Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Sellise reaalkoormatise sissekandmise kaudu saab tagada reeglina maaomaniku maksekohustust juhul, kui see maksekohustus peab üle minema ka kinnisasja tulevikus omandajatele.

Klassikaline kinnisvara on maatükk koos sellega ühendatud ehitiste ja taimestikuga. Ehitised ei ole iseseisev kinnisvara ja on tsiviilkäibes ainult koos maaga, välja arvatud hoonestusõiguse puhul. Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Näiteks kortermajade puhul kuulub korteriomandi koosseisu reaalosana konkreetne korter või äripind.

Kinnisomandi ulatus on määratud vertikaalselt ja horisontaalselt. Horisontaalselt on see piiritletud piiripunktidega kaardil ja looduses. Vertikaalses mõttes ei ole omandi lage ega sügavust meetritega määratud. Seadus jätab selle lahtiseks ja ütleb, et igaühe omandiõigus ulatub sellise kõrguse või sügavuseni, kuhu ulatub omaniku huvi oma omandit teostada (kaevandada maavarasid, rajada kõrghooneid jms).

Kinnisasjade ja vallasasjade omandi tekkimine on reguleeritud erinevalt. 

Vallasasjade puhul on omandi üleandmiseks vajalik leping omaniku ja võõrandaja vahel ning asja tegelik üleandmine (valduse üleandmine käest kätte või näiteks auto võtmete ja dokumentide üleandmine). Omand võib tekkida ka leitud asja puhul või peremehetu asja hõivamisel.

Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnistuga seotud toimingud tehakse üldjuhul notari juures. Tehing kinnisomandi üleandmiseks ja kinnistu koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnistut koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 

Juhul kui üks pärijatest on alaealine, siis tuleks tehingute tegemisel arvestada perekonnaseadusest tulenevaid nõudeid ja erisusi. Lapse seaduslik esindaja on tema hooldusõiguslik vanem. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus - seega peaksid mõlemad vanemad esindama last koos, va perekonnaseaduses toodud erijuhud.

Kinnisasja valdamise ja kasutamise korras (nt kes kasutab millist parkimiskohta hoovis) võivad kaasomanikud kokku leppida sõlmides vastava kokkuleppe ja tehes sellekohase kande kinnistusraamatusse. Kuigi seadus ei näe sellisele kokkuleppele ette notariaalselt tõestatud tehinguvormi, on soovitatav vastav kasutuskorra kokkulepe sõlmida notari juures, et tagada kõigi vajalike asjaolude ning võimaluste väljaselgitamine ning kinnistamisavalduse korrektne esitamine kinnistusosakonnale kande tegemiseks kinnistusraamatusse.

Sõltuvalt sellest, kas hüpoteek koormab ühte või enamat kinnisasja, võidakse kokku leppida hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmises. Kui tagatiseks antakse mitu kinnisasja, võib neile seada ühishüpoteegi või igale kinnistule oma hüpoteegi. Kaasomandiosad ühes kinnisasjas võivad olla ühishüpoteegi seadmise mõttes käsitletavad eraldi kinnisasjadena ja kinnisasja kaasomandiosadele võib seda ühishüpoteegi. Lisaks on võimalik hagi tagamiseks taotleda kohtult haginõude ulatuses kohtuliku hüpoteegi seadmist.

Leitud vara ei kuulu automaatselt leidjale. Asjaõigusseaduse § 98 kohustab isikut, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, siis on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot.

Kaasomand või ühisomand tekib siis, kui asjal on mitu omanikku. Kaasomandi puhul on omanike kaasomandiosad määratletud ning neile kuuluvate kaasomandiosade suurust väljendatakse murruna (mõttelise osana). Iga kaasomanik võib käsutada talle kuuluvat mõttelist osa kaasomandis olevast asjast. Näiteks juhul kui  isikule kuulub 1/3  mõttelist osa kinnistust, siis ta võib seda kaasomandiosa soovi korral võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Kaasomandiosa müümisel kolmandale isikule on teistel kaasomanikel ostueesõigus.