Vanemahüvitis

VANEMAHÜVITIS 2023

Riik muutis aastatel 2018-2022 vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Soov oli muuta töö- ja pereelu ühitamine lihtsamaks ja vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem paindlikumaks. 2022. aasta 1. aprillist jõustus vanemahüvitiste süsteemi reform. Sellega kaasnevad mitmed muudatused, mille eesmärk on teha uut ilmakodanikku kasvatava pere elu lihtsamaks ning sujuvamaks.

Pikemalt saab kõigist muudatustest lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Kui senini oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist 2022 koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem Sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kuna rasedus- ja sünnituspuhkus muutub ajutisest töövõimetusest emapuhkuseks ja on seega vanemapuhkuse üks liik.  Uue sünnitushüvitist asendava hüvitise nimi on ema vanemahüvitis.

Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Emapuhkuse pikkus on 60-100 päeva sõltuvalt puhkusele jäämise ajast. Näiteks kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse pikkus 100 päeva; kui ema jääb 40 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse pikkus 70 päeva ning ülejäänud 30 päeva kanduvad jagatava vanemahüvitisega kaetud perioodi, mil lapsevanematel on rohkem paindlikkust. 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on kaetud töötamise piiranguga, et tagada naise ja lapse tervise kaitse. Emale, kes enne lapse sündi ei töötanud, makstakse ema vanemahüvitist alates lapse sünnist 30 päeva.

Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui sünnitushüvitist, ei ole see siiski täpne – 40 päeva liigub hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei lähe ning perel tekib juurde rohkem paindlikust vanemahüvitise välja võtmisel.

Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega omakorda õigus isa vanemahüvitisele, mida on kokku 30 päeva. Seda hüvitist võib isa välja võtta päeva kaupa ning kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või hetkeni, kui isa hakkab võtma jagatavat vanemahüvitist. Ka isa ei tohi isa vanemahüvitise saamise ajal tööl käia – isa on isapuhkusel ning selle kohta kantakse andmed töötamise registrisse. Sisuliselt on hüvitis sama praeguse isa täiendava vanemahüvitisega.

Peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksutatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.