Tere! Sai ostetud kinnisvara (maja), mille müügilepingu osaks oli ühltasi kokkulepe, et müüja peab teatud tähtajaks kinnistule kasutusloa taotlema. Kuid notaris ei täpsustatud lepingus, mis saab juhul, kui müüja seda ei tee. Seega siit ka küsimus - mis on minu õigused ja võimalused antud olukorras teha, kui müüja ei ole lepingu tingimustest kinni pidanud ning kasutusluba ei ole lepingus sätestatud tähtajaks tehtud? NB: ei ole isegi valda taotlust esitatud, st. ei saa väita, et see venib müüjast sõltumatutel tingimustel.

Kohustuse rikkumisel kohaldatavad õiguskaitsevahendid on:

• Täitmisnõude esitamisel nõuab võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist, näiteks mingi töö tegemist, ostetud asja üleandmist. Täitmisnõue hõlmab ka mittekohase täitmise parandamise, asendamise või muul viisil heastamise nõuet, niivõrd kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata.
• Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumine. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
• Hinna alandamine on võlausaldaja poolt kohaldatav, kui ta on vastu võtnud mittenõuetekohase täitmise. Aluseks on kohase täitmise ja mittenõuetekohase täitmise väärtuste vahe. Praegusel juhul kasutusloa taotlemise ja taotluse menetlemisega seonduvad kulud. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui isik on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist.
• Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral. Võlausaldaja saab nõuda võlgnikult viivist alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus pole viivisemäära kokku lepitud, on võimalik kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mis on võlaõigusseaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele on lisatud 8% aastas. Praegusel juhul ei ole rakendatav.
• Kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku seadmine olukorda, milles ta oleks olnud, kui poleks esinenud kahju kaasa toonud asjaolu. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab tekkinud kahju olema lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses ning võlgnik rikkumise eest vastutama, võlgniku vastutuse välistab vääramatu jõu esinemine. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
• Taganemine on õiguskaitsevahend lepingu lõpetamiseks. Lepingust taganemine on võimalik juhul, kui on toimunud oluline lepingurikkumine. Kui oluline rikkumine toimus lepingu ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemiseks tuleb teisele lepingupoolele esitada taganemisavaldus. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
• Ülesütlemine on õiguskaitsevahend kestvuslepingute lõpetamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine või mõjuval põhjusel muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevas suhtes. Lepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse tegemisega. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kuivõrd on kasutatav kestvuslepingute puhul, et ole praegusel juhul eesmärgipärane.

Üldjuhul võib võlausaldaja ise valida nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ning eesmärgipäraseks peab. Ta võib kasutada ka mitut õiguskaitsevahendit koos, kui nende kooskasutamine ei ole olemusest, seadusest või lepingust tulenevalt välistatud.

Tere! Teisele inimesele kuuluvad asjad, võõral kinnistul ,mille vastu pole 10 aasta huvi olnud ja nüüd on need vajalikud. Kas siin on ka mingit aegumistähtaeg nõudele?

Et konkreetsele olukorrale ühest õiguslikku hinnangut anda ei piisa kahjuks foorumis esitatud andmetest. Kohaseima hinnangu õiguslikule olukorrale saate individuaalsele õigusnõustamisel pöördudes. Siin aga saan selgitada järgmist:

 Tegemist võib olla olukorraga kus kinnistuomanikul on omandiõigus tema kinnistul olnud vallasasjade suhtes. AÕS § 96 lg 1 järgi tekib vallasomand hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Sama sätte lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kui endine omanik leiab, et hõivamisega on tema omandit õigusvastaselt kahjustatud, on tal õigus esitada nõue kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama ehk ajast, mil ta sai teada omandi tekkimisest hõivamisega.

Tere. Kui suur on notari tasu kaasomandi kasutuskorra kindlaks määramise eest? Kas see on fikseeritud tasu või sõltuvuses kaasomandi väärtusest?

Notari tasu suurused on kindlaks määratud notari tasu seadusega. Nimetatud seaduse § 19 lg 1 kohaselt on kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse. Tehinguväärtusest sõltuva notari täistasu tabel sisaldub notari tasu seaduse § 22 lg 1. Kui tehingus osaleb enam kui 1 pool, on  notari tasuks kahekordne täistasu.

Tere, soovime maja ümberehitada ja tekkis küsimus, kas teha seda ehitusteatisega või ehitusloaga. Meile tundub, et ehitusteatisega, vald arvab, et ehitusloaga. Kunagi on olnud kinnistul suvila, mis on lammutatud (lammutusloaga) ja tehtud peale uus projekt ning sellele võetud ehitusluba ja maja püstitatud. Nüüd plaanidava ümberehituse maht suureneb vähem, kui 33% praegu kehtivast projektist, kuid rohkem kui 33% vanast suvila peojektist. Vald ütleb, et mahu suurenemist tuleb arvestada suvila projektilt, mis on ammu lammutatud ja mille projekt meie arvates enam ei kehti, kuna uus projekt on peale tehtud. Kumbal on õigus?

 Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseaduses on sätestatud, et pädev asutus annab projekteerimistingimused ehitise laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust. Küsimus on selles, mida saab pidada ehitise esialgu kavandatud mahuks. Vastaja on seisukohal, et esialgu kavandatud maht on maht, millele väljastati esmased projekteerimistingimused (suvila), järgmine etapp oli juba esialgu kavandatu laiendamine ja nüüd kavandatav on laienduse laiendamine. Seega kaldun möönma, et vallal on õigus.

Tere kui ehitusfirma teostas korteriomandis remonditöid ja lammutustööde ajal lõhkusid lammutajad veetoru tekitades alumise korteriomanikule suure veekahju. Siis kas ehitusfirma vastutab selle kahju eest või on see omaniku kanda, kelle korteris töid teostati? Kui ehitaja vastutab, siis millise seaduse punkti alusel? Tänan.

Alumise korteriomaniku ees vastutab ülemise korteri omanik korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 alusel. Ülemisest korteris lähtuv veeleke ületab kindlasti korteri tavapärase kasutamise mõjud. Ülemise korteri omanikul võib olla omakorda nõue ehitusfirma vastu VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050  alusel.  VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1).

Vald tahab kuuele majapidamisele kuuluva eratee (umbes 400 m) välja osta/saada (seda veel täpselt ei tea), vastasel juhul ei ole nad nõus seda hooldama. Eratee lõpeb tupikuga, kus autoga edasi ei pääse, ainult jalgrattaga/jalgsi. Mainin veel ära, et see eratee on jätkuks metsateele, mis on vallatee ja mida nad peaksid hooldama. Küsimus on, kui tee vallale ära anda, siis kas see otsus võib meile kunagi nn saatuslikuks saada (seab mingeid piirangud edaspidi vms)?

Ei ole kuigi tõenäoline, et tee valla omandisse andmisega selle kasutajatele mingid piirangud seatakse. Küll aga on võimalik, kui tee maast loobuda ei soovita, määrata eratee avalikku kasutusse. Vald saab hooldada nii vallateid kui ka avalikuks kasutamiseks määratud erateid.

Tere. Minu küsimus on järgmine mis puudutab üürileandja ja üürilise poolt tähtajalise lepingu lõppemisega. Nimelt üürileping on 24 aprilli seisuga 2024 a lõppenud, millised on minu õigused seoses korteriga, välja ei ole siiani üürnik läinud ja on võlgu mitme kuu üüriraha. Lepingu lõppemisel olen korterit käinud vaatamas mis seisus on, korter on kriitilises seisus. Hetkel nagu kirbukas ja riideid ja asju täis ja kahtlustan et varastatud asjad.

Esmalt on oluline välja selgitada kas üürileping on lõppenud või muutunud tähtajatuks. Iseenesest lõppeb küll tähtajaline üürileping tähtaja saabumisel, ent kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.  Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Seega, kui Te olete kahe nädala jooksul arvates ajast, kui saite teada, et üürnik üüritud asja jätkuvalt kasutab, talle teada andnud, et soovite eluruumi vabastamist on leping lõppenud. Vastasel korral on see muutunud tähtajatuks ja tuleb ülesütlemisavaldusega korraliselt või, arvestades võlgnevusi, erakorraliselt üles öelda. Võlgnevusi on võimalik tasaarvestada tagatisrahaga, kui sellest ei piisa, saab nõudega pöörduda Tallinnas üürikomisjoni või kohtusse, mujal Eestis kohtusse.

Lisaks eetoodule on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded, mis sisuliselt tähendab, et kui üürnik tahab ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. Üürileandja pandiõigus asjale lõpeb, kui üürnik annab üürileandjale selle asja väärtuse ulatuses muu tagatise.

Küsimus spordiklubide makse õiguse kohta. Kui mul on lapsega tehtud spordiklubiga liitumisavaldus kuid puudub reaalne leping, siia millised õigused on spordiklubil maksete esitamise kohta? Nimelt lahkusime lapsega ühest spordiklubist teise ja me ei saanud klubilt kuu viimasel nädalal treeninguid kuid spordiklubi ikkagi saatis arve kui täis kuu eest. Kui ma täiendavalt küsisin selle kohta siis vastuses sain, et kuna nemad on teidu pühadel ja hooaja alguses teatud kuudel rohkem treeningtunde siis need tunnid jooksevad tagant järgi. Samas meil puudub reaalne leping kus oleks korralikult välja toodud puuduvate tundide kohta või ette tehtud tundide kohta. Ainus asi mis on meili teel saadetud on makse info tulenevalt teening arvude kohta nädalas. Tagasisidet ootama jäädes. Parimat soovides.

Asjaolu, et Teil puudub kirjalik lepingudokument ei tähenda, et leping puudub. Kirjutate, et tegite avalduse spordiklubiga liitumiseks. Avalduses võis olla kirjas millised on liikmelisuse tingimused ja kuidas toimub tasu arvestus. Samuti võib olla see kirjas näiteks põhikirjas ja avalduses vaid kinnitasite, et nõustute põhikirjas sätetatust juhinduma. Kahjuks ei ole võimalik anda hinnangut olukorrale ilma avaldust ja muid treeningklubi dokumnete nägemata. Soovitan esmalt Teil endal nendega põhjalikult tutvuda ja kui midagi jääb arusaamatuks, pöörduda kõigi olemasolevate dokumentidega individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere! Teema järgmine, kunagi kuulus mu vanaisale üks vana talu mis asus metsa sees. Krundi suurus on ligi 5000m2. Ta rääkis mulle, et kui oli tagastamise aeg, tegi ta küll taotluse, et see maa tagasi saada, kuid sinna paika see jäigi. Oma elu jooksul ta suutis mulle selle koha veel ära näidata ja seal oleva vana talumaja varemed. Praeguseks hetkeks kuulub see maa RMK-le ja vana talu koos maaga on märgistatud katastritunnuses eraldi eraldisena. Kirjutasin RMK metsaülemale, et kas on mingi võimalus see maa enda perekonda tagasi saada. Vastuseks tuli, et kui suudan ära tõestada, et see kuulus mu vanaisale oleks see võimalik. Kuna valdade liitumise tulemusena olid valdadel kõik dokumendid kaduma läinud leidsin end lõpuks rahvusarhiivis. Päringu tulemusena leiti päris mitmeid dokumente, mis tõendavad, et see maa kuulus tõesti minu vanaisale. Nähes neid dokumente, ütles aga RMK, et neil on vaja näha ka esitatud taotlust tagastamiseks, kui seda pole, ei saa ma seda maad omale. Küsimus nüüd järgmine, kas Valla lohakuse tõttu tollel ajal taotlust menetleda jätta või nüüd liitumise tagajärjel dokumentide kaotamine on minu süü, et ma ei saa oma vanaisa vana talu tagasi? Kas on minu jaoks mingi võimalus veel see vana talu tagasi saada?

Kui isik esitas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse, avati selle kohta toimik. Miks vara ei tagastatud, ei ole tagantjärgi võimalik hinnangut anda. On võimalik, et paluti esitada veel mingeid dokumente, mis jäid esitamata või ei õnnestunud välja selgitada kõiki õigustatud subjekte. Ka sellisel juhul on olemas toimik isegi kui selles sisaldub vaid see esitatud avaldus. Kohalikud omavalitsused andsid toimikud üle Maavalitsustele kes omakorda andis need edasi Rahvusarhiivi. Soovitan uurida Rahvusarhiivist kas toimik on neile üle antud. 

Lisaks ei saa välistada olukorda, et avaldust omal ajal küll esitama mindi, ent esitamata see tol korral siiski mingil põhjusel jäi. Sellisel juhul on perspektiiv maad tagasi saada minimaalne.

Tere Kui avaliku elu tegelane paneb avalikult oma instagrami storysse minu vestluse temaga kus on minu pilt ja nimi (see oli üleval 24 tundi, nüüd juba maas) Kus ma ei ole inimest solvanud vaid lihtsalt avaldan oma arvamust. Kas ma saan midagi teha et ta vastutusele võtta ja kas tasub kohtusse minna.

Kas antud olukorras on nõude esitamine perspektiivikas, ei ole foorumitingimustes võimalik hinnata. See sõltub postituse sisust, riivatud õigusest ja tõenditest, millega saate rikkumist tõendada. Isikuõiguste rikkumiseks saab pidada nii ebakohaste väärtushinnangute kui ebaõigete faktiväidete avaldamist. Samuti võib olla tegemist isikuandmete kaitse riivega. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et kõiki asjaolusid arvestades olukorrale hinnang saada.