Lepinguline suvemaja ehitus. Tellija eraisik, ettevõtte ehituskvaliteet tekitas esimese 4 päevaga juba küsimusi ja kaasati eraisiku ehk Tellija poolt omanikujärelvalve, seniks Tellija poolt väljastatai palve, ehitustegevus peatada, detailide ja ehituskvaliteedi kontrollimiseks. Omanikujärelvalve lubas ehitust jätkata nädal hiljem, kuigi ehitaja pole pidanud kinni ehitusteatise käigus esitatud projektist ja on teostanud ehitustehnilistes konstruktiivsetes punktides omaloomingut ning neile soodsamat lahendust. Ehitaja venitas veel nädal. Nüüd ehitaja väidab, et ei ole tööjõu ressurssi, et jätkata ehitusega nagu lepingus kirjas ja lõpetada lepingujärgseks kuupäevaks ehitustööd, isegi mitte Tellija poolt pakutud lisa nädalase lõpetamise varuga. Tegelikkuses on veel lepingu järgi ehituse lõpptähtajani 2,5 nädalat ja ehitaja väidevatavlt ju pidi arvestama juba tööd vastu võttes, et tööjõuressurss on selleks perioodiks objektile planeeritud, olenemata sellest, et tekkis paus. Ehitaja ettepanek lükata ehitus 2 kuud edasi. Kas ehitajal on õigus antud seisak teha? Kas ehitaja peaks lepingupunktist siiski kinni pidama ja leidma kasvõi renditööjõu, et antud lepingut täita?

Lepinguliste kohustuste täitmise hindamisel tuleb lähtuda lepingust. Tõenäoliselt oli lepingus kokku lepitud lisaks tööde teostamise tähtaegadele ka töö sisu, ehk ehitamine ehituprojekti ja ehitusteatise alusel ning ehitajale olid nimetatud dokumendid üle antud. Sel juhul viitab projektist kõrvalekaldumine juba lepingu rikkumisele ja viivituse tekkimisele mitte tellijast vaid tööde teostajast tulenevatel põhjustel. Sellisel juhul tuleb tööde teostajal lepingu tähtaegadest kinni pidada. Kui seda ei tehta, on tegemist taaskord lepingu rikkumisega. Pooled võivad kokkuleppel tähtaega pikendada (kui see on mõistlik ja mõlemale poolele vastuvõetav) ent puudub kohustus seda teha. 

Soovitan esmalt lugeda lepingust, mis on kummagi lepingupoole õigused ja kohustused ja millised õiguskaitsevahendid ja võimalikud leppetrahvid on kokku lepitud. Kui ka lepingus selle kohta midagi kirjas ei ole, saab ikkagi nõuda lepingu täitmist kokku lepitud tingimustel ja sellest kõrvalekaldumisel rakendada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Toimus liiklusõnnetus ehk kerge ´müksamine` kahe auto osavõtul sõiduteelt asumisisesele teele keeramisel. Autojuhid vahetasid omavahel akte toimunud kohta ning kindlustustele tehti avaldused. Üks osapool on juba saanud kindlustuselt otsuse, et vastutus jaotub 50-50% ning kindlustus hüvitab 50% auto parandusest ja auto remondiga on juba alustatud. Teine autojuht aga pole saanud oma kindlustuselt otsust, on pahane ning võttis ühendust esimese autoomanikuga. Teine autojuht nõuab, et esimene autojuht peab vastutama 100%, muutma vastavalt omapoolset selgitust kindlustusele ja plaanib kohtusse minna. Esimene autojuht oleks nõus, et vastutus jaotub 50-50%, aga kas korra juba esitatud selgitust kindlustusele tohib muuta, surve avaldamise peale? Esimene autojuht üritas kokkupõrget vältida, samuti on selgitus koostatud võimalikult ausalt ja täpselt. Milline oleks korrektne käitumine esimese autojuhi poolt?

Kindlustusele esitatud andmed peavad vastama tegelikele asjaoludele, olema täpsed ja ausad. Vastasel juhul on tegemist kindlustuspettusega või minimaalselt kindlustuspettuse katsega. Seega, kui kindlustusele esitatud andmed vastavad tegelikele asjaoludele ei näe ma võimalust ütluste muutmiseks ilma ohuta saada pettuse(katse) eest karistatud.

Tere! Paari kuu eest juhtus meie vannitoas veeavarii ja seetõttu sai veekahjustusi ka alumiste naabrite korter. Nii meil kui naabritel on kindlustus olemas (samas kohas) ja selle poole ka pöörduti. Naabrid said kindlustuselt raha, kuid peavad summat oma kahjusi arvestades liiga väikseks. Seega on nad pöördunud meie poole ja öelnud algul vihjamisi ja hiljem otse, et soovivad, et maksaksime vahe kinni. Samas kindlustus ju meil ka selleks ongi, et me ise ei peaks selliseid asju kinni maksma. Seega on mul ka paar küsimust. 1) Kas naabritel on mingit õiguslikku alust meilt sellises olukorras lisaraha nõuda? 2) Kui peamegi (või otsustame) neile maksma, siis kuidas tagada see, et nad meie kulul nö liiga kallist remonti ei teeks? Kindlustus hindas ju nende kulud ja kahjud väiksemaks, kui nad ise. Kes siis peaks adekvaatselt hindama, kui palju tegelikult remondile kuluks?

Kahju kannatanul on õigus hüvitisele määras, mis asetab ta olukorda milles ta oleks olnud kui kahju põhjustanud sündmust ei oleks kunagi juhtunud. Kahjuhüvitis ei tohiks olla seejuures rikastumise allikas. Seega on vajalik hinnata ära kahju ja selle suurus. Kahju kannatanul tuleb seejuures Teile esitada korrektne hinnang, kust nähtub et materjalid ja tööd on vajalikud endise olukorra taastamiseks. Kui on vaidlus kahju ulatuse üle või selle kõrvaldamiseks vajaliku rahasumma üle, saab kumbki pool kaasata asjatundja (ehitusettevõtte, kes teeb hinnapakkumise). Kahju summast arvatakse maha kindlustuse poolt hüvitatu ja seda ületavat summat võib olla võimalik kahju põhjustajalt välja nõuda.

Tere! Ettevõttelt X sai tellitud mitmed kuud tagasi kaup, mille pidime kätte saama aprillikuu alguses. Kuna eelnevalt (mõned kuud varem) kasutasime sama ettevõtte teenust ja kõik toimis korrektselt, siis maksime kauba eest kogusumma korraga. Aprillikuu alguses muutus nendega kontakti saamine vaevaliseks kuni see lõpuks üldse katkes. Aprillikuu lõpus anti teada, et kõik on veel töös, kuid neist mitteolenevatel põhjustel tarne viibib ja hoitakse meid kursis. Sellest ajast saati on kadunud suurem osa nendega seonduvatest viidetest avalikes allikates (koduleht; sotsiaalmeedia kontod) ja loomulikult ka üleüldine kontakt. Tarbijavaidluse komisjoni on avaldus esitatud, kuid kahjuks selle menetluse ajal on ettevõtte omandistruktuuris toimunud muudatused, millest tulenevalt on selle omanikuks ja esindajaks märgitud teise riigi kodanik. Menetluse kõrvalt soovitati avaldus tagasi võtta ja algatada maksekäsu kiirmenetlus. MIda oleks antud olukorras parem teha? Kas oodata ära Tarbijakaitse menetluse lõpp ja siis algatada maksekäsu kiirmenetlus või pöörduda kohe teise variandi poole? Või leida teised inimesed, kes samas olukorras ning ühiselt kohtusse pöörduda?

Ettevõte on juriidiline isik ja vastutab võetud kohustuste eest iseseisvalt sõltumata sellest, kes kuuluvad parasjagu juhatusse või kellele kuulub ettevõte ise. Kui ettevõte on jätkuvalt olemas ja Teil on nõue ettevõtte vastu, saate selle maksma panna ehkki ettevõtte juhtimises on toimunud muudatused. Kas nõuet ka sisse nõuda õnnestub, sõltub ettevõtte tervisest ja sellest kas ettevõttel on vara.

Tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole täitedokument ja seda ei saa kohtutäituri vahendusel sundtäita. Vajalik võib olla nõude maksma panek kohtu kaudu, ent seda vajadust saab hinnata kõiki asjaolusid teades. Foorumis ei ole kahjuks võimalik kohtusse pöördumise vajadusele hinnangut anda.

Kas peab andma luba politseile oma meditsiiniliste andmetega tutvumiseks ning kas ja mis moel nad saavad nendega tutvuda, kui ma luba ei anna? Edastasin neile juba ühe tõendi, kuid nad tahavad ise päringu edastada ja küsivad selleks luba. Kui ma seda ei tee, mis siis võib juhtuda?

Teatud asjaoludel ja eesmärgi täitmiseks on politseil õigus saada ligipääs ja tutvuda isikuandmetega, sealjuures eriliigiliste isikuandmetega. Seega, kui Te ka luba ei anna, ent asjaolud ja eesmärk seda tingivad, on neil õigus koguda andmed ise vastavatest registritest, isikutelt ja keskkondadest. Küll võib keeldumine heita Teile, asjaoludest sõltuvalt, varju.

Kui laenulepingus on sellised punktid, 3.4. Laenutähtpäev tähendab Põhitingimustes sätestatud päeva, millal Laenusaaja on kohustatud tagastama Laenu täies ulatuses Laenuandjale. 3.5. Laenusaaja tagastab Laenu osade kaupa (osamaksetena) vastavalt Lepingule lisatud annuiteedi alusel väljaarvestatud Laenu tagastamise ja intressi tasumise maksegraafikule (edaspidi nimetatud Maksegraafik). Maksegraafikus on toodud tagasimaksete summa, arv ja sagedus pidades silmas Lepingu sõlmimise momenti. 4. INTRESS JA INTRESSI TASUMINE 4.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale Laenu kasutamise eest intressi vastavalt Põhitingimustes sätestatud intressimäärale (intressimäära alusel arvutatud intressisumma edaspidi nimetatud Intress) Lepingus ja Maksegraafikus sätestatud summades ning tähtpäevadel. Intressi arvestamist alustatakse Laenu väljamaksmisel ning lõpetatakse Laenutähtpäevale eelneval päeval. 4.2 Intressi arvestamise perioodiks on üks kuu (edaspidi nimetatud Intressiperiood) ning Intressi arvestus toimub 360 päevase aasta baasil. Intressi tasumise tähtpäev on Põhitingimustes sätestatud iga kuu vastav päev kuni Laenu tagastamiseni ning intressimaksete täpsed tähtpäevad on esitatud Maksegraafikus. Kui Laenusaaja tagastab Laenu ja tasub Intressi annuiteedi alusel, on Intressimakse annuiteedi alusel arvestatud makse osa. ja maksegraafik näeb välja selline Maksegraafiku koostamise kuupäev 10/06/2014 Laenusumma, EUR 9.500,00 € Laenuintress aastas % 20% Lepingutasu, EUR 0,00 € Laenu tähtaeg 10.06.2024 Graafiku pikkus kuudes 12 Krediidikulukuse määr 20,0% Jrk.nr. Tagasimaksete kuupäev Intress Põhiosa Kokku tasuda Laenu jääk peale makse tasumist 1 10/07/2014 158,00 € 0,00 € 158,00 € 9.500,00 € 2 10/08/2014 158,00 € 0,00 € 158,00 € 9.500,00 € Küsimus siis, et kas tegemist on intressi põhise või annuiteet lepinguga? Punkt 3.5 väidab nagu oleks tegemist annuiteet osamaksetega, aga hilisemad punktid ja maksegraafik räägivad intressi tasumise teemal. Laenuandja väidab ka, et tegemist on intressi põhise mitte annuiteedi lepinguga.

Kas tegemist on annuiteet-, fikseeritud põhiosaga tagasimaksegraafikuga või bulletgraafikuga, selgub kui uurite oma maksegraafikus sisalduvaid numbreid.

Annuiteetgraafiku puhul on laenu igakuine makse täpselt ühesugune alates tagasimaksete algusest kuni lõpuni. Annuiteetgraafiku puhul väheneb makstav intressiosa iga maksega, samal ajal kui põhiosa suureneb. Intressiosa väheneb seetõttu, et intressi arvestatakse laenu põhiosa jäägilt, kus põhiosa jääk väheneb iga järgmise maksega. Seetõttu makstakse laenu algusajal peamiselt raha kasutamise eest, aga lõpus laenu ennast. 

Fikseeritud põhiosaga graafiku juures on laenu põhiosa makse iga kuu täpselt ühesuurune, millele lisandub intressiosa. Võrdse põhiosaga graafiku puhul väheneb intressiosa iga maksega, sest intressi arvestamine toimub samamoodi põhiosa jäägilt. Tänu intressi vähenemisele ja põhiosa fikseeritusele väheneb võrdse põhiosaga graafiku tagasimakse igakuiselt. 

Bulletgraafiku puhul tasutakse jooksvalt ainult intressi ning laenu põhiosa tagastatakse ühe maksena laenuperioodi lõpus. Teoorias saab bulletlaenu intressi tasuda erinevate perioodide lõikes, kuid levinumateks variantideks on intresside tasumine kuu või kvartali kaupa. Bulletlaenu igakuised intressimaksed on ühesugused, sest laenu põhiosa jääk on alates laenu võtmise hetkest kuni põhiosa tagastuseni ühesugune. Bulletlaenu viimane laenumakse koosneb intressist ja põhiosa maksest. 

Äripinna üürilepingu lõppus esitas üürileandja viivisearve milles nõuab viivist 1% päevas (üürilepingu punt 5.2 viivis märgitud). Lugedes Eesti Riigikohtu lahendeid tunnistatakse liigakõrge viivis tühiseks(kohtu lahenditest lugedes loetakse kõrgeks viiviseks VÕSis sätestatud viivise 3 kordne ületamine 4.5% + 8% aastas) ja määratakse VÕSist tulenevalt viiviseintress. Antud lepingu puntki järgi viivis 365% aastas. Kas antud kohtulahendile saab tugimeda ja paluda viivs vähendada.

Ilma lepingu asjaolusid teadmata ja konkreetset viidatud RK lahendit lugemata ei saa kindlalt öelda, kas lahendis antud selgitused kohalduvad ka Teie lepingu puhul. Siiski võib eeldada, et viidatud lahendis selgitatakse tarbijaga sõlmitud lepingu maksimaalseid kõrvalkulusid. Tarbijaleping on leping, kus üheks pooleks on juriidiline isik ja teiseks pooleks eraisik, kes ei tegutse majandus- või kutsetegevuses. Selliste lepingute puhul on lepinguvabadus piiratud tarbija ehk eraisiku ehk füüsilise isiku kaitseks. Kuna küsimuses on märgitud, et üürileping oli sõlmitud äriruumi kasutamiseks, ei ole ilmselt tegemist tarbijalepinguga ja kehtib lepinguvabadus ehk poolte vabadus leppida kokku lepingutingimustes, sealhulgas viivise suuruses.

Osaühingu juhatuse liige lasi suulisel hinna kokkuleppel remontida enda põhivara. Tegelik summa läks suuremaks ja juhatuse liikme tervis halvenes (puugihammustus + osaline töövõimetus). Nüüd esitatakse töö tegija poolt ähvardavaid kirju kohtuga, et saamata jäänud raha välja nõuda. Osaühingul hetkel tegevus minimaalne just tervisliku seisundi pärast. Mis õigused ja kohtustused antud olukorras Osaühingul on? Ei varja ega ürita mööda pääseda, lihtsalt ei suudagi hetkel tegeleda sellega.

Kui üks isik on teisele osutanud teenust ja teine on lubanud selle eest tasuda kokku lepitud rahasumma, on nad sõlminud omavahel lepingu. Mõlemal lepingu poolel tuleb oma lepinguga võetud kohustusi kohaselt täita. Seega ei ole seadusest tulenevat alust nõuda teenuse osutajalt tasust loobumist. Asjakohane võib olla püüda sõlmida tasumise osas kokkulepe tähtaja pikendamiseks või ositi maksegraafiku alusel täitmiseks. Olgu öeldud, et teenuse osutaja võib ent ei ole kohustatud nimetatud kokkulepet sõlmima.

Tere! Omanik lasi oma kinnistult ära viia teise inimese asjad, kuid 1 asi jäeti maha kinnistule ja sellest on möödnunud 7-10 aastat .Tegu on traktori ratastega ,mis on vanametall ja ka rehvid hävinenud ja nende vastu pole huvi tuntud. Need said metalli viidud. Nüüd peetakse asju jätkuvalt enda omaks ja nõutakse tagasi ja anti asi politseisse.Nädala jooksul sai ka tagastatud paremas olukorras rattad, kuid nüüd ei ole enam nende vastu huvi tuntud.Ka sai räägitud omanikuga ja ta teatas et kui rattad tagasi siis prtetensioone enam pole. Politsei reageeris 14.märts ja nädala jooksul kui asja heastan siis asi lõpeb. Nüüd 3 juuni tetas kriminaalmenetluse algatamisest ja kutsus välja. Kas maha jäetud rattad ,mille vastu huvi puudus on omanikuta vara? Kuidas seda situatsiooni käsitleda? Kuigi kinnistu peremehe sõnul olid need tema omad. Millele peaksin rõhuma politseisse vestlusele mines? Kas peaksin juristi kaasama?

Kinnisasja omanikul võib olla õigus asja omandamiseks hõivamisega. Traktori rattad on vallasomand. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on: vallasasja üleandmine, peremehetu vallasasja hõivamine, kaotatud vallasasja omandamine leiuga, peitvara omandamine, vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine, igamine ja loodusvilja omandamine. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Kui endine omanik leiab, et hõivamisega on tema omandit õigusvastaselt kahjustatud, on tal õigus esitada kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama ehk ajast, mil ta sai teada omandi tekkimisest hõivamisega. 

Tegin endale üüri lepingu,sai kõik ilusti ära makstud ja probleem tekkis mul selles,et korteri uksel on tavaliselt 2 võtme kohta..1 võtme sain,aga turvavõtit ta ei anna...kas mul on mingi õigus olemas, et üürile andja on kohustatud andma üürnikule 2 võtit..mul on nii ebaturvaline ,kui ma jätan ühe lukuga kinni ukse..soovin teada ..ma soovin 2 võtit..

Üürileandja peab üürnikule üle andma lepingu eseme kokku lepitud omadustega. Kui lepingus on kirjas, et välisuksel on kaks lukku ja antakse üle kaks võtit, tuleb üle anda kaks võtit. Kui võtmete või töökorras lukkude osas kokkulepe puudub, ei ole alust ka teise luku võtit nõuda. Lisaks võib olla olukord, kus üks lukkudest on vana, ei ole kaua kasutuses olnud ja ehk ei ole võtmeid säilinudki.