Olen meessoost riigiametnik, tähtajatu töölepinguga, kellel on 1.5a staazi praegusel ametikohal. Praegusel hetkel ei ole mul lapsi. Sain 13.02.2025 koondamisteatise, et mind koondatakse ATS § 90 lg 1 p 2 alusel. Minu abikaasa on rase ning lapse sünni eeldatav tähtaeg on 23.06.2025. Kas mul on õigus, et mind ei saa koondada, sest ATS § 100 lg 1 p 3 keelab tööandjal isapuhkuse õiguse korral ametniku koondamise? Isapuhkuse õigus mul on olemas ju, sest mu naine on rase ja sünnitab umbes nelja kuu pärast ning isaduspuhkust saan juba mai kuust kasutada. Kas praegusel juhul tööandjat 14-päeva jooksul koondamisteatise saamisest alates teavitades(ATS § 100 lg 2) eelpool kirjeldatud olukorras on mul õigus tööle jäämist nõuda?

Isal on õigus 30 kalendripäevasele hüvitisele, mida võib kasutada ajavahemikus 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. ATS § 100 lg 1 p 3 kohaldatakse juhul, kui ametnik on teavitanud vahetut juhti rasedusest, lapse sünnist, lapse olemasolust, lapsendamise kohtuotsusest või hoolduspere vanema lepingu sõlmimisest enne teenistusest vabastamisest etteteatamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Seega, välja arvatud erandjuhtudel (ametiasutuse likvideerimine), ei ole ametniku teenistusest vabastamine isapuhkuse ajal või isapuhkuse õiguse olemasolu korral lubatud. Kui Te enne koondamisteate saamist vahetut juhti teavitanud ei ole, ent teavitate tööandjat isapuhkuse õiguse olemasolust 14 päeva jooksul koondamisteate saamisest arvates, ei tohi Teid teenistusest vabastada.

Tere! Kui olen ettevõtte osanik, juhatuse liige ning EMTAs registeeritud töötamise liik juhtimis-, kontrollorgani liige ning maksnud kõiki makse va töötuskindlustust ning nüüd oleks paari kuu pärast soov jääda peale lapse sündi koju ning saada vanemahüvitist. Kuid tekib segadus kas mul kui juhatuse liikmena pole seda õigust või kuna antud hüvitis kujuneb sotsiaalmaksu maksmisest, mida olen teinud on ikkagi asi korras? Või peaksin midagi muutma kuni veel aega on...

Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Sõltuvalt sissetuleku liigist ja suurusest võib olla erinev vaid hüvitise suurus. Konkreetselt Teie vanemahüvitise suurus on võimalik välja selgitada vastvava kalkulaatoriga. Kui logite sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse, on kalkulaatori kohustuslikud väljad sinu andmetega juba täidetud ja info lisamiseks ei pea sa midagi tegema. Andmed on isikustatud, mis tähendab, et nii ema kui ka isa näevad sisse logides just enda eeldatavat vanemahüvitise päevamäära.

Tere, sooviks teada, et kui töötuna arvel oleval ja töötuskindlustushüvitist saaval isal on laps, kes hakkab saama varsti 3-aastaseks, aga isal on veel kasutamata isa vanemahüvitis 30 päeva eest, siis kas tal on õigus saada samaaegselt ka isa vanemahüvitist, või tuleb töötuna arvelolek selleks ajaks peatada. Töötukassa vastas, et töötuskindlustushüvitist vanemahüvitise saamine ei sega, SKA ei vasta üldse pärimise peale. Sooviks väga teada, sest SKA on väga usin pärast tagasi küsima toetusi ja hüvitisi.

Vanemad võivad üldjuhul ise otsustada, kumb neist hakkab jagatavat vanemahüvitist saama. Küll aga – kui üks vanematest viibib tööandja juurest vanemapuhkusel ehk tema töösuhe on lapse kasvatamisega seoses peatatud, siis on jagatava vanemahüvitise õigus just sellel vanemal. Kui senine vanemahüvitise saaja viibib vanemapuhkusel, peab ta selle lõpetama. Uus vanemahüvitise saaja võib jääda vanemapuhkusele, kuid ei pea seda tegema. See sõltub sellest, kas vanem soovib hüvitise saamise ajal töötamist jätkata või mitte.  Ilma et vanemahüvitist vähendataks, võib teenida igas kuus kuni pool vanemahüvitise ülempiiri suurust (2024. aastal 2366,76 eurot bruto) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Tulu teenimise ülempiir muutub igal kalendriaastal. Kui sotsiaalmaksuga maksustatav ehk töine tulu on olnud üle 2366,76 euro, hakatakse vanemahüvitist vähendama (perehüvitiste seaduse § 44 lg 1).

Olen hetkel LHP, muidu tegevteenistuses. Kui sooviksin minna enne LHP lõppu osakoormusega sama tööandja juurde tööle, kuidas oleks seda korrektne vormistada, et ma saaksin emapalka edasi ja rahaliselt ei kaotaks?

Kui olete tööandja juurest oma ametikohalt vanemapuhkusel ei saa Te samal ametikohal samaaegselt töötada. Tööandjaga kokkuleppel on aga võimalik töötada ka samas ettevõttes ajal kui töötajal on õigust vanemapuhkusele. Levinud on see, et töötaja töötab ajutiselt osalise koormusega nt muul ametikohal. Ajutine töötamine teistel tingimustel vormistatakse tavaliselt lepingu lisaga (töölepingu ajutine muudatus). Siinkohal tuleb arvestada aga seda, et sissetulek võib vähendada saadavat vanemahüvitist (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata) . Sel juhul on töötaja siiski oma põhitöökohalt vanemapuhkusel ja vanemapuhkuse lõppedes (lapse kolmandale sünnipäevale järgneval päeval) on tal õigus oma algsele töökohale naasta.

Tere, kas üks lapse vanematest võib saada nii vanemahüvitist kui ka töötada edasi samas töökohas - samal ametikohal? Või peaks lisatulu tulema teise tööandja juurest.

Hüvitise saamise ajal on lubatud töötada (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata) või viibida vanemapuhkusel. Seega, kui saadakse vanemahüvitist, on lubatud töötada ka samal ametikohal. Küll aga ei ole võimalik olla vanemapuhkusel ja töötada samas töökohas samaaegselt.

Isa on 1-aastase lapsega vanemapuhkusel ka saab jagatud vanemahüvitist. Soovib nüüd töölepingu ülesse ütelda (isiklikud põhjused). Kas sellise otsusega võib teha endale ,,karuteene"? Vanemahüvitist saab ju ikka edasi kuni selle ajani mis on hetkel määratud.

Isal on õigus olla vanemapuhkusel lapse 3-aastaseks samiseni. Kui ema ei soovi vanemapuhkust ise kasutama hakata, ei ole põhjust töölepingut lõpetada vaid vanemapuhkust võiks lõpuni kasutada ja siis vaadata kuidas on vahepeal asjad kujunenud. Vanemapuhkusega kaasnevad ravikindlustus ja kogumispensioni täiendavad sissemaksed, ent vaid ühele saajale korraga. Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab. Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata). Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Rohkem vanemapuhkusest ja vanemahüvitisest saab lugeda https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/jagatav-vanemahuvitis-ja-vanemapuhkus ja seejärel otsustada, kas Teie juhtumil on mõistlik tööleping lõpetada või kasutada vanemapuhkust selle lõpuni.

Töötan TL alusel kahe tööandja juures. On mõte peale emapuhkust ühe tööandja juures viibida vanemapuhkusel ja teise tööandja juures kokkuleppel TL alusel töösuhet jätkata. On see võimalik? Kas tuleb midagi ümber vormistada? Ega vanemahüvitise suurus sellest ei muutu, st arvutamisel võetakse arvesse ikkagi kõiki eelnevaid sissetulekuid, millelt sots maks tasutud, isegi kui vanemapuhkust ühest ei võta? On veel midagi mida peaks teadma?

Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab. Ilma et vanemahüvitist vähendataks, võib teenida igas kuus kuni pool vanemahüvitise ülempiiri suurust (2024. aastal 2366,76 eurot bruto) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Tulu teenimise ülempiir muutub igal kalendriaastal. Rohkem jagatava vanemahüvitise saamise ajal töötamisest saab lugeda https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/jagatav-vanemahuvitis-ja-vanemapuhkus#jagatava-vanemahuvit--7

Küsimus tulemustasu ja vanemahüvitise vähendamise juhtumi kohta. Perehüvitise seaduses on välja toodud, et vanemahüvitise vähendamist ei rakendata järgmise tulu suhtes: 1) esimesel vanemahüvitise maksmise kalendrikuul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise kuule eelnenud kalendrikuude eest saadud tulu; 2) pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist saadud tulu, kui vanemahüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud selle perioodi eest, mis järgneb vanemahüvitise saamise õiguse lõppemisele; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstav hüvitis, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul; 4) enne vanemahüvitise saamise õiguse tekkimist saamata jäänud tulu, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül; 5) tulu, mille isik teenis ajavahemikul vanemahüvitise maksmise peatamisest kuni selle jätkamiseni. ---- Tööandja maksis välja tulemustasu eelmise aasta eest, tasu laekus vanemahüvitise saamise kalendrikuul, 2024 aastal. Kas antud juhul võib tulemustasu käsitleda kui punktis 4) välja toodud juhtumit - hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül? Tulemustasu oli siiski teenitud enne vanemapuhkusele jäämise perioodi ja tööandja "süül" maksti see välja hiljem.

Jagatavat vanemahüvitist vähendatakse, kui hüvitise maksmise kalendrikuul laekub saaja kontole sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist (sh Euroopa Liidust, teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist). Hüvitise maksmise kalendrikuu tähendab seda kuud, millele on planeeritud vanemahüvitise päevad, mitte seda kuud, millal hüvitis pangakontole välja makstakse.Üldjuhul ei ole oluline, millal tulu teenitakse, vaid millisel ajal tulu laekub. Siiski on sellest reeglist erand tulule, mida isik teenis enne seda, kui hakkas hüvitist saama, kui inimene saab esimest korda jagatavat vanemahüvitist. Sellisel juhul esimesel hüvitise saamise kalendrikuul seda ei vähendata. See erand edaspidi ei kehti, kui vanemad vahetavad jagatava vanemahüvitise saajat mitu korda. Teisisõnu: kui inimene hakkab saama jagatavat vanemahüvitist esimest korda, siis erand kehtib. Samale isikule uue jagatava vanemahüvitise perioodi määramisel erand ei kehti.

Tere! Olen lapseootel ja soovin uurida, kui minu töölepingu kestvus on 20.05-07.06.2024 ning emapuhkusele saan jääda alates 07.06 (sünnitustähtaeg on 16.august 2024), kas sel juhul saan jääda dekreeti alates 7.juunist?

Töötaval emal on ema vanemahüvitise õigus 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega. Töötaval emal käib ema vanemahüvitisega alati kaasas emapuhkus.Töötava ema all mõeldakse siinkohal enne lapse eeldatavat sünnitähtaega töösuhtes olevat ema, kellel tekib õigus ema vanemahüvitisele ja emapuhkusele, kuna tal on selleks õigus ravikindlustuse seaduse alusel. Ehk, kui Teil on seisuga 70 päeva enne eeldatavat lapse sünnitähtaega kehtiv tööleping, on Teil õigus ema vanemahüvitisele ja ema vanemapuhkusele.

Jagatava vanemahüvitise aeg töötamine. Saame elukaaslasega esimese lapse. Sünnikuupäev peaks olema 03.06.2024. Oleme mõelnud, et seda hüvitist hakkaks mina kui isa saama. Samal ajal tahan tööl edasi käia. Saan aru, et ennam pean võtma välja 30 päeva isapuhkuses(sellel ajal ei tohi töötada) ja jagatava hüvituse aeg töötadedes pean teavitama, kui juurde teenitav palk on suurem kui 2300 eurot (bruto). Soovin teada, mida ma pean teadma veel või tegema, et kõik oleks õige ja mingeid probleeme ei teki. Kas pean tööandjaga uue lepingu tegema vms. Sotsiaalkindlustusametist käis läbi, et võin töötada töövõtulepinguga- mida see minu jaoks tähendab ja mida pean tegema? Kas tööandja võib keelduda? Ega ma ei kaota mingeid hüvesid mis töölepinguga eelnevalt on- 1staaži aasta pealt saan ühe lisa puhkepäeva nt.

Jagatavat vanemahüvitist saavad vanemad kasutada üldjuhul alates lapse 31 päeva vanuseks saamisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda saab planeerida päevade kaupa. Hüvitise saamise ajal on lubatud töötada (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata) või viibida vanemapuhkusel. Kui valite töötamise, ei mõjuta vanemahüvitise saamine Teie töösuhet. Kui valite vanemapuhkusele jäämise, ei tohi Te töötada oma endisel ametikohal (ehkki võite töötada teise tööandja juures või mõnel muul ametikohal või näiteks käsunduslepingu alusel senise tööandja juures). Seniselt ametikohalt olete Te puhkusel ja puhkuse ajaks tööleping peatub. Kas Teie tööandja arvestab peatunud töölepingu aega lisa puhkepäeva saamise aluseks oleva staaži hulka, sõltub tööandja vastavast regulatsioonist. Seadusandja ei kohusta tööandjat töötamise kestusest tulenevalt lisapuhkepäevi andma.

Rohkem jagatavast vanemahüvitisest saab lugeda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/perehuvitiste-ulevaade/jagatav-vanemahuvitis-ja-vanemapuhkus