Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral

Tere! Sai ostetud kinnisvara (maja), mille müügilepingu osaks oli ühltasi kokkulepe, et müüja peab teatud tähtajaks kinnistule kasutusloa taotlema. Kuid notaris ei täpsustatud lepingus, mis saab juhul, kui müüja seda ei tee. Seega siit ka küsimus - mis on minu õigused ja võimalused antud olukorras teha, kui müüja ei ole lepingu tingimustest kinni pidanud ning kasutusluba ei ole lepingus sätestatud tähtajaks tehtud? NB: ei ole isegi valda taotlust esitatud, st. ei saa väita, et see venib müüjast sõltumatutel tingimustel.

Kohustuse rikkumisel kohaldatavad õiguskaitsevahendid on:

• Täitmisnõude esitamisel nõuab võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist, näiteks mingi töö tegemist, ostetud asja üleandmist. Täitmisnõue hõlmab ka mittekohase täitmise parandamise, asendamise või muul viisil heastamise nõuet, niivõrd kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata.
• Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumine. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
• Hinna alandamine on võlausaldaja poolt kohaldatav, kui ta on vastu võtnud mittenõuetekohase täitmise. Aluseks on kohase täitmise ja mittenõuetekohase täitmise väärtuste vahe. Praegusel juhul kasutusloa taotlemise ja taotluse menetlemisega seonduvad kulud. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui isik on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist.
• Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral. Võlausaldaja saab nõuda võlgnikult viivist alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus pole viivisemäära kokku lepitud, on võimalik kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mis on võlaõigusseaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele on lisatud 8% aastas. Praegusel juhul ei ole rakendatav.
• Kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku seadmine olukorda, milles ta oleks olnud, kui poleks esinenud kahju kaasa toonud asjaolu. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks peab tekkinud kahju olema lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses ning võlgnik rikkumise eest vastutama, võlgniku vastutuse välistab vääramatu jõu esinemine. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
• Taganemine on õiguskaitsevahend lepingu lõpetamiseks. Lepingust taganemine on võimalik juhul, kui on toimunud oluline lepingurikkumine. Kui oluline rikkumine toimus lepingu ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemiseks tuleb teisele lepingupoolele esitada taganemisavaldus. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
• Ülesütlemine on õiguskaitsevahend kestvuslepingute lõpetamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine või mõjuval põhjusel muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevas suhtes. Lepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse tegemisega. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kuivõrd on kasutatav kestvuslepingute puhul, et ole praegusel juhul eesmärgipärane.

Üldjuhul võib võlausaldaja ise valida nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ning eesmärgipäraseks peab. Ta võib kasutada ka mitut õiguskaitsevahendit koos, kui nende kooskasutamine ei ole olemusest, seadusest või lepingust tulenevalt välistatud.