Tere. Kui üürilepingus on kirjas, et Üürnik kohustub tasuma Korteriühistu poolt esitatava Eluruumi ja Hoonega soetud kõrvalkulud, siis kas selle alla kuulub ka hetkel kortermaja renoveerimist puudutav pangalaen ühistule?

Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Oma sisult võib poolte kokkulepe selliste kulude kohta hõlmata nii hoone lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis hoidmise ehk asja korrashoiu ja säilitamise kulusid kui ka asja parendamise kulusid. Samuti võib see praktikas hõlmata nn remondifondimakset ja ka näiteks korteriühistu võetud laenumakse osa. Kuidas on see Teie lepingu puhul, sõltub poolte ühisest tahtest lepingu sõlmimisel. Samas, kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku üürniku kohustuses kanda terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, ei ole üürileandjal õigust samal ajal vastavate parenduste tõttu üüri tõsta. Sellisel juhul on üüri tõstmine tühine.

Tere. Raamatupidaja vahetusega aasta keskel Korteriühistu reeglid olid muudetud (kulude jaotus, tariifid, mõõtühikud). Kindlustus ja elektrikäit oli vahendamne, nüüd kindlustus on remondifondis, elektrikäit on hoolduses.Palun vastata järgmistele küsimustele. Kas uuel raamatupidajal ja halduril on õigus omavoliliselt muuta KÜ tariife ja kulude jaotus? Kas raamatupidaja tohib esitada majandus aastaaruande juhatusele, kui aruande on koostatud teiste reeglite järgi, mis ei ole kinnitatud üldkoosolekul juunil 2023 ja ei vasta majanduskavale 2023, 2024? Koosoleku protokollis on kirjutatud, et jäävad vanad tariifid ja vana majanduskava. Päevakorras punkt reeglite muutmisest puudub. Uus korteri arve oli esitatud 13 päeva hiljem. KÜ põhikirjas on, et üldkoosolekul on õigus muuta tariifid ja reeglid ja juhatus täidab üldkoosoleku otsused. Kas juhatus (haldur) saab kinnitada uue kulude jaotus ja uusi tariifid? Juhatuse koosolekul, mis toimus 1 kuu pärast üldkoosolekut oli toodud uus arve vorm uute tariifidega, kulu jaotusega ja mõõtühikuga ja otsus on, et juhatus kinnitab üldkoosoleku otsused. Kas juhatusel ( halduril ) on õigus jätta täitmata üldkoosoleku otsused? Kas võib kaotada aastaaruandes bilansi rida " eelmiste perioodide tulem" ja tõsta remondifondi, kui puudub üldkoosoleku otsus? Kes seda otsust võib vastu võtta? Kas haldur võib tõsta teenuse lepingu summat 70%, kui on juhatuse otsus, et võtta hinnapakkumised ja arutada üldkoosolekul? Üldkoosolekul arutamine pole toimunud. Uue korteri arvel summa oli muudetud. Kas on vaja tagastada rohkem korjatud summad? Uus raamatupidaja 1 kuu korjas rohkem hooldustasu, kasutas suurendatud tariifi. Kas revident võib "mitte näha" kõik muutused, mis on toimunud aastaaruandes? Neid ei saa mitte märgata. Kõik küsimused oli temale esitatud. Kuidas iseloomustada juhatuse käitumist, kui ta ei vasta esitatud küsimustele ega teavita korteriomanikke muudatustest, mis on toimunud seoses uue raamatupidaja tulekuga? Lugupidamisega L A endine KÜ raamatupidaja, elan samas majas, läksin ära omal soovil, otsustasin, et on õige aeg anda võimalus töötada nooremale raamatupidajale.

Korteriühistu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek. Kogu KÜ majandamine peab toimuma põhikirja (mis on kooskõlas kehtiva seadusega) ja üldkoosoleku seadusega kooskõlas olevate otsuste alusel. Majanduskulude katmisel ja nende jaotusel korteriomanike vahel on aluseks üldkoosolekul kinnitatud majanduskava. Sellest kõrvale kalduda ei ole lubatud ja kui majandusaasta jooksul selgub, et on vaja teha kulutusi teisiti kui majanduskava ette näeb, tuleb esitada üldkoosolekule kinnitamiseks muudetud majanduskava. Juhatus on täidesaatev organ, mis valmistab ette majanduskava ja muude üldkoosoleku otsuste eelnõud, kutsub kokku üldkoosoleku ja viib ellu üldkoosoleku otsuseid ning esindab KÜ oma volituste piires. Raamatupidaja on aga lepingu alusel teenuse osutaja, kes peab juhinduma üldkoosoleku otsustest. Ei juhatus ega raamatupidaja ei tohi toimida üldkoosoleku otsustele vastukäivalt.

Kas elektrifirmal on õigus keelduda ettevõttele elektriepingu sõlmimisest? Ettevõttel ei esine maksehäireid, aruanded, maksud ja arved on alati olnud õigeaegselt esitatud ja tasutud ning ettevõte on kasumis. Elektrifirmalt tuli tagasiside, et krediidikontrolli teostamisel, selgus, et krediit ei ole soovituslik ning paraku ei saa me hetkel Teile koostööd pakkuda, kuid tulevikus kui Creditinfo taust on positiivne saab pakkumise üle vaadata.

Elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg 3 kohaselt on võrguettevõtjal õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:

  1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;

  2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu;

  3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel;

  4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus;

  41) tootmisseadme liitumiseks või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks puudub võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvas üliväikeses eraldatud võrgus võrguteenuse osutamiseks vajalik tarbimisnõudlus;

  5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest.

Võrguteenuse osutamisest keeldumist peab võrguettevõtja põhjendama, viidates seaduslikule alusele.

Teadmata, millisele õiguslikule alusele (millisele seaduse paragrahvile) teenuse osutamisest keeldudes tugineti, ei ole võimalik keeldumisele hinnangut anda.

Tere! Meie üürileandja andis teada, et tõstab üüri 150 euro võrra ja kui soovime odavamat lahendust leida midagi muud. Andsime teada, et soovime lepingu siis lõpetada 30 päeva jooksul ja leidsime endale teise lahenduse. Pärast teatamist, et soovime lepingu 30 päeva jooksul lõpetada kirjutas ta meile, et kaalutles ja tühistab üüritõusu ning sellisel juhul peame teatama 3 kuud ette nagu varasemalt lepingus oli ja peame sel ajal maksma vana lepingu järgselt üüri, aga meil on juba tehtud otsused tema varasema kirja järgi. Kas ta tohib meilt nõuda 3kuud etteteatamist kuigi ta varasemalt kirjutas üüritõusu ja tegutsesime vastavalt tema varasemale kirjale? 

Kui üürileandja tõstab üüri Võlaõigusseaduse § 299 alusel, on üürnikul õigus 30 päeva jooksul alates üüri tõstmise teate saamisest eluruumi üürileping üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette. Teie olete lepingu üüri tõstmise teadet saades õigeaegselt erakorraliselt üles öelnud. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub selle teisele poolele kätte toimetamisest. Ühepoolne tahteavaldus ei eelda teise poole nõustumist või kokkulepet. Seega on Teie ülesütlemine kehtiv ja seda muuta saab vaid poolte kokkuleppel.

Minu elukaaslase isal on maja mitme väljaüüritava korteriga. Kas meie alaealine laps (hetkel veel 15 a) võib sõlmida üürilepingu üürnikuga, kui tema vanaisa annab selleks nõusoleku ja volituse korterit välja üürida, ning ka lapsevanemad kinnitavad oma allkirjadega selle lepingu heaks? Raha laekub lapse kontole ja laps deklareerib selle tulu ka enda tuludeklaratsioonis.

Üürilepingu poolteks on üüritava kinnisasja omanik või mingi tehingu alusel asja valdav isik üürileandjana ja üürnik. Pelgalt omaniku nõusolekust ei piisa, et kolmas isik saaks korterit üürile anda ja üüritulu teenida. 

Juunikuu alguses pöördusime T J poole, kes esindab firmat C, et tellida ehitustöid meie suvilakrundil. Talle kanti üle 1603€ materjalide ja osalise töö eest. Nüüd on juba august ja kahjuks ei ole töö tehtud vastavalt kokkulepitule, samuti ei vasta ta kirjadele ega telefonikõnedele. Ta on rikkunud mitmeid kirjalikke kokkuleppeid. Meil on olemas kirjavahetus selle inimesega ja pangaväljavõte rahaülekannetest. Mida me peaksime tegema? Kas on mõtet pöörduda politsei poole? Kuidas sundida töötajat tööd lõpetama või tagastama raha mittetäidetud töö eest? Palun aidake!

Kui üks isik on lubanud teise kasuks midagi teha ja teine talle selle eest tasu maksta, on sõlmitud leping. Lepingut tuleb täita ja kui tööd on jäänud tähtaegselt teostamata, saab eeskätt nõuda lepinguliste kohustuste täitmist andes selleks täiendava tähtaja. Kui ka täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täideta, on võimalik lepingust taganeda ja ettemaksuna tasutud summade tagastamist nõuda. Kui omavahel üksmeelt ei saavutata, saab nõude esitada ka kohtu kaudu. Kohtu kaudu nõude esitamisel on oluline, et kumbki pool peab tõendama asjaolusid, millel tema väited ja nõuded tuginevad. Kui kokkulepe jäi suusõnaliseks, tuleks mõelda, kuidas saab tõendada, milles täpselt kokku lepiti. Kui koostatud on kirjalik lepingudokument, on sellega tõendatud kes mida ja millise tähtajaga lubas ehk millise kohustuse võttis.

Tere! Selline küsimus, et isal oli kaua aega tagasi võetud laen ja kaastaotleja oli tema toonane elukaaslase. Isa maksis seda laenu üksi kuna tema korter oli laenu tagatiseks. 2 kuud tagasi kahjuks isa suri. Isa määras oma testamendis mind pärijaks ja minu alaealise (pool)venna annakusaajaks. Annakutena jättis isa selle sama korteri mis on hüpoteegiga koormatud minu vennale. Venna ema on viimased kuud ise seda laenu maksnud. Aga notaris ta mainis, et kuna mina võtan päranduse vastu siis peaks ka see laen olema nüüd minu kanda. Minu küsimus ongi, et kas tõesti pean mina seda laenu edasi maksma ja venna ema kes oli laenu kaastaotleja, tal pole mingit kohustust selle laenu ees? Ja mis peaks juhtuma siis kui ma otsustan seda laenu mitte maksta? Sest mina ei näinud sellest laenust omalajal mitte sentigi. Kas sellisel juhul satun ise maksevõlglaseks või kõigepealt läheb kohtutäitur ikkagi selle korteri kallale mis oli selle laenu tagatiseks? Tänan vastuse eest!

Kui laenu on taotlenud kaks isikut ühiselt, on nad laenu kaastaotlejad. Kaastaotlejate vastutuse jaotus nähtub laenulepingust, ent tavapäraselt vastutavad kaastaotlejad laenukohustuse täitmise eest solidaarselt. See tähendab, et kui laenu teenindaval põhikontol puuduvad vajalikud vahendid, on laenu kohustatud maksma kaastaotleja. Kuivõrd pärimise käigus lähevad üle pärandaja õigused ja kohustused, astub pärija pärandaja asemel lepingusse. Seega on kohustus laenu tasuda nii laenu algsel kaastaotlejal kui pärijal. Kui Teile pärimise käigus vara ei jääks ja pärand koosneks vaid laenukohustused, võib olla otstarbekas pärandist loobuda. 

Kui laenu tagamiseks on seatud kinnisasjale hüpoteek ja laenu ei tasuta, on pangal õigus hüpoteek realiseerida ehk kinnisasi müüa ja müügitulemist katta laenujääk.

Kuhu tuleb kõigepealt pöörduda kui on vaja korteri endiselt omanikult varjatud vea avastamisel hüvitist nõuda? Kas selline variant on seaduslik, et lasen varjatud vea ise parandada ja arve lasen saata endisele omanikule?

Kui on ilmnenud varjatud puudused (müüja on lepingut oluliselt tikkunud), eab ostja müüjat sellest mõistliku aja jooksul teavitama ja andma müüjale võimaluse puuduse kõrvaldamiseks. Kui sega on tehtud, ent müüja ei ole oma vastutust tunnistanud või keeldub puuduse kõrvaldamisest, on ostjal õigus nõuda kahju hüvitamist, ostuhinna alandamist või lepingust taganeda.

Tere Küsimus selline. Nüüdseks eksi vanemad pakkusid välja, ostavad korteri oma nimele ja meie hakkame justkui üüri maksma läbi selle 220 kuus pluss kommunaalid nii kaua kui korteri summa on tasutud, maksis mingi 55000€. Mingiaeg jäi eks lapse ootele ja tahtis, et tuleksin soomest töölt ära, et saame hakkama. Olin pea üle aasta töötu ja tekkisid üürivõlad. Kõik oli korras nii kaua kui lahku läksime. Nüüd hakkasid pea üle 3000€ nn üürivõlga nõudma kuigi nende enda tütar elas ka seal korteris. Ei ole väga inimlik. Aga olen aru saanud tahavad igat pidi mulle ära teha kus vähegi saab. Tegemist oli tähtajati üüri lepinguga. Põhimõtliselt loen lepingust välja kui õigesti aru saan, leping lõpetatakse kui võlgnevus ületab üle kahe kuu üüri. Kas on seadusega lubatud nende summadega ükskõik kui kõrgele minna või jookseb seadusest kuskilt piir läbi kus ürileandja peab lepingu lõpetama ja üürnik peab korteri vabastama? Mis on minu võimalused ja kuidas peaksin edasi käituma. Jään teie vastust ootama.

Esmalt tuleb vaadata, kes on sõlmitud üürilepingus üürnikuks. Kui üürnikuks olete Teie, vastutate lepingu täitmise eest Teie, kui Teie elukaaslane, siis tema, kui aga mõlemad, tuleb üür tasuda solidaarselt. Millal ja millistel alustel üürileping lõppes. Lepingu lõpetamine üürisumma võlgnevuse korral on üürileandja õigus, mitte kohustus. Üürinõue on tehingust tulenev nõue, mis aegub kolme aasta möödumisel sissenõutavaks muutumisest. Nõudele asjaoludest lähtuva hinnangu andmiseks on aga vajalik tutvuda nii üürilepinguga kui ka nõudega.

Tere, olen korteriühistu xx liige, korteri omanik. Viimaste aastate jooksul on minu korteri turvauks kahjustatud meuectrepikoja elanike poolt ehitusprahi ja mööbli tassimisega. Pöördusin ühistu juhatuse poole ja mulle vastati, et peaksin pöörduma kohtusse, poliseisse või laskma korterikindlustusel kahjud hüvitada! Mul puudub kindlustus. Pöördusi EV Polisei poole süüteo avaldusega. Nädal aega avaldust vaadati läbi ja siis teatas piirkonnavolinik, et ei võetud menetlusse minu kaebust. Kuidas saan oma vara kaitsta? Kes mind aitab?

Kui keegi on Teie vara kahjustanud ja Teile sellega kahju põhjustanud, on Teil õigus nõuda et kahju põhjustaja tekitatud kahju hüvitaks. Selleks tuleb pöörduda esmalt nõudekirjaga kahju hüvitamiseks selle tekitaja poole, näidates ära ja tõendades tekkinud kahju, selle suuruse (olles valmis kahju suurust tõendama), kahju tekkimise seose selle tekitaja tegevusega ja selle hüvitamise viisi (uus uks, värvimistööd, rahaline nõue). Kui nõudekiri kohtuvälise lahenduseni ei vii, on võimalik nõue maksma panna kohtus esitades kahju tekitaja vastu hagiavalduse.