Tere, Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel ning saan nö emapalka, mis lõpeb novembris. Kui sooviksin hetkel praeguse tööandjaga lepingu lõpetada, kas see tähendab samal hetkel ka emapuhkuse ja -palga lõppu? Kui peale vanas kohas lepingu lõpetamist uue tööandjaga leping sõlmida, kuidas see mõjutab tasustamata vanemapuhkust? Ette tänades!

Selleks et sõlmida uut töölepingut alustada tööd uues töökohas, ei ole vanas töökohas vaja töölepingut lõpetada ega vanemapuhkust katkestada. Vanemapuhkuse ajal ei ole keelatud töötada teise tööandja juures, ehkki saadava sissetuleku suurus võib mõjutada välja makstava vanemahüvitise määra. Sel juhul töötab töötaja teise tööandja juures, on oma põhitöökohalt vanemapuhkusel ja vanemapuhkuse lõppedes (lapse kolmandale sünnipäevale järgneval päeval) on tal õigus oma algsele töökohale naasta või kui uus koht osutub meelepärasemaks, esitada töölepingu ülesütlemise avaldus.

Lõpetasin ametlikult lapsehoolduspuhkuse 30.november ja lõpetasin ka töölepingu tööandja juures, kust olin olnud lapsehoolduspuhkusel ligi 2,5 aastat, ka 30.november 2023. 30.november maksti välja lõpparve (bruto 1275,12) - kasutamata puhkusepäevad, mis olin teeninud varasemalt tööandja juures töötades, mitte novembris. Sotsiaalkindlustusamet väidab, et olen teeninud novembris rohkem tulu (teine tööandja 1300 bruto + välja makstud puhkus 1275,12 bruto), ja vanemahüvitis kuulub ümberarvutamisele ning enammakse (171,78 EUR neto) tagastamisele. Suurem "tulu" on tekkinud puhkusehüvitise väljamakse tõttu 30.novembril. Aga loogiliselt, pean ju lõpetama lepingu samaaegselt kui lõppeb vanemapuhkus, kui ma antud tööandja juures tööd ei jätka, eksole? Kui oleksin töölepingu lõpetanud näiteks 1.detsember, saanud väljamakse detsembris, oleks tööandja juures vanemapuhkus selle ajani kestnud, kuid Sotsiaalkindlustusameti alusel kestis see 30.novembrini - seaduse kohaselt poleks see ju õige? Leian, et ma pole teeninud novembris enammakstud tulu, ja Sotsiaalkindlustusameti nõue ei ole asjakohane. Kas mul on siin kohal võimalik see vaidlustada? Ja kas on õige, et Sotsiaalkindlusamet nõuab brutovahe väljamakset minu poolt netos?

Teie küsimus jääb arusaamatuks. Kirjutate, et olite lapsehoolduspuhkusel 2,5 aastat. Lapsehoolduspuhkus kestab lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega ei olnud lapsehoolduspuhkus veel lõppenud kui Te seda just ise avaldusega ei lõpetanud. Kui siiski lapsehoolduspuhkus lõppes 30.11.2023, tulnuks tööleping lõpetada 01.12.2023. Novembri lõpus olite ju veel puhkusel? Kas SKA nõuet saab vaidlustada, soovitan konsulteerida individuaalsel õigusnõustamisel. Foorumi tingimustes ei ole selle tulesmulikusele võimalik hinnangut anda.

Pekasin hakkama saama alates 25.02.2024 vanemahüvtust, kuna lapse sünnitähtaeg on 05.05.24. Sotsiaalkindlustus ameti iseteenimduse kalkulaatoris arvutasin enda päevamäära siis see näitas ligi 97 eurot (arvutuskäigus oli arvestatud maha töötuna arvel oldud päevad). Nüüd kirjutab sotsiaalkindlustusamet mulle nii : Tere Vanemahüvitise kalkulaator arvestab hetkel kalendrikuude kalkulatsioonis maha töötuna arvel oleku päevad, mis vähendab arvestatud kalendrikuude arvu. Vanemahüvitise arvutamise alustest ei lahutata maha töötuna arvel oleku päevade arvu alates 01.01.2024.. Seoses sellega kuvab kalkulaator hetkel ekslikult suuremat päeva summat. Seadusest tuleneva muudatusega parandatakse ja täiendatakse vanemahüvitise kalkulaatori tööd esimesel võimalusel. Käesoleva seaduse §39 lõigetes 6¹-6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul. PHS §39 lõige 6¹ sätestab, et kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. PHS § 63⁶ sätestab, et käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6¹-6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul. Seadusest tulenevalt alates 01.01.2024 töötuna arvel oldud päevi enam vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei arvestata. Aga mina ei leidnud muudatust kuskilt. Leidisin riigiteatajast järgmise : (61) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026] (62) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 01.04.2022, kehtib kuni 31.12.2026] Kas on mõistlik nendega vaidlema hakata või on neil ikkagi õigus? Tänan!

Soovitan Teil vaadata kehtiva PHS § 63⁶, mis on sõnastatud:   Paragrahvi 39 lõigete 6¹–6³ rakendamine.  Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6¹–6³ sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.

Tõenäoliselt saate sättest vastuse SKA seisukoha ja enda arvamuse lahknevuse põhjusest.