Siit leiad lepingute sõlmimise kohta vajaliku teabe ning saad juhiseid, millises vormis peab leping sõlmitud olema ja millised andmed lepingus peavad kindlasti sisalduma. Täiendavalt vaata veel võlaõigusseadusest.

Laskemoona hoidmine relvaseaduse tähenduses

Laskemoona hoidmine relvaseaduse tähenduses

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Rekvaseadus: § 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine (5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes: 1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta; Kas siit tuleb välja lugeda, et iga turvalisuse tagamise otstarbega tulirelva kohta on lubatud 200 padrunit mitte kõigi turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta kokku? Ehk et, kui on üks tulirelv sellise otstarbega, siis on lubatud 200 padrunit ja kui on näiteks 2 tulirelva, siis juba 400 või on ikkagi mitme relva kohta 200 padrunit kokku?

Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et seaduse kohaselt on isikul õigus hoida maksimaalselt 200 padrunit kõikide tema turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta kokku ja pole oluline kas isikul on need padrunid ühe, kahe või kolme erineva tulirelva tarbeks.

Vastatud:
28.07.2024

Isikuõigused

Isikuõigused

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Tere Töötan ametnikuna KOVis ning üks kodanik ei ole rahul, et Eestis kehtivad seadused ja määrused ning keeldub oma dokumente vastavalt nõuetele korda ajamast. Isik ähvardab ametnikest (koos fotodega) enda peagi ilmuvas raamatus inetusi kirjutada. Kas selline tegevus on lubatud? Kas ilma isiku kooskõlastuseta tohib temast kirjutada ja tema fotot avaldada?

Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemalt lahendanud vaidlust, mis puudutas ühes avaldatud raamatus konkreetsele isikule omistatud tsitaatide avaldamist. Tsiviilasjas vaidlevasid pooled selle üle, kas tsitaadid avaldati seadusevastaselt, millest võib omakorda tuleneda kohustus hüvitada kannatanule sellega põhjustatud mittevaraline kahju. Hüvitise suurus sõltub seejuures konkreetsest rikkumisest.

Näiteks, kui kellelegi on omistatud tsitaate, mida ta tegelikult ei ole öelnud ning mis on au teotavad, siis võib olla põhjendatud suurem mittevaralise kahju hüvitis, kui juhul, mil nõusolekuta on avalikustatud tsitaate, kuid need ei sisalda tundlikke eraelulisi fakte. Seevastu tegelikkusele vastavate faktiväidete avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei pruugi iseenesest olla isegi õigusvastane.

Riigikohus selgitas samas pikemalt, et tsitaatide avaldamine võib olla seadusevastane ka tulenevalt isikuandmete kaitse regulatsioonist. Lisaks nimele võivad kaitstavateks isikuandmeteks olla ka eraelulised seigad vaba aja sisustamise või suhete kohta kolmandate isikutega. Igaühel on seejuures õigus ise otsustada, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab. Isikuandmete töötlemine on aga üldjuhul lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, mille viimane võib igal ajal ning mis iganes põhjusel tagasi võtta.  

Andmekaitse regulatsiooni kõrval tuleb siiski arvestada ka üldise keeluga kahjustada teiste isikute õigushüve, sealhulgas rikkuda teiste isikute eraelu puutumatust.

Eeltoodust tulenevalt eksiks isik Teie fotot ja Teie kohta käivat laimu ilma Teie kirjaliku nõusolekuta raamatus avaldades mitmete seaduste vastu.

Vastatud:
24.07.2024

Nõue valduse vabastamiseks

Nõue valduse vabastamiseks

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Endine elukaaslane keeldub juba 6 kuud välja kolimast. Ei ole abielus. Ei ole ühisvara. Kas kohtu kaudu on võimalik sundida endist elukaaslast eluruume vabastamast?

Teie küsimusest nähtub, et isik kasutab korterit õigusliku aluseta. Esmalt soovitan esitada kohtuvälise nõude valduse vabastamiseks andes selleks mõistliku tähtaja, mille jooksul oleks reaalselt võimalik õigusliku aluseta korterit kasutaval isikul omale uus elukoht leida. Kui tähtaeg möödub ja valdust siiski ei vabastata, saab nõude esitada kohtu kaudu.

Vastatud:
23.07.2024

Lapse õpitegevuse toetamine

Lapse õpitegevuse toetamine

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Tere Soovin küsida Teie nõu oma lapse kooliga seotud olukorra lahendamiseks. Minu laps, kes õppis esimeses klassis, on kogenud kohanemis- ja sotsialiseerumisraskusi. Kool on õppeaasta jooksul andnud vaid kaks korda tagasisidet, et laps võiks kodus rohkem lugeda ja õppida arvutama 100 piires. Kuid kool ei ole rakendanud muid toetusmeetmeid ega pakkunud täiendavat abi. Hiljuti otsustas kooli õppenõukogu jätta meie lapse klassi kordama. Oleme selle otsuse vastu, sest usume, et kool ei ole piisavalt pingutanud, et toetada meie last kohanemisel ja õppimisel ning otsus on põhjustanud lapsele suurt stressi. Palun Teie abi ja nõu järgmistes küsimustes: Millised on meie võimalused vaidlustada õppenõukogu otsus? Millised meetmed peaks kool olema rakendanud enne sellise otsuse tegemist? Kuidas saame tagada, et meie lapsele pakutakse vajalikku tuge ja et tema parimad huvid on kaitstud? Tänan Teid ette!

Esmalt on oluline mõista ja ka lapsele selgitada, et klassikursuse kordama jätmine ei ole karistus. Kui laps ei ole omandanud vajalikku programmi ja ta viidaks üle järgmisse klassi, oleks tema toimetulek veelgi keerulisem. 

Lapse õpitegevuse toetamisel on väga oluline kooli ja kodu koostöö.  PGS § 46 on loetletud meetmed, mida kool peab rakendama õpilasele vajaliku toe välja selgitamisel ja toetavate tegevuste rakendamisel. Millist tuge konkreetsele lapsele tuleb pakkuda sõltub faktilistetst asjaoludest ja õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest. Lapsevanematele saab soovitada aktiivset suhtlust kooliga, et saavutada lapsele tugi mida ta vajab. Järgmisse klassi üle viimine ei pruugi olla Teie kirjeldatud olukorras lapse huvides.

Vastatud:
22.07.2024

Korterisse jäänud vallasvara korteri võõrandamisel

Korterisse jäänud vallasvara korteri võõrandamisel

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Tere! Kingisaaja korteriomandi võõrandamisel omastas mulle kuuluva korteri sisustuse. Võõrandamisel ostu-müügilepingus ei ole mööblit fikseeritud. Mul on olemas omandamist tõestavad dokumendid ja fotod. Mida peaksin tegema, et mööblit kätte saada?

Esmalt on oluline kuidas ja ka millal korter kingiti, kas kingisaaja võis mõista, et korter kingiti koos sisustusega ja kas vallasvara välja nõudmise nõudele võib olla kingisaajal võimalik esitada aegumise vastuväide. Kui nõue on olemas ja ei ole aegunud, saate endale kuuluvat vallasvara nõuda kingisaajalt. Kui kingisaaja on selle juba võõrandanud, on õigus nõuda kingisaajalt vara hüvitamist.  

Vastatud:
19.07.2024

Eluruumi üüri tõstmine

Eluruumi üüri tõstmine

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Tere, Kolin ja lugesin uut üürilepingut. Leping oleks tähtajaline, üheks aastaks. Ise üürnikuna ikka kavatsen võimalusel kauemaks jääda ja ka üürileandja otsib pikema ajalist üürilist. Kuid eelistab varianti, et pikendaks lepingut iga aasta tagant. Lepingus jäi silma punkt kus on kirjas, et üürileandja võib üürisummat tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest, teatades ette 30 päeva. (On muidugi ka lisatud, et kui tõstab, siis tuleb teates märkida üüri tõstmise ulatus, suurus, aeg ja põhjendus jne). Kas see on normaalne või võiks pakkuda üüri tõstmise vajadusel selle arutlusse võtmist iga aasta lepingu pikendamisel? Kuue kuu tagant tundub kuidagi nii riskantne. On see lõpuks kokkuleppe küsimus või on soovi korral kuue kuu tagant üüri tõstmine üürileandjal õigustatud? Kas tähtajalise lepingu puhul on ka võimalik mõlemal osapoolel leping lõpetada 3 kuulise etteteatamisega? Või kehtib see ainult tähtajatu poolt? Koht mida praegu üürin, mille leping on tähtajaline ja iga aasta pikendatav pakkus nii võimalust lõpetada põhjuseta 3 kuulise etteteatamisega kui ka oli öeldud, et üüri võib tõsta ainult kord aastas, kuid mitte enne ühe aasta möödumist lepingu jõustumisest ning mitte rohkem kui 10% eelmisel perioodil kehtinud üürist. Üüri suurendamisest teavitab üürileandja kirjalikult ette 2 kuud. Olid need lihtsalt selle üürileandja head lepingu punktid või on ka nii õigem? Aitäh!

Üüri võib tõsta tähtajatu üürilepingu puhul iga aasta täitumisel lepingu sõlmimisest. Tähtajalise lepingu puhul on see lubatud vähemalt kolmeaastase tähtajaga eluruumi üürilepingu puhul, mille kohta seaduses on sätestatud, et üürilepingus võib kokku leppida, et üürileandjal on õigus ühepoolselt üüri tõsta või lepingutingimusi ühepoolselt muuta. Nimetatud kokkulepe on kehtiv üksnes tingimusel, et üürileandjal on õigus üüri tõsta mitte rohkem kui kord aastas. Üüri tõstmise või lepingu muu ühepoolse muutmise alus peab olema lepingus täpselt kindlaks määratud.

Kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta kehtib üksnes juhul, kui:

  1) üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja

  2) üür ei suurene rohkem kui kord aastas ja

  3) üüri suurenemise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt kindlaks määratud kas konkreetse summana, protsendimäärana või indeksina.

 Eluruumi üürilepingu puhul on lepingu tingimused, mis asetavad üürniku seaduses sätestatust ebasoodsamasse olukorda, tühised.

Vastatud:
18.07.2024

Kahju hüvitamineselle tekitaja poolt

Kahju hüvitamineselle tekitaja poolt

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Tere. Lapse sünnipäevaks sai renditud õhk batuut. Lapsed hüppasid seal peal ja tõenäoliselt keegi neist lülitas batuudi kompressori/puhuri välja ja siis kukkusid batuudi katki. Rendilepingu tegime hiljem, peale seda, kui batuut katki oli ja proovisin läbi kodukindlustuse seda korvata. Kodukindlustus seda ei korva. Lapsed mainisid, et batuut ülevalt oli õhku läbi puhunud, seda nad ütlesid siis, kui batuut oli juba katki. Algul telefoni teel öeldi, et batuudi maksumus oli 2300€, lepingus mis saadeti oli aga kirjas 2500€. Suhtlesime ja ütlesin, et korraga kindlasti kõike tasuda ei suuda, pakuti välja et osamaksetana tasuda. Kuid küsimus kas ma peaksin tasuma täies ulatuses või peaks sealt summast midagi maha küsima. Katkine batuut jäi neile, koos kõigega.

Tegemist on olukorraga, kus Teil kui kahju tekitajal lasub kohustus hüvitada batuudi omanikule tekkinud kahju. Kahju definitsioon tuleneb paljuski kahju hüvitamise eesmärgist, mis omakorda lähtub diferentsihüpoteesist. Selle järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See tähendab, et kahju hüvitamise nõude eesmärk on algse olukorra taastamine. Isik tuleb panna samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Pöördvõrdena tuleneb siit ka see, et kahju hüvitamise nõude eesmärk ei saa olla teise poole karistamine. Kahju tekitajalt ei saa välja nõuda rohkem kahju kui ta on tekitanud ning kahju hüvitamine ei tohi viia mitte kannatanu rikastumiseni vaid ainult algse olukorra taastamiseni. Samuti tuleb kahjust maha arvata kannatanu poolt säästetud kulud ning arvestada kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel. Oluline on ka, kas Teid oli kasutamise osas instrueeritud ja kas Teile olid teada riskid kahju tekkimiseks.

Vastatud:
16.07.2024

Karistusregister

Karistusregister

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Tere,kes otsustab või kelle poole pöörduda et saaksin 2 vana 2013a.väärteoga (Ls§201 ja Ls§224) kohtulahendit eemaldada riigi teataja päringu lehelt? Nimelt on karistus aastaid tagasi juba kantud,aga juhilube Maatee Ametisse tegema enne ei saa kui need sealt maas!!! Koolituse eest maksin juba 500€ ära kui selline asi äkki juhtus tuttavaga, siis uurisin enda kohta ja voila.., istuvad 2 lahendit mille karistuse ammu juba olen ära kandnud. Niisiis kaua need seal püsida saavad ja kes otsustab ajalise otstarbekuse nende üle? 

Karistusandmete kustutamise aeg kuriteo puhul sõltub määratud karistusest. Nii näiteks kustutatakse karistusandmed registrist kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat; tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat; üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat

Täielik nimekiri on sätestatud karistusregistri seaduse § 24.

Vastatud:
15.07.2024

Lapingueelsed läbirääkimised

Lapingueelsed läbirääkimised

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Kinnisvara ostmiseks tehtud kulu (hindamisakt) Ostja ja müüja leppisid suusõnaliselt kokku korteri müügis ja ostus (müüja ütles jah, et müüb korteri ostjale). Ostja tellis hindaja ja tasus arve (260 eurot). Pärast akti kättesaamist kirjutas ostja (05.07.24) müüjale kirja ja selgitas, et aktil olev turuväärtus on tuhande võrra madalam, kui müüja poolt soovitav hind ning küsis, kas müüja oleks nõus hinda tuhande võrra alla laskma. Samal päeval sai ostja müüjalt vastuse, et ta ei soovi hinnas alla tulla ning küsis, kas oleks võimalik teatud tasu eest hindamisakti soetada. Pühapäeval ehk 07.07.24 helistas ostja müüjale, kuid müüja kõnele ei vastanud, seega saatis ostja müüjale 08.07.24 meili, kus kirjutas, et soovib korteri siiski ära osta. Selle peale sai ostja müüjalt 09.07.24 meili, kus müüja oli otsustanud korteri paremale pakkujale ära müüa. Kuna läbirääkimised olid pooleli ja müüja isegi ei üritanud ostjaga telefoni teel kontakti saada (arvestades asjaoluga, et vahepeal oli möödunud ainult laupäev, kus müüja meilile vastust ei saanud), siis näen siin pahauskset käitumist. Müüja väidab, et andis uuele ostjale rohelise tule sel samal pühapäeval, kui esimene ostja talle helistas ja teda kätte ei saanud ning väidab, et ostja ei vastanud müüja viimasele meilile piisavalt kiiresti. 09.07.24 soovis ostja müüjaga telefoni teel kontakti saada, et anda võimalus uuel ostjal katta hindamisaktiga seonduvad kulud ehk ära osta valminud hindamisakt (odavamalt). Müüja ei vastanud ja soovis, et saadaksin talle sõnumi. 10.07.24 võttis müüja ostjaga ühendust ja väitis, et arvatavasti uus ostja ei soovi esimese ostja käest hindamisakti soetada. Esimene ostja palus tal ikkagi uurida (kõne hommikul). Müüja oli ilmselgelt ärritunud ning tänaseks (11.07.24) vastust ei ole laekunud. On ilmselge, et müüja taganes esimese ostjaga suusõnaliselt lepingust parema pakkumuse nimel ilma, et läbirääkimised hinna osas pärast hindamisakti oleks selguse saanud ja seega tekitas ostjale majanduslikku kahju. Kas ostjal on õigus esitada müüjale kahjunõue teostatud kulude ulatuses?

Üldise põhimõtte kohaselt peavad pooled kandma nende tegevusele omaseid majanduslikke riske, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Lepingueelsete läbirääkimiste puhul hõlmavad need majanduslikud riskid muuhulgas lepingu sõlmimise ettevalmistamise kulusid. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Pahauskselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavalt isikult saab nõuda eelkõige läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutuste hüvitamist ehk nn usalduskahju. Siia alla kuuluvad näiteks kulutused, mis on kantud seoses läbirääkimiste pidamisega enne kehtiva lepingu sõlmimist. Riigikohtu 04.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14 p-s 12 on seoses VÕS § 14 lg 3 kohaldamisega selgitatud, et „Pahauskne on läbirääkimiste katkestamine juhul, kui see toimub ilma mõjuva (kaaluka) põhjuseta pärast seda, kui teises pooles on tekitatud usaldus, et jõutakse lepingu sõlmimiseni“ ning et „Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel lepingut nõuetekohaselt vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepinguga tõttu mingeid sooritusi.“

Vastatud:
12.07.2024

Krediidilepinguga ostetud auto

Krediidilepinguga ostetud auto

Lepingud ja lepinguvälised kohustused

Tere! Oman autot, mis on krediidiandja nimel ja mina vastutav kasutaja. Hetkel oleme eriarvamusel kas sõiduk on lõplikult välja ostetud või ei. Kuna olen ainult vastutav kasutaja hetkel siis kas ja mis tingimustel võidakse auto ära viia? On selleks vaja mingite õigusorganite otsust/luba? Sest hetkel on meil vaidlus ainult omavahelise vestlus tasandil. Kuid öeldi, et kui ei maksa siis viime auto ära. Kuid asja ametliku ajamisega läheb mul aega ja autot igapäevaselt vaja. Ette tänades

Kuivõrd auto omanikuna on märgitud krediidiandja, on krediidiandjal kõik omaniku õigused, sealhulgas õigus saada omandi üle tegelik otsene valdus. Valduse saamiseks ei vaja omanik luba vaid valdust on võimalik kaitsta omavoli vastu omaabi korras kui ka politsei kaasabil. Kas aga tegemist on omavolilise valdusega, selgub Teie ja krediidiandja vahelisest lepingust. Kui Teie poolt on lepingus märgitud kohustused kohaselt täidetud ja omand tuleks lepingu järgi üle anda, on Teil õigus seda nõuda. Sel juhul ei saa ka Teie valdust pidada omavoliliseks.

Vastatud:
12.07.2024