalmaksu summad on Maksu- ja Tolliameti poolt isikustatud ning kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi vanemahüvitise arvestusperioodil. Kui vanemahüvitise alusperiood on määratud õigesti ning Sotsiaalkindlustusamet on arvesse võtnud kõik sellel perioodil infosüsteemis kajastunud sotsiaalmaksu andmed, on arvutus üldjuhul kooskõlas kehtiva regulatsiooniga.
Kui isik leiab, et vanemahüvitise arvutamisel ei ole arvesse võetud kõiki asjakohaseid andmeid või esineb kahtlus arvutuse õigsuses, on võimalik esmalt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, taotledes otsuse ja arvutuse täiendavat kontrollimist ning selgitust selle kohta, milliseid sotsiaalmaksu andmeid vanemahüvitise määramisel aluseks võeti.
Juhul kui Sotsiaalkindlustusamet on teinud vanemahüvitise määramise kohta haldusakti ning isik ei nõustu selle sisuga, on tal õigus esitada haldusaktile vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest. Vaides saab esitada oma põhjendused ning paluda haldusakti uuesti läbi vaadata, sealhulgas kontrollida arvutuse aluseks olnud andmeid ja õigusnormide kohaldamist.
Kui vaide lahendamise tulemus isikut ei rahulda, on võimalik pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Halduskohtus saab hinnata, kas Sotsiaalkindlustusamet on haldusakti andmisel õigesti kohaldanud õigusnorme, kas otsuse tegemisel on järgitud menetlusnõudeid ning kas otsus on õiguspärane.
Kui vaidluse sisuks ei ole konkreetse arvutuse või andmete ebaõigsus, vaid küsimus selles, kas kehtiv regulatsioon toob FIE-de puhul kaasa erineva kohtlemise võrreldes teiste tulu teenijatega või kas selline regulatsioon on kooskõlas põhiseaduslike põhimõtetega, saab selle küsimuse lõpliku hinnangu anda üksnes kohus.

Tere, Kui ma olen vanemapuhkusel, kuid käin tööl edasi siis kas pean tööandjat ka vanemapuhkusest teavitama?

Tere!

Jah, see kohustus tuleneb töölepingu seaduse § 62 lg-st 3: Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

See, et tegelikult käite samal ajal tööl edasi, seda kohustust ei mõjuta.

Minu tööandja maksab kõikidele preemia 2025. aasta ettevõtte heade tulemuste eest kahes osas: 40% aprillis 2026 ja 60% novembris 2026. Kuna jään vanemapuhkusele selle aasta juulis, siis kas mul on õigust saada seda teist osa 2025. aasta eest teenitud preemiast selle aasta detsembris, vanemapuhkusel viibides? Ettevõtte sisekorraeeskirjades ei ole sellel teemal midagi mainitud.

Üldjuhul on tulemustasule/preemiale õigus ka töötajal, kes on selle maksmise ajal vanemapuhkusel. Seda eeldusel, et lisatasu/preemia välja maksmise eeldused on töötamise ajal töötaja poolt täidetud. Vanemapuhkuse ajal on töötajal endiselt tööandjaga kehtiv tööleping, lihtsalt töö tegemine on vanemapuhkusel olemise ajaks peatunud. Riigikohus on kohtuasjas 2-21-9335/18 nentinud, et kui tööandja on lisatasu/preemia maksmise muutnud osaks palgakorraldusest ning töötaja on täitnud selle saamiseks nõutud tingimused, on lisatasu/preemia muutunud palga osaks ja töötajal on sellele õigus. Soovitan konkreetsel juhul täpsema selguse saamiseks pöörduda järelepärimisega oma tööandja poole.

Tere! Soovin teada, mis tingimustel on 2026. aastal võimalik töötada vanemapuhkuse ajal ning kas ja kuidas see mõjutab vanemahüvitist? 

Hüvitise saamise ajal on lubatud töötada või viibida vanemapuhkusel. Alates 01.01.2026 ei ole vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimine piiratud. See tähendab, et olenemata sellest, kui palju Te lisaks vanemahüvitisele tulu saate, vanemahüvitist ei vähendata. Muudatus rakendub nii senistele kui uutele vanemahüvitise saajatele ega olene hüvitise suurusest. 

Laps sünnib 2025. Maksimaalne vanemahüvitise piir on ~5265€ kuus. Kui hüvitise saamise ajal teenitakse ka lisatulu ning teenitud tulu ületas vanemahüvitise saamise ajal lubatud lisatulu ülempiiri, siis vähendame sinu vanemahüvitist vastavalt teenitud summa suurusele (Vanemahüvitis - [(brutotulu – ülempiir) : 2] = vähendatud vanemahüvitis). 2026 alates on hüvitise uueks ülempiiriks 3788€ ning kaob ülevaloleva valemi rakendamine juhul kui teenitakse lisatulu. Kui laps sünnib 2025 jooksul, jääb vanemahüvitise ülempiiriks 5265€ ning olenemata 2026. a tulevast seadusemuudatusest, jääb see piir kehtima. Küsimus: Saades edaspidi 2026 aastal vanemahüvitist, kas sellisel juhul jääb kehtima ka lisatulu korral hüvitise vähendamise mehhanism(Hüvitis = Hüvitis – (Tulu – Sissetulekupiir) / 2), mis eksisteeris 2025 seisuga või see edaspidi ei rakendu ning maksimumiks jääb 5265€ millest midagi maha ei arvata? Aitäh!

Vanemahüvitise ümberarvutamine sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamise korral toimub PHS § 44 alusel. Kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, vähendatakse vanemahüvitist (PHS § 44 lg 1). Alates 01.01.2026 on Perehüvitiste seaduse § 44 kehtetu. 

Vanemahüvitise ülempiiri muutused 01.01.2026 alaneb vanemahüvitise ülempiir - praegu on märgitud Sotsiaalkindlustusameti lehel sellest hetkeks kehtima hakkavaks ülempiiriks 3788 eurot, kuid defineeritud on see kui kahekordne Eesti keskmine palk lapse sünniaasta üleeelneval aastal (mis 2026 korral oleks siis 2024 keskmine palk). See on aga Statistikaameti kohaselt 1981 eurot ehk ülempiir peaks olema 3962 eurot. Seaduse mõttes, kumb siis kehtima peaks? Lisaks, kui saan teise lapse näiteks aastal 2028, siis kas kui olen saanud enne esimese lapse sündi (oletame, et 2026) vanemhüvitise piirmäärast rohkem tasusid (oletame nt 4500 bruto) ehk minu vanemahüvitis jääb 2026 alla minu palgale, siis kas 2028 aasta toetuse arvestamisel võetakse arvesse ikka minu kõrgemaid tasud varasemalt, st vanemhüvitis saab kasvada koos piirmäära kasvuga (oletame, et Eesti keskmine palk kasvab 2026 aastaks 2200 ehk piirmäär oleks 4400) mitte ei jää ette 2026 kehtinud piirmäär?

Valitsus on otsustanud langetada vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele. See muudatus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2026 ja rakendub nendele peredele, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on või sünd toimub sel kuupäeval või pärast seda. Kui laps sünnib 2025. aastal, jääb vanemahüvitise arvutamise aluseks endiselt praegune piirmäär ja see ei muutu vanemahüvitise saamise perioodi jooksul.Hüvitise ülempiir on kehtestatud perehüvitiste seaduse § 40 lg 1, mis alates 01.01.2026 kehtib sõnastuses " Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast (ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast) arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus." lg 2 selgitab "Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega."

Tere! Ainult lapse emale on ette nähtud ema vanemahüvitis. See on töötavale emale kuni 100 päeva (70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast sündi) Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on kirjas, et ema vanemahüvitise saamise ajal pole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel. Kas on lubatud sel ajal võlaõigusliku lepingu alusel, näiteks käsunduslepingu alusel. Kui jah, kas siis on kehtestatud ka summa piirmäär, mida ema tohib saada, ilma , et peaks mingi osa või kogu summa ema vanemahüvituse summast tagastama

Kui emapuhkusel oleval naisel on olemas lisaks töö- või avaliku teenistuse lepingule ka näiteks lisatöö, mida ta teeb võlaõigusliku lepingu (käsunduslepingu) alusel siis seda tööd võib ka edaspidi teha ja sealt tulu teenida. Ema vanemahüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasuti aasta jooksul enne raseduse algust. Hüvitisel ei ole ülempiiri.

Kas ema vanemapuhkuse ajal on lubatud töötada käsunduslepingu alusel,

Emapuhkusele on õigus ainult inimestel, kes töötavad avaliku teenistuse lepingu või töölepingu alusel. Emapuhkuse ajaks leping peatatakse ja emapuhkusel olev naine peaks töölt pausi võtma. Kui aga emapuhkusel oleval naisel on olemas lisaks töö- või avaliku teenistuse lepingule ka näiteks lisatöö, mida ta teeb võlaõigusliku lepingu (käsunduslepingu) alusel siis seda tööd võib ka edaspidi teha ja sealt tulu teenida.

Tere, Palun abi.Tekkis küsimus ehk eluline situatsioon. Nimelt olen töötanud Eesti Turul pea 20 aastat erasektorites. Viimane töökoht kestis pea 1 aasta.Lahkusin töölt osapoolte kokkuleppel. Nüüd olukord selline, et otsin taas tööd, ning olen Töötukassas arvel.Käesolevaga, aga jäin rasedaks. Küsimus, kas mul on õigus saada viimase tööandja alusel Riigi poolt lapsehoolduspuhkuse kompensatsiooni? Täpsustus: kui Töötukassas arvel olev naine otsib tööd, ning samal ajal jääb rasedaks, siis Eesti Riigi seaduse järgi, ta uude töökohta naasta ei tohi? Tänan vastuse eest!

Kui naine otsib tööd rasedana ja leidub tööandja, kes on nõus temaga töölepingut sõlmima, ei ole ühtegi seadusest tulenevat piirangut töölepingu sõlmimisel ja tööle asumisel. 

Ema vanemahüvitist ja emapuhkust saab:

• Töötav ema kuni 100 päeva (70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast sündi)
• Mittetöötav ema kuni 30 päeva peale lapse sündi

Hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel. Hüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasuti ema eest aasta jooksul enne raseduse algust. Minimaalne hüvitise suurus on 820 eurot kuus (bruto), maksimaalset ei ole.

Tere! Esitasin sama küsimuse ka Sotsiaalkindlustusametile, aga ei ole veel vastust saanud. Ehk oskate teie mind aidata. Mul on küsimus vanemahüvitise arvutamise kohta. Olen juunis esmakordselt emaks saamas. Minu brutopalk täiskohaga on umbes 3200 eurot. Samasse järku peaks jääma ka vanemahüvitise suurus. Ma soovin pärast lapse sündi paari kuu jooksul tagasi tööle asuda. Seetõttu ka uurin, et kui asun peale lapse sündi tagasi täiskohaga tööle ja saan samal ajal ka vanemahüvitist, siis kui palju minu vanemahüvitis väheneb? Lapsega jääks koju isa, kes hetkel ei tööta. Seega on minul mõistlik edasi töötada ja ka hüvitist saada. Teie vastust ootama jäädes!

Vanemahüvitise saamise ajal võib lapsevanem küll töötada, ent silmas tuleb pidada mõningaid asjaolusid. Esmalt seda, et vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal või kes kõige rohkem lapse eest igapäevaselt hoolitseb. 

Kui saate vanemahüvitist ja samas soovite lapse kõrvalt tööd teha, siis on oluline teada, et lapsehoolduspuhkuse ajal ei saa töötada samas ettevõttes, kust puhkusele jäite. Tööd võite teha teises ettevõttes või osutada teenust võlaõigusliku lepingu (käsundus-või töövõtulepingu) alusel nii samale ettevõttele, kust puhkust kasutatakse kui ta teistele ettevõtetele. Teenuse osutamisel tuleb tähele panna, et lepingu sisu ja täidetavad ülesanded vastaksid teenuse osutamisele ning tegemist ei oleks varjatud töösuhtega. 

Kui soovite siiski oma vana tööandja juurde naasta, peate katkestama lapsehoolduspuhkuse. Kui jõuate näiteks omavahel kokkuleppele, et töötate osaajaga, siis vormistage see tähtajalise töölepingu muudatusena. Nii võite samal ajal saada edasi ka vanemahüvitist (v.a juhul kui lapsehoolduspuhkust kasutab teine lapsevanem, sel juhul saab tema vanemahüvitist). 

Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis vähendatakse tema vanemahüvitist siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise ülempiirist. Ilma et vanemahüvitist vähendataks, võib teenida igas kuus kuni pool vanemahüvitise ülempiiri suurust (2025. aastal 2632,55 eurot bruto, ülempiir 5265,09) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Tulu teenimise ülempiir muutub igal kalendriaastal.

Vanemahüvitist vähendatakse järgmise valemi alusel:

vanemahüvitis – [(brutotulu – 2632,55 eurot) : 2]