Viivis mitteeluruumi üürilepingus

Äripinna üürilepingu lõppus esitas üürileandja viivisearve milles nõuab viivist 1% päevas (üürilepingu punt 5.2 viivis märgitud). Lugedes Eesti Riigikohtu lahendeid tunnistatakse liigakõrge viivis tühiseks(kohtu lahenditest lugedes loetakse kõrgeks viiviseks VÕSis sätestatud viivise 3 kordne ületamine 4.5% + 8% aastas) ja määratakse VÕSist tulenevalt viiviseintress. Antud lepingu puntki järgi viivis 365% aastas. Kas antud kohtulahendile saab tugimeda ja paluda viivs vähendada.

Ilma lepingu asjaolusid teadmata ja konkreetset viidatud RK lahendit lugemata ei saa kindlalt öelda, kas lahendis antud selgitused kohalduvad ka Teie lepingu puhul. Siiski võib eeldada, et viidatud lahendis selgitatakse tarbijaga sõlmitud lepingu maksimaalseid kõrvalkulusid. Tarbijaleping on leping, kus üheks pooleks on juriidiline isik ja teiseks pooleks eraisik, kes ei tegutse majandus- või kutsetegevuses. Selliste lepingute puhul on lepinguvabadus piiratud tarbija ehk eraisiku ehk füüsilise isiku kaitseks. Kuna küsimuses on märgitud, et üürileping oli sõlmitud äriruumi kasutamiseks, ei ole ilmselt tegemist tarbijalepinguga ja kehtib lepinguvabadus ehk poolte vabadus leppida kokku lepingutingimustes, sealhulgas viivise suuruses.