Vanemahüvitise ülempiiri muutused 01.01.2026 alaneb vanemahüvitise ülempiir - praegu on märgitud Sotsiaalkindlustusameti lehel sellest hetkeks kehtima hakkavaks ülempiiriks 3788 eurot, kuid defineeritud on see kui kahekordne Eesti keskmine palk lapse sünniaasta üleeelneval aastal (mis 2026 korral oleks siis 2024 keskmine palk). See on aga Statistikaameti kohaselt 1981 eurot ehk ülempiir peaks olema 3962 eurot. Seaduse mõttes, kumb siis kehtima peaks? Lisaks, kui saan teise lapse näiteks aastal 2028, siis kas kui olen saanud enne esimese lapse sündi (oletame, et 2026) vanemhüvitise piirmäärast rohkem tasusid (oletame nt 4500 bruto) ehk minu vanemahüvitis jääb 2026 alla minu palgale, siis kas 2028 aasta toetuse arvestamisel võetakse arvesse ikka minu kõrgemaid tasud varasemalt, st vanemhüvitis saab kasvada koos piirmäära kasvuga (oletame, et Eesti keskmine palk kasvab 2026 aastaks 2200 ehk piirmäär oleks 4400) mitte ei jää ette 2026 kehtinud piirmäär?

Valitsus on otsustanud langetada vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele. See muudatus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2026 ja rakendub nendele peredele, kelle lapse eeldatav sünnitähtaeg on või sünd toimub sel kuupäeval või pärast seda. Kui laps sünnib 2025. aastal, jääb vanemahüvitise arvutamise aluseks endiselt praegune piirmäär ja see ei muutu vanemahüvitise saamise perioodi jooksul.Hüvitise ülempiir on kehtestatud perehüvitiste seaduse § 40 lg 1, mis alates 01.01.2026 kehtib sõnastuses " Ühe kalendrikuu vanemahüvitise ülempiir (edaspidi käesolevas peatükis hüvitise ülempiir) on lapse sünni aastast (ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast) arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus." lg 2 selgitab "Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamiseks korrutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus viiega ja saadud tulemus jagatakse 12-ga. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega."

Tere! Ainult lapse emale on ette nähtud ema vanemahüvitis. See on töötavale emale kuni 100 päeva (70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast sündi) Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on kirjas, et ema vanemahüvitise saamise ajal pole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel. Kas on lubatud sel ajal võlaõigusliku lepingu alusel, näiteks käsunduslepingu alusel. Kui jah, kas siis on kehtestatud ka summa piirmäär, mida ema tohib saada, ilma , et peaks mingi osa või kogu summa ema vanemahüvituse summast tagastama

Kui emapuhkusel oleval naisel on olemas lisaks töö- või avaliku teenistuse lepingule ka näiteks lisatöö, mida ta teeb võlaõigusliku lepingu (käsunduslepingu) alusel siis seda tööd võib ka edaspidi teha ja sealt tulu teenida. Ema vanemahüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasuti aasta jooksul enne raseduse algust. Hüvitisel ei ole ülempiiri.

Kas ema vanemapuhkuse ajal on lubatud töötada käsunduslepingu alusel,

Emapuhkusele on õigus ainult inimestel, kes töötavad avaliku teenistuse lepingu või töölepingu alusel. Emapuhkuse ajaks leping peatatakse ja emapuhkusel olev naine peaks töölt pausi võtma. Kui aga emapuhkusel oleval naisel on olemas lisaks töö- või avaliku teenistuse lepingule ka näiteks lisatöö, mida ta teeb võlaõigusliku lepingu (käsunduslepingu) alusel siis seda tööd võib ka edaspidi teha ja sealt tulu teenida.

Tere, Palun abi.Tekkis küsimus ehk eluline situatsioon. Nimelt olen töötanud Eesti Turul pea 20 aastat erasektorites. Viimane töökoht kestis pea 1 aasta.Lahkusin töölt osapoolte kokkuleppel. Nüüd olukord selline, et otsin taas tööd, ning olen Töötukassas arvel.Käesolevaga, aga jäin rasedaks. Küsimus, kas mul on õigus saada viimase tööandja alusel Riigi poolt lapsehoolduspuhkuse kompensatsiooni? Täpsustus: kui Töötukassas arvel olev naine otsib tööd, ning samal ajal jääb rasedaks, siis Eesti Riigi seaduse järgi, ta uude töökohta naasta ei tohi? Tänan vastuse eest!

Kui naine otsib tööd rasedana ja leidub tööandja, kes on nõus temaga töölepingut sõlmima, ei ole ühtegi seadusest tulenevat piirangut töölepingu sõlmimisel ja tööle asumisel. 

Ema vanemahüvitist ja emapuhkust saab:

• Töötav ema kuni 100 päeva (70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 pärast sündi)
• Mittetöötav ema kuni 30 päeva peale lapse sündi

Hüvitise saamise ajal ei ole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel. Hüvitise suurus oleneb sellest, kui palju sotsiaalmaksu tasuti ema eest aasta jooksul enne raseduse algust. Minimaalne hüvitise suurus on 820 eurot kuus (bruto), maksimaalset ei ole.

Tere! Esitasin sama küsimuse ka Sotsiaalkindlustusametile, aga ei ole veel vastust saanud. Ehk oskate teie mind aidata. Mul on küsimus vanemahüvitise arvutamise kohta. Olen juunis esmakordselt emaks saamas. Minu brutopalk täiskohaga on umbes 3200 eurot. Samasse järku peaks jääma ka vanemahüvitise suurus. Ma soovin pärast lapse sündi paari kuu jooksul tagasi tööle asuda. Seetõttu ka uurin, et kui asun peale lapse sündi tagasi täiskohaga tööle ja saan samal ajal ka vanemahüvitist, siis kui palju minu vanemahüvitis väheneb? Lapsega jääks koju isa, kes hetkel ei tööta. Seega on minul mõistlik edasi töötada ja ka hüvitist saada. Teie vastust ootama jäädes!

Vanemahüvitise saamise ajal võib lapsevanem küll töötada, ent silmas tuleb pidada mõningaid asjaolusid. Esmalt seda, et vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes lapse kasvatamise tõttu viibib töölt eemal või kes kõige rohkem lapse eest igapäevaselt hoolitseb. 

Kui saate vanemahüvitist ja samas soovite lapse kõrvalt tööd teha, siis on oluline teada, et lapsehoolduspuhkuse ajal ei saa töötada samas ettevõttes, kust puhkusele jäite. Tööd võite teha teises ettevõttes või osutada teenust võlaõigusliku lepingu (käsundus-või töövõtulepingu) alusel nii samale ettevõttele, kust puhkust kasutatakse kui ta teistele ettevõtetele. Teenuse osutamisel tuleb tähele panna, et lepingu sisu ja täidetavad ülesanded vastaksid teenuse osutamisele ning tegemist ei oleks varjatud töösuhtega. 

Kui soovite siiski oma vana tööandja juurde naasta, peate katkestama lapsehoolduspuhkuse. Kui jõuate näiteks omavahel kokkuleppele, et töötate osaajaga, siis vormistage see tähtajalise töölepingu muudatusena. Nii võite samal ajal saada edasi ka vanemahüvitist (v.a juhul kui lapsehoolduspuhkust kasutab teine lapsevanem, sel juhul saab tema vanemahüvitist). 

Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis vähendatakse tema vanemahüvitist siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise ülempiirist. Ilma et vanemahüvitist vähendataks, võib teenida igas kuus kuni pool vanemahüvitise ülempiiri suurust (2025. aastal 2632,55 eurot bruto, ülempiir 5265,09) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Tulu teenimise ülempiir muutub igal kalendriaastal.

Vanemahüvitist vähendatakse järgmise valemi alusel:

vanemahüvitis – [(brutotulu – 2632,55 eurot) : 2]

Olen meessoost riigiametnik, tähtajatu töölepinguga, kellel on 1.5a staazi praegusel ametikohal. Praegusel hetkel ei ole mul lapsi. Sain 13.02.2025 koondamisteatise, et mind koondatakse ATS § 90 lg 1 p 2 alusel. Minu abikaasa on rase ning lapse sünni eeldatav tähtaeg on 23.06.2025. Kas mul on õigus, et mind ei saa koondada, sest ATS § 100 lg 1 p 3 keelab tööandjal isapuhkuse õiguse korral ametniku koondamise? Isapuhkuse õigus mul on olemas ju, sest mu naine on rase ja sünnitab umbes nelja kuu pärast ning isaduspuhkust saan juba mai kuust kasutada. Kas praegusel juhul tööandjat 14-päeva jooksul koondamisteatise saamisest alates teavitades(ATS § 100 lg 2) eelpool kirjeldatud olukorras on mul õigus tööle jäämist nõuda?

Isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib kasutada ajavahemikus 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ATS § 100 lg 1 p 2 kohaldatakse juhul, kui ametnik on teavitanud vahetut juhti rasedusest, lapse sünnist, lapse olemasolust, lapsendamise kohtuotsusest või hoolduspere vanema lepingu sõlmimisest enne teenistusest vabastamisest etteteatamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Seega, välja arvatud erandjuhtudel (koondamine, ettenägematute asjaolude ilmnemine, töövõime vähenemine), ei ole ametniku teenistusest vabastamine isapuhkuse ajal või isapuhkuse õiguse olemasolu korral lubatud.

Tere! Kui olen ettevõtte osanik, juhatuse liige ning EMTAs registeeritud töötamise liik juhtimis-, kontrollorgani liige ning maksnud kõiki makse va töötuskindlustust ning nüüd oleks paari kuu pärast soov jääda peale lapse sündi koju ning saada vanemahüvitist. Kuid tekib segadus kas mul kui juhatuse liikmena pole seda õigust või kuna antud hüvitis kujuneb sotsiaalmaksu maksmisest, mida olen teinud on ikkagi asi korras? Või peaksin midagi muutma kuni veel aega on...

Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Sõltuvalt sissetuleku liigist ja suurusest võib olla erinev vaid hüvitise suurus. Konkreetselt Teie vanemahüvitise suurus on võimalik välja selgitada vastvava kalkulaatoriga. Kui logite sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse, on kalkulaatori kohustuslikud väljad sinu andmetega juba täidetud ja info lisamiseks ei pea sa midagi tegema. Andmed on isikustatud, mis tähendab, et nii ema kui ka isa näevad sisse logides just enda eeldatavat vanemahüvitise päevamäära.

Tere, sooviks teada, et kui töötuna arvel oleval ja töötuskindlustushüvitist saaval isal on laps, kes hakkab saama varsti 3-aastaseks, aga isal on veel kasutamata isa vanemahüvitis 30 päeva eest, siis kas tal on õigus saada samaaegselt ka isa vanemahüvitist, või tuleb töötuna arvelolek selleks ajaks peatada. Töötukassa vastas, et töötuskindlustushüvitist vanemahüvitise saamine ei sega, SKA ei vasta üldse pärimise peale. Sooviks väga teada, sest SKA on väga usin pärast tagasi küsima toetusi ja hüvitisi.

Vanemad võivad üldjuhul ise otsustada, kumb neist hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Küll aga – kui üks vanematest viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ehk tema töösuhe on lapse kasvatamisega seoses peatatud, siis on jagatava vanemahüvitise õigus just sellel vanemal. Kui senine vanemahüvitise saaja viibib vanemapuhkusel, peab ta selle lõpetama. Uus vanemahüvitise saaja võib jääda vanemapuhkusele, kuid ei pea seda tegema. See sõltub sellest, kas vanem soovib hüvitise saamise ajal töötamist jätkata või mitte.  Ilma et vanemahüvitist vähendataks, võib teenida igas kuus kuni pool vanemahüvitise ülempiiri suurust (2024. aastal 2366,76 eurot bruto) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Tulu teenimise ülempiir muutub igal kalendriaastal. Kui sotsiaalmaksuga maksustatav ehk töine tulu on olnud üle 2366,76 euro, hakatakse vanemahüvitist vähendama (perehüvitiste seaduse § 44 lg 1).

Olen hetkel LHP, muidu tegevteenistuses. Kui sooviksin minna enne LHP lõppu osakoormusega sama tööandja juurde tööle, kuidas oleks seda korrektne vormistada, et ma saaksin emapalka edasi ja rahaliselt ei kaotaks?

Kui olete tööandja juurest oma ametikohalt vanemapuhkusel ei saa Te samal ametikohal samaaegselt töötada. Tööandjaga kokkuleppel on aga võimalik töötada ka samas ettevõttes ajal kui töötajal on õigust vanemapuhkusele. Levinud on see, et töötaja töötab ajutiselt osalise koormusega nt muul ametikohal. Ajutine töötamine teistel tingimustel vormistatakse tavaliselt lepingu lisaga (töölepingu ajutine muudatus). Siinkohal tuleb arvestada aga seda, et sissetulek võib vähendada saadavat vanemahüvitist (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata) . Sel juhul on töötaja siiski oma põhitöökohalt vanemapuhkusel ja vanemapuhkuse lõppedes (lapse kolmandale sünnipäevale järgneval päeval) on tal õigus oma algsele töökohale naasta.

Tere, kas üks lapse vanematest võib saada nii vanemahüvitist kui ka töötada edasi samas töökohas - samal ametikohal? Või peaks lisatulu tulema teise tööandja juurest.

Hüvitise saamise ajal on lubatud töötada (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata) või viibida vanemapuhkusel. Seega, kui saadakse vanemahüvitist, on lubatud töötada ka samal ametikohal. Küll aga ei ole võimalik olla vanemapuhkusel ja töötada samas töökohas samaaegselt.