Tere, Oleme ettevõttega raskustes ning üks võlausaldajatest ähvardab lisada tänava äärde haagisele suure laimava reklaami, kust tuuakse välja ka juhatuse liige kui isik. Kas selline asi on legaalne? Endal on selline tunne, et rikub terve elu ära. Lugupidamisega,

Võlaandmeid võib avaldada võlgnikuks oleva isiku nõusolekul. Kuna raskustes on ettevõte, mitte juhatuse liige kui füüsiline isik, on juhatuse liikme andmete avaldamine ja talle võlgnevuse omistamine ebaõige faktiväide, mida ei tohi avaldada, kui seda siiski tehakse, on tegemist isikuõiguste rikkumisega ja Teil on õigus nõuda rikkumise kohest lõpetamist, andmete esitajalt ebaõigete väidete ümber lükkamist ja rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.

kuidas toimida kui teenusepakkujale on tehtud kanne suletud ettevõtte kontole ja nüüd ei ole teenusepakkuja nõus teenust osutama, kuna ei saa neid rahasi kätte. Poolte (eraisik ja ettevõte/teenuse osutaja) vahel on sõlmitud ka leping.

Kohustus on kohaselt täidetud, kui see on täidetud õigel ajal, õigele isikule ja õigel viisil. Lepingu puhul on õige isik ja tema konto number märgitud tavapäraselt lepingusse või kui tasutakse arve alusel, esitatud arvele. Kui tasumisel on lähtutud teenusepakkuja enda antud informatsioonist, tuleb kohustus lugeda kohaselt täidetus ja teenuse osutamisest keeldumiseks puudub alus. Kui aga raha on kantud valele kontole Teie eksimuse tõttu ei saa kohustust pidada kohaselt täidetuks.

Tere! Rentisin oma isikliku auto välja Autolevi platvormi kaudu, mille omanik on Forus. Autolevi kontrollib rentijate krediidireitinguid, koostab digitaalsed lepingud rentniku ja rentija vahel ning pakub If kindlustusseltsi kaudu välja renditud autodele kaskokindlustust. Rentnik tagastas auto kahjustatuna. Süsteem töötab nii, et rentnik peaks ideaalis maksma omavastutuse summa Autolevile, kes seejärel edastab selle mulle. Autolevi oli teadlik e-posti teel, et auto läheb hooldusesse, kuid mind ei informeeritud, et pean omavastutuse summa ise tasuma seni kuni rentnik saadab neile omavastutus summa või siis auto hooldusesse mitte andma veel. Rentnik ei ole omavastutust tasunud ning ei ole kindel, kas ta kavatseb seda teha. Autolevi ei soovi vastutust võtta ning informeeris mind, et rentniku võlg on üleantud Inkassole, aga autot mulle hooldusest ei tagastata enne, kui omavastutuse summa on makstud. Omavastutus summat valib rentija ning tema valis kõige suurema summa mis on 1000€. Minu küsimus on, kas platvorm, mille kaudu teenust pakutakse, ei pea võtma vastutust omavastutuse summa nõudmise ja tasumise protsessi eest? 

Küsimusest võib mõista, et platvormiga oli sõlmitud leping. Lepingus on kindlasti kirjas ka poolte kohustused, õigused ja vastutus. Soovitan lugeda sõlmitud lepingut ja kui platvorm keeldub oma lepingulist kohustust täitmast, saab nõuda selle täitmist või/ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Kas kinkelepingust on võimalik taganeda, kui kinkelepingu täitmisest on möödunud 10 aastat ja nii kinkija kui kingisaaja seda soovivad?

Kinkelepingust taganemine peale selle täitmist on lubatud vaid seaduses sätestatud olukordade esinemisel ühe aasta jooksul olukorrast teada saamisel. Sellisteks olukordadeks võib olla: 

1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;

2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;

 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse

Kui ühtegi nimetatud olukorda ei esine, ei saa ka kinkelepingust taganeda. Küll aga on võimalik kokkuleppel leping lõpetada ja kingitud ese kinkijale tagastada.

Tere! Kas KÜ juhatusel on õigus pidada kinni (trahvida) raamatupidajat summas 50 eurot? Kas selline väidetav "trahvimine" on seaduslik? Mille alusel võib seda teha? Missugune protseduur on sellisel trahvimisel? Tänan vastuse eest!

Raamatupidaja osutab teenust lepingu alusel. Lepingus peab olema kokku lepitud ka võimalikud leppetrahvid, nende nõudmise alused ja määrad. Teadmata, millise lepingu alusel raamatupidaja töötab ja mis on lepingu sisu, ei ole võimalik tõsikindlalt väita kas leppetrahvi rakendamine on õiguspärane või mitte.

Mis siis, kui kui keegi läheb koroonaviirusega välja, näiteks tööle? Viitan sellele määrusele https://www.riigiteataja.ee/akt/128082021009 ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 46-le.

Karantiininõuete rikkumise eest on võimalik rikkujat karistada väärteo korras nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 46¹ lg 1 alusel rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Tere Mure auto müümisega .Eraisikuna panin müüki 2006 aasta auto ,mille läbisõit on ligi 500 000. Auto huvilisega kohtudes rääkisin ära kõik teada olevad asjad,mis vajaks tegemist ja mis on tehtud.Huviline oli teadlik ka suurest läbisõidust.Huviline tegi proovisõidu ja soovis teha tehingu .Tehing sisaldas ka rehve ,mille järgi mindi abikaasa töö juurde. Täpselt nädala pärast kirjutab ostja ,et möödasõidul ei olnud käiguvahetus sujuv ja läks autoga kontrolli.Kus tuvastati viga diagnostikaga.Millest meil polnud aimugi . Nüüdseks ostja soovib auto tagastada ja väidab ,et meie müüsime auto talle peidetud veaga . Kuidas edasi käituda? Kas meie kohus on auto tagasi osta ? Kuigi inimene ise käis vaatas ja proovis ,siis sobis kõik . Inimesena ma saan aru,et tõesti ei soovi hakata autot ostes seda kohe remontima. Kuid müüjana tekib mõte,et nädal prooviti ja leiti ,et 2006 aasta auto polegi uus auto .

Ostja saab kasutada mistahes õiguskaitsevahendeid vaid juhul, kui ostetud asi ei vastanud lepingutingimustele. Seega on vajalik esmalt vaadata, millised olid auto omadused lepingu kohaselt ja lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatu alusel. Kui neist dokumentidest ei ole võimalik mõista, millistes omadustes oli kokku lepitud, tuleb lähtuda sellest, et auto oleks kasutatav eesmärgipäraselt (võimalik ohutult liikluses osaleda) ja vastaks samas vanuses ja seisukorras oleva keskmise auto omadustele. 2006 aasta autole ei saa esitada seejuures samu nõudmisi, nagu uuele autole. Oluline on ka see, millistele puudustele ostja viitab, kas puudused võivad olla tulenevalt loomulikust kulumisest ja kas need puudused pidid olema olemas enne auto üleandmist või tekkisid nüüd ning millal puudused avastati ja millal neist teatati.

Soovitan Teil näidata nõudekirja mõnele juristile, et selgitada välja ostja võimalus mistahes õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

Kas on võimalik võtta ette midagi pahatahtliku tagakiusamise vastu?

Ahistava jälitamise juhtumid on eriilmelised, sageli kasutab ahistaja kannatanu suhtes mitut ahistavat käitumisviisi.2017. aastal jõustus ahistava jälitamise kuriteokoosseis. Selle järgi on ahistav jälitamine teise inimesega korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil tema tahte vastaselt eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on inimese hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.  Ahistava jälitamise juhtumi või kahtluse korral tasub abi saamiseks pöörduda politseisse või võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga.

Tere meie ettevõte tegutseb aastaid toidukaupade hulgimüügiga ja meil on ka ostjatega sõlmitud lepingud. Meie lepingud pole kunagi sisaldanud leppetrahve, kui klient on otsustanud võtta kaupa meie konkurentidelt põhjusel, et pakutud hind on konkurendil odavam. Peame seda normaalseks turumajanduseks. Nüüd selgus, et kohaliku kooli kokatädi ei julge võtta meilt soodushinnaga kaupa kuna konkurent on lisanud oma lepingusse punkti, et kui ettevõta ostab teiselt pakkujalt, siis on leppetrahv 10 000 eurot. Tegelikult kasutab ta hirmutamist ja kool ostab oma produktid temalt oluliselt kürgema hinnaga kui on täna teiste hulgifirmade tavahinnad. Kas selline punk sõlmitud ostu-müügi lepingus peab olema põhjendatud ja kuidas? Kas on võimalik sellise punkti puhul tõepooest leppetrahvi küsida? Mida ütleb selle kohta konkurentsiseadus ja kas sellega majandusjuhataja hirmutamine on aksepteeritav? Tänan vastamast!

Leppetrahvi lepingusse kirjutamisel ja sellega nõustumisel peab olema põhjus. Ehk sai söökla kaubad tavahinnakirjast oluliselt odavamalt ja et teenida mingitki kasumit, on lepingusse kirjutatud keeld teistelt tarnijatelt osta. Leping on ju kahe poole kokkuleppe kirjalik kinnitamine ja kui mõlemad olid sellega nõus, ei saa seda keelata. Kui aga leping sööklale mingeid eeliseid ei anna, saab soovitada vaid sellise lepingu ülesütlemist. Tegemist võib olla ka riigihanke korras sõlmitud lepinguga. Sel juhul ei tohigi lepinguväliselt kaupu osta. 

Tere, meil on kuu lõpus üürileping lõppemas ning korteriomanik soovib tuua uusi üürnikke vaatama ning samas arvab, et meil on korteris selleks liiga palju asju. Kas meil on üldse kohustus korterit näidata, kui lepingus sellist punkti ei ole?

Võlaõigusseadus § 283 lg 2 kohaselt peab üürnik lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule. Seega ei saa keelata üürileandjal korterit näidata. Küll aga tuleb üürileandjal üürilepingu kehtivuse ajal arvestada ka üürniku õigusi ja huve. Ka eespool viidatud seadusesätte lg 3 kohaselt peab üürileandja üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest sõltumata ülevaatamise eesmärgist ning arvestama seejuures üürniku huve.