Tere, Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel ning saan nö emapalka, mis lõpeb novembris. Kui sooviksin hetkel praeguse tööandjaga lepingu lõpetada, kas see tähendab samal hetkel ka emapuhkuse ja -palga lõppu? Kui peale vanas kohas lepingu lõpetamist uue tööandjaga leping sõlmida, kuidas see mõjutab tasustamata vanemapuhkust? Ette tänades!

Selleks et sõlmida uut töölepingut alustada tööd uues töökohas, ei ole vanas töökohas vaja töölepingut lõpetada ega vanemapuhkust katkestada. Vanemapuhkuse ajal ei ole keelatud töötada teise tööandja juures, ehkki saadava sissetuleku suurus võib mõjutada välja makstava vanemahüvitise määra. Sel juhul töötab töötaja teise tööandja juures, on oma põhitöökohalt vanemapuhkusel ja vanemapuhkuse lõppedes (lapse kolmandale sünnipäevale järgneval päeval) on tal õigus oma algsele töökohale naasta või kui uus koht osutub meelepärasemaks, esitada töölepingu ülesütlemise avaldus.

Lõpetasin ametlikult lapsehoolduspuhkuse 30.november ja lõpetasin ka töölepingu tööandja juures, kust olin olnud lapsehoolduspuhkusel ligi 2,5 aastat, ka 30.november 2023. 30.november maksti välja lõpparve (bruto 1275,12) - kasutamata puhkusepäevad, mis olin teeninud varasemalt tööandja juures töötades, mitte novembris. Sotsiaalkindlustusamet väidab, et olen teeninud novembris rohkem tulu (teine tööandja 1300 bruto + välja makstud puhkus 1275,12 bruto), ja vanemahüvitis kuulub ümberarvutamisele ning enammakse (171,78 EUR neto) tagastamisele. Suurem "tulu" on tekkinud puhkusehüvitise väljamakse tõttu 30.novembril. Aga loogiliselt, pean ju lõpetama lepingu samaaegselt kui lõppeb vanemapuhkus, kui ma antud tööandja juures tööd ei jätka, eksole? Kui oleksin töölepingu lõpetanud näiteks 1.detsember, saanud väljamakse detsembris, oleks tööandja juures vanemapuhkus selle ajani kestnud, kuid Sotsiaalkindlustusameti alusel kestis see 30.novembrini - seaduse kohaselt poleks see ju õige? Leian, et ma pole teeninud novembris enammakstud tulu, ja Sotsiaalkindlustusameti nõue ei ole asjakohane. Kas mul on siin kohal võimalik see vaidlustada? Ja kas on õige, et Sotsiaalkindlusamet nõuab brutovahe väljamakset minu poolt netos?

Teie küsimus jääb arusaamatuks. Kirjutate, et olite lapsehoolduspuhkusel 2,5 aastat. Lapsehoolduspuhkus kestab lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega ei olnud lapsehoolduspuhkus veel lõppenud kui Te seda just ise avaldusega ei lõpetanud. Kui siiski lapsehoolduspuhkus lõppes 30.11.2023, tulnuks tööleping lõpetada 01.12.2023. Novembri lõpus olite ju veel puhkusel? Kas SKA nõuet saab vaidlustada, soovitan konsulteerida individuaalsel õigusnõustamisel. Foorumi tingimustes ei ole selle tulesmulikusele võimalik hinnangut anda.

Pekasin hakkama saama alates 25.02.2024 vanemahüvtust, kuna lapse sünnitähtaeg on 05.05.24. Sotsiaalkindlustus ameti iseteenimduse kalkulaatoris arvutasin enda päevamäära siis see näitas ligi 97 eurot (arvutuskäigus oli arvestatud maha töötuna arvel oldud päevad). Nüüd kirjutab sotsiaalkindlustusamet mulle nii : Tere Vanemahüvitise kalkulaator arvestab hetkel kalendrikuude kalkulatsioonis maha töötuna arvel oleku päevad, mis vähendab arvestatud kalendrikuude arvu. Vanemahüvitise arvutamise alustest ei lahutata maha töötuna arvel oleku päevade arvu alates 01.01.2024.. Seoses sellega kuvab kalkulaator hetkel ekslikult suuremat päeva summat. Seadusest tuleneva muudatusega parandatakse ja täiendatakse vanemahüvitise kalkulaatori tööd esimesel võimalusel. Käesoleva seaduse §39 lõigetes 6¹-6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul. PHS §39 lõige 6¹ sätestab, et kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. PHS § 63⁶ sätestab, et käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6¹-6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul. Seadusest tulenevalt alates 01.01.2024 töötuna arvel oldud päevi enam vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei arvestata. Aga mina ei leidnud muudatust kuskilt. Leidisin riigiteatajast järgmise : (61) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026] (62) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026] Kas on mõistlik nendega vaidlema hakata või on neil ikkagi õigus? Tänan!

Soovitan Teil vaadata kehtiva PHS § 63⁶, mis on sõnastatud:   Paragrahvi 39 lõigete 6¹–6³ rakendamine.  Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6¹–6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.

Tõenäoliselt saate sättest vastuse SKA seisukoha ja enda arvamuse lahknevuse põhjusest.

Tere, Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel (ametlik lõpukuupäev 17.05.2024). 2023 Mai kuus suhtlesin oma tööandjaga ning leppimisime kokku, et augustis kui suvepuhkused on läbi paneme täpse töölenaasmise kuupäeva paikka. 14.08.2023 võtsin oma otsese juhiga ühendust ning ta soovis kohtuda 21.08.2023 et arutada seda näost näkku, seda me ka tegime ja leppisime kokku et teeksin avalduse et soovin tööle naasta 04.09.2023 (saatsin selle raamatupidajale ja oma otsesele juhile). Esmaspäeval rääkisime telefoni teel üle mis kell ja kus 04.09 kohtume, täna 31.08 tuli personali osakonnast kiri: "Kahjuks ei saa me nii kiiresti reageerida tootmise vaatest ning leida kiireid ja parimaid lahendusi kliendihaldurite töö ümberkorraldamiseks klientide vaatest ☹ Palun ole nii hea ja leia aega, et meiega kohtuda ning läbi rääkida vajalikud võimalused tööle naasmiseks pärast vanemapuhkust 😊". Minu küsimus on, et kas mul on õigus töölenaasta enne kui ametlik vanemapuhkus lõppeb?

Teil on õigus naasta tööle enne lapse kolme aastaseks saamist ehk vanemapuhkus katkestada. Seaduse kohaselt tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitada, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri jne). See tähendab, et kui otsustate minna tööle enne lapse kolme aastaseks saamist, on vaja teatada ette 30 päeva. 

Olen vanemapuhkusel ja saan vanemahüvitist. Talvel võttis tööandja minuga ühendust boonuse asjus ja pakkus, et paneksin vh boonuse maksmise ajaks pausile kuna boonuse bruto summa ületab lubatud lisatulu ülempiiri. Panin vh pausile aprilli kuuks. Mulle laekus mais boonus tööandja poolt ja juunis jälle vh. Nüüd sain ska-lt enammakset otsuse ja ettekirjutuse maksta tagasi ca 450. - aluseks tööandja poolt esitatud mai kuu tulu, millelt sotsiaalmaksu makstud. Esitasin vaide, kuna laekumised on järjestikustel kuudel ja seda vaja ju kindlustada ka kohustuste katmiseks nagu eluasemelaen. Vaie lükati tagasi rõhutades, et antud olukord ei mahu PHS pg 44 erandite alla. Kas mul on alust otsuse edasi kaebamiseks halduskohtusse? Tänud nõustamast!

Teie kirjeldatud juhul võib see siiski mahtuda PHS § 44 erandite alla, täpsemalt lg 4, milles on sätestatud, et kui sotsiaalmaksu maksja süü tõttu makstakse vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saajale õigel ajal maksmata jäänud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vanemahüvitise saaja esitatud tõendite alusel lugeda sotsiaalmaksuga maksustatav tulu väljamakstuks sellel kalendrikuul, millal sotsiaalmaksu maksja oleks pidanud selle tulu tegelikult välja maksma. Seega, kui boonused tulnuks välja maksta aprillis ja Te suudate seda tõendada, saab SKA seda arvesse võtta ja kaebusel võib olla perspektiivi. Vastasel korral ilmselt mitte.

1. Olen saanud lähtetoetust, kuid olen hetkel vanemapuhkusel. Lähtetoetuse määruses ning PGS-s on kirjas, et juhul kui toetuse saaja pidev töötamine viie aasta jooksul katkeb, siis tuleb toetus tagasi maksta. Kas vanemapuhkusel olemist loetakse pideva töötamise katkemiseks? 2. Kas vanemapuhkusel olles võib töötada teises asutuses?

1. Kui üks vanematest viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ei katke tema töösuhe vaid see on lapse kasvatamisega seoses peatatud.

2. Jagatava vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja tulu teenida. Seejuures peab aga jälgima, et töötasu ei ületaks teatud summat. Kui töötasu on suurem, tuleb Sotsiaalkindlustusametit sellest teavitada, sest selle kuu eest vanemahüvitist vähendatakse. Vanemahüvitisest ja selle saamise ajal töötamisest saab rohkem lugeda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/jagatav-vanemahuvitis-ja-vanemapuhkus

Küsimus puudutab vanemahüvitise vähendamise korda. Miks on vanemapuhkusele eelnenud kuul teenitud tulu (palk), mille laekumine toimub vanemapuhkuse esimesel kuul ( eelmise kuu palk laekub uue kuu alguses) võetud hüvitise vähendamise aluseks? Jääb ebaselgeks, kuidas tekitada vanemapuhkuse võtnud vanemale võimalus õiglaseks vanemahüvitiseks esimesel vanemapuhkuse kuul, kui hüvitise vähendamisel võetakse arvesse sissetulek kuu eest, mil inimene vanemapuhkusel veel ei viibinud. Eelmise kuu palk makstakse enamus juhtudel uue kuu alguses ning töötajad, kellele see süsteem kehtib on ebavõrdses seisus nende ees, kelle jooksva kuu palgalaekumine toimub kuu viimasel päeval, sest nende puhul läheb vanemahüvitise arvutamisel arvesse vanemapuhkuse ajal vähendatud töömahu/tööaja sissetulek). Kas allpool olev seadus ei sätesta esimese kuu eest saadud vanemahüvitise vähendamist teisiti? Kuidas tõlgendada allpool lisatud seadust? (Kopeeritud riigiteatajast) Vanemahüvitise seadus § 3 lõige 7 (7. 1) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud hüvitise vähendamist ei rakendata järgmistel juhtudel: 1) esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul eelmiste kalendrikuude eest saadud tulu osas;

Teie viidatud Vanemahüvitise seadus ei ole enam kehtiv. Alates 2016 aastast reguleeritakse vanemahüvitiste maksmist Perehüvitiste seadusega https://www.riigiteataja.ee/akt/111012023009?leiaKehtiv  Siiski sisaldub ka kehtivas õiguses norm, § 44, mille koha vanemahüvitist, kui vanemahüvitise maksmise kalendrikuul saab vanemahüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu  ning samuti erandit, mille kohaselt vanemahüvitise vähendamist ei rakendata esimesel vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kuule eelnenud kalendrikuude eest makstavat tulu.

Seega esimesel vanemahüvitise maksmise kuul eelmiste perioodide eest välja makstava tasu laekumisel hüvitist ei vähendata.