Tere, küsimus selline-müüsin kasutatud auto omanikuvahetusega , ja nüüd nädal aega hiljem teatab mulle ostja , et peale 500 km läbimist kadus õlirõhk , auto viidi diagnostikasse kus öeldi et mootor pikalt hooldamata ehk varjatud viga , minu käes oli auto korras ja kõik tuled-viled töötasid pole ostja ees midagi varjanud ega petnud , nüüd nõuab ostja auto tagasi ostu või uue mootori 7000€ +tööraha kinni maksmist , auto müügihind oli 4350€ , kuidas käituda ja mis on minu õigused ? Aitäh

Seadus sätestab, et müügilepingus kokkulepitud asi peab vastama lepingutingimustele ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Sõiduautot kasutatakse sõitmiseks, seega peab olema autoga võimalik turvaliselt ja ohutult liikluses osaleda. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, vastutab müüja selle eest põhimõtteliselt alati, eeldusel, et lepingutingimustele mittevastavus või selle tekkimise põhjus oli olemas juba sõiduki ostjale üleandmise hetkel. Seejuures müüja teadmatus puudusest vabastab ta vastutusest üksnes siis, kui ostja puudusest teadis või pidi sellest teadma.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, on lisaks kahju hüvitamisele ostjal õigus nõuda ka viivist, leping üles öelda, tagastada puudustega asi ning nõuda tagasi makstud summa. Kirjeldatud olukorras tuleb müüja vastutust pigem jaatada ja soovitada saab püüda sõlmida mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe.

Suhtlesime lastehoiu teenust pakkuva ettevõttega ja avaldasime soovi alustada antud hoius käimist. Käisime seal kahel päeval, kui tuli lasteaia koha pakkumine ja mille võtsime vastu ja avaldasime soovi lõpetada teenuse tarbimine. Lastehoiu teenuse pakkuja sõlmib kõikidega lepingud ja meil ei olnud teenusest loobumise hetkel infot, et on leping ja see on vaja allkirjastada. Nüüd soovitakse saada terve kuu teenuse raha ja lepingu allkirjastamist. Kas me sellisel juhul peaksime tasuma kogu kuu eest ja allkirjastama lepingu? lastehoius käimise kohta tegime avalduse kohalikuomavalitusese süsteemi kaudu ja käimise leppisime kokku meilitsi.

Kahjuks ei selgu küsimusest kas olite sõlminud lepingu või mitte. Lepingut ei sõlmita dokumendi allkirjastamisega vaid pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumise andmisega, mis tavapäraselt vormistatakse kirjaliku allkirjastataud lepingudokumendina. Oluline on, kas olite kokku leppinud teenuse tingimustes, kas oli teada, kuidas saab teenusest loobuda või seda lõpetada. Kui teenuse lõpetamise tingimustes kokkulepe puudus või kui neist isegi ei teavitatud, ei saanud Te sellega arvestada. Küsimuses esitatud andmete põhjal järeldan, et tasuda tuleb vaid tarbitud teenuse eest. Siiski võiks olla asjakohane pöörduda individuaalsele nõustamisele ja kogu olukord juristiga läbi arutada, et langetada õige otsus.

Tere! Küsimus üürilepingu kohta. Olen 18 aastane modell ja sain endale tööreisi 5. kuuks millele pean kohe minema aga mu küsimus on kas on see on piisav erakorraliseks lõpetamiseks

Kui üks osapool soovib üürilepingu lõpetada varem kui kolmekuulise etteteatamisega, siis tuleb alustuseks omavahel avatult suhelda. Tavaliselt jõutakse nii ühiselt kompromissini, kus ei pea sekkuma kolmandad osapooled.

Üürilepingut võib iseenesest erakorraliselt üles öelda ka üürnikust tulenevatl põhjusel. Sel juhul võib aga üürleandjal tekkida kahju hüvitamise nõue üürniku vastu. Kahju võib seisneda saamata jäävas üüritulus, mille eest üürnik vastutab üürileandja ees kolme kuu jooksul. Kui uus üürnik leitakse enne kokkulepitud lepingu lõppemise tähtaega, siis ei ole üürileandjal õigust nõuda üüri mõlemalt üürnikult ja Teie vastutuse aeg lüheneb.

Tere! Soovin teada, et kui ma olen alkoholi joobes sõitnud autoga ning saanud selle eest kriminaalkaristuse siis mitu aastat on see näha registris? Teine küsimus, et kas ma võin töötada kriminaalkaristuse saanuna õpetajana? Kas see on seadusega täiesti keelatud või poolte kokkuleppel on see lubatud? Lugupidamisega

Karistuse kustumine töötab alljärgnevalt:
1. Inimene või juriidiline isik mõistetakse kriminaalkorras süüdi ja karistatakse.
2. Kui süüdimõistev otsus jõustub, kantakse karistus karistusregistrisse. Kuniks see sinna jääb (ei ole arhiveeritud) on tegu kehtiva karistusega.
3. Seejärel kannab süüdimõistetu karistuse ära, olgu see siis rahaline karistus, reaalne või tingimisi vangistus. Karistus on jätkuvalt karistusregistris, st kehtiv.
4. Karistuse ära kandmisest hakkab kulgema tähtaeg, pärast mille möödumist kustutatakse karistus registrist (arhiveeritakse). Karistuse kustumise aeg sõltub, mille eest ja milline karistus määrati/mõisteti. Reegliks on, et mida raskem süütegu ja karistus, seda kauemaks jääb karistus kehtivaks. Karistusandmete kustutamise tähtajad on sätestatud Karistusregistri seaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/1290620 ... tiv#para28 § -s 24.

Tere. Käisime elukaaslasega ühes kohalikus ettevõttes lapsele liivakasti liiva toomas. Kohapeal laaditi liiv ettevõtte juhatuse liikme poolt kergkäru peale väga valesti ehk ca 400kg ainult käru tagumisse otsa ning veendi meid, et paarkümmend kilomeetrit niimoodi sõites ei juhtu midagi ning nii on oluliselt lihtsam liiv pärast kastist maha valada. Endal meil suurem kogemus järelhaagistega puudus, niisiis uskusime nende kompetentsi ning asusime teele. Paraku nii kui maanteele jõudsime ning kiirus 80km jõudis, hakkas auto vänderdama ning kaotas kiirelt juhitavuse, paiskas auto vastassuunavööndisse ja käru tekitas auto kerele ja muule kokku ca 2000 kahjustusi. Õnneks õnnetuse juhtumise sekundil muidu väga liiklusrohkel maanteel autot vastu ei tulnud ning jäime ise terveks ja ellu ning saime naasta oma pooleteistaastase tütre juurde. Küsimus lasub nüüd selles, et kuigi mees ise vabandas hiljem kohapeal ette ja taha ning oli selgelt kahetsust täis, siis nüüd hiljem juhatuse liikmetega suhtluses olles süüdistavad meid endid, kasutavad naiste vastu solvavaid väljendeid, nagu naised ei tohiks üldse rooli istuda jne võtmata mingit vastutust valesti laetud koorma eest. Kas tõesti nii ongi okei oma tööd teha, et teed midagi valesti, veenad veel, et kõik on okei ja siis keeldud igasugusest vastutusest, kui päriselt tuleb ka tagajärgedega tegeleda? Oleme lugenud, et selliselt peale laetud liiv tõstab auto tagumised rattad üles ning põhjustabki vänderduse ning auto juhitavuse kaotuse ning selliselt meid teele saatmine seadis ohtu nii meie kui kaasliiklejate elud. Õnneks pääsesime tõesti vaid ääretu trauma ja katkise autoga. Oleksime iga abi eest tänulikud.

Kirjelduse kohaselt on juhtunu eest vastutav eeskätt autot juhtinud isik, kes ignoreeris auto vänderdamist teel. Tõenäoliselt olnuks kiiruse alandamisega võimalik juhtunut ja seeläbi ka kahju tekkimist vältida. Samuti on võimalik, et koorma peale laadinud isikul lasub kaasvastutus. Kas see nii ka on, soovitan selgitada välja individuaalsel õigusnõustamisel, kus jurist saab esitada lisaküsimusi ja võtta arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Tere. Elame rendipinnal(maja) üle 3a. Peale esimest talve tekkisid probleemid küttekolletega,mida omanik siiani väldib, ei korrasta. Eelmisel sügisel sai enda kannatus otsa ning keeldusin üüri tasumast kuni korda tegemiseni. Sellest on ka pikk ning molema poolt närviline,omaniku poolt ka ähvardav, kirjavahetus. Teatasin,et otsime ka uut rendipinda. Mingi moment omanik rahunes ning kuna elupinnale "investeeringute" tegemisest huvitatud pole,pani maja müüki ning emailis pakkus, et elame uue pinna leidmiseni sees üürivabalt,kuid nõus näitama soovijatele pinda. Igale oma pöördumisele on esitanud alati ebamõistliku tähtaja stiilis "ootan vastust tänase päeva jooksul voi muidu...". Täiskohaga (13h päevas,vahetustega) tööl käijana on see mulle mõeldamatu. Mingi hetk tegi elektrilepingu enda nimele(senini olid kõik kommunaalmaksete lepingud minu nimel) ning ähvardas el välja võtta(peres mitu alaealist last). Pöördusin nii juristi kui lastekaitse poole kes kinnitasid, et see oleks alaealiste laste ohtu seadmine. Mitu kuud on olnud rahu majas,soovijad käinud maja vaatamas ning andsime märku,et uus elupind olemas ning sel ja sel kuupäeval saame pinna üle anda omanikule. Mille peale siis tuli küsimus,mil kinnipeetud üüri kavatseme tasuda. Vastasin,et lepingujärgset "korras küttekoldeid"ei ole ju siiani parandatud(keelatud kasutada,ohtlikud, lagunevad),mille peale vastas, et enam ei ole kütteperiood. Lepingu lõpetas omapoolselt peale meie üürimaksetest keeldumist küttekollete parandamiseni. Väidab,et kuna tema poolt leping lõpetatud,selle tingimused ei kehti. Peale omaniku enda nimele el.lepingu tegemist tasume elektrit temale otse. Korralikult makstud. Nüüd aga ähvardab 2päeva jooksul elektrit välja võtta,kui kinnipertud üür talle üle kantud ei ole koheselt. Kordan,et elekter on talle tasutud. On tal selleks õigus? On olemas ka varasem kirjavahetus ja siiani nagu rahumeelselt saanud asju ajada mitmed kuud.

Tere küsimusest saab lugeda, et üüritud pind ei vastanud selle kasutamise otstarbele ja omanik andis nõusoleku (kirjalikult) elada seal üüri maksmata kohustusega näidata ostuhuvilistele eluruumi. Teie olete oma kokkuleppest kinni pidanud ja eluruume soovijatele näitanud. Ka omanik on kohustatud oma kokkuleppest kinni pidama ja ei ole õigustatud üüri nõudma. Seda vaatamata sellele, et kütteperiood on läbi kui sellekohane tingimus kokkuleppes puudus. Seega puudub tal õigus nõuda üüri. Üürilepingut saab üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui sellist ülesütlemisavaldust Teile saadetud ei ole, jääb selgusetuks kuidas sai ta lepingu lõpetada.

Tere.soovin müüa oma autot.tahan,et seda teeks nö.kolmas isik.milline peaks olema volitus,et ta saaks seda teha?

Mugavaim võimalus sõiduki müügitehingut vormistada on Transpordiameti e-teeninduses. E-teenindusse sisse logides saate anda teisele isikule volituse sõiduki müümiseks ja sellega seotud toiminguteks transpordiametis.

Tere! Kliimaministri määrus nr 15 on vastu võetud 06.03.2024. Määruses sees on tekst: "Kui ebaseadusliku teenuse kasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse ebaseadusliku ühenduse kestuseks 12 kuud." ja määruse § 10 sätestab , et "Käesolevat määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2023." Kas vee-ettevõttel on õigus nö ebaseadusliku ühenduse tasu küsida perioodi 03.2023-03.2024 eest või 12-kuuline periood peaks algama määruse rakendamise algusajast 01.07.2023 ega saaks olla varasem? Sama määrus sätestab, et teenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab vee-ettevõtja esindaja akti nimetatud teenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Vee-ettevõtte poolt on mulle veebruaris 2024 akt saadetud, aga mind, kui ebaseaduslikus teenuse kasutamises süüdistatavat isikut ei ole teavitatud akti koostamisest, ega ka selle juurde kutsutud. Kas varasem akt on õigustühine ja mul on õigus nõuda uue akti koostamist? Arvestades asjaolu, et alates 01.04.2024 on teenuse osutamise leping mõlemapoolselt sõlmitud ja seega teenuse kasutamine seaduslikuks muutunud, oleks nüüd uue akti koostamisega võimatu tuvastada teenuse ebaseaduslikku kasutamist? Suured tänud vastuste eest!

Kui akti koostamise juures ei viibinud süüdistatav isik ega tema esindaja on viidatud määruse § 2 lg 2 kohaselt võimalik vee-ettevõtjal koostada akt tunnistaja juuresolekul. Nimelt on määruse vastav punkt sõnastataud:  Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt võimalusel erapooletu tunnistaja juuresolekul.

 Ebaseadusliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutuse kestus käesoleva määruse §-s 5–8 sätestatud koguse arvutamisel on selgelt tõendatav ajavahemik alates päevast, mil ebaseaduslik ühendus rajati, kuni ebaseadusliku ühenduse sulgemise päevani, kuid mitte üle 12 kuu. Ehk igal juhul ei saa lugeda kasutamise ajavahemikuks pikemat perioodi kui 12 kuud lugedes tagasi ebaseadusliku ühenduse sulgemisest arvates. Seega on oluline ebaseadusliku ühenduse sulgemise aeg, milles tagasiulatuvalt kuni 12 kuud on võimalik lugeda teenuse ebaseadusliku kasutamise perioodiks.

Tere Küsimus nimelt selles,et üürin pinda. Lepingus kirjas,et kuuüür 400€, aga suusõnaliseks jäi,et tegelikult maksma ei pea, kuna remondin ka nende autosid. Nüüd saadeti arved tagantjärgi. Varem arveid saadetud pole. Nüüd võlg 30 000€ , kui kiirelt ei tasu,siis läheb inkassosse. Kas on õigust tagantjärele u 5 aasta arveid saata? Rendilepingus on kirjas,et kui ei tasu kolme kuu jooksul arveid,siis saavad tagantjärele küsida ainult kolme kuu üüri.

Lepingute osas kehtib Eestis lepinguvabadus, see tähendab, et pooled võivad lepinguga kokkuleppida kõigis tingimustes, mis ei ole vastuolus seadusega. Kui lepingus on kokku lepitud, et pikema perioodi kui 3 kuu arvete esitamine tagasiulatuvalt on välistatud, on see ka välistatud. Isegi kui selline kokkulepe puuduks, on seadusest tulenev nõude sissenõudmise aegumise tähtaeg 3 aastat kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Aegumine ei kohaldu aga automaatselt vaid nõuet saades võib võlgnik keelduda vanemate kui 3 aasta vanuste võlgnevuste tasumisest esitades nõudele aegumise vastuväite. Seega 5 aasta taguseid arveid maksma panna ei ole võimalik.

Samas, kui oli kokkulepe üürileandja autode tasuta remontimiseks, on ka Teil õigus esitada arve remonditud autode kohta ja teha ettepanek nõuete tasaarvestamiseks.

Tere Meil kortermaja ees on tehtud lubadega eraparkla mida haldab ühisteenused. Iga korter võib oma elektroonilisele loale panna mitu sõidukit, kuid parkida tohib korraga ainult ühte. Parkisin ükspäev paariks tunniks 2 autot maja ette ja ühisteenuste kontrolör käis vahepeal kontrollimas ja kirjutas ühele autole leppetrahvi, põhjendusega parkimiskorraldusnõuete eiramine. Leppetrahvi sedelil on kirjas, et parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees ja et parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv. Infotahvlil ei ole aga kirjas, et korraga tohib parkida ainult ühte sõidukit. Kirjas on ainult: Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha kasutamisel omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimused ning parkimisloa kasutamise tingimused ja juhend on märgitud vastaval infotahvlil. Infotahvlil pole ka kirjas, et eksisteerivad muud kokkulepped KÜ ja Operaatori vahel. Saatsin ühisteenustesse küsimuse, et täpsustada mida tähendab parkimiskorraldusnõuete eiramine. Mispeale vastatigi, et korraga tohib parkida ainult ühte autot. Kas sellisel kujul määratud leppetrahv on õige, kui Operaator viitab infotahvlil olevatele parkimistingimustele, kus kõiki tingimusi kirjas ei ole?

Parkimiseks eramaal sõlmitakse maaomaniku ja parkija vahel leping. Operaator (ühisteenused) vaid kontrollib lepingu täitmist. Seega ei ole parkimisloa omaja parkimise puhul oluline mitte ainult infotahvlilt nähtuv, vaid kas ja kuidas on talle teatavaks tehtud parkimisloa andmisel loa kasutamise kord. Kas loa omandajale tutvustati parkimise korraldust, mille kohaselt tohib parkida korraga ühte sõidukit vaatamata loal olevate sõidukite arvule. Kui vastus on jaatav, olete Te tõepoolest parkimistingimusi rikkunud.