Kas korteriühistu koristajaga võib sõlmida tähtajatu tööettevõtulepingu kui ta ise seda soovib?

Töö tegemiseks võib sõlmida erinevat liiki lepinguid, eelkõige: töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu. Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid. Erinevate lepingute võrdlus, mis on abiks õige lepinguliigi valimisel, on leitav Tööinspektsiooni veebilehel https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/tootamise-lepingute-vordlus-ja-toolepingu-naidis

Tere! Aastal 2020 oli mul väärtegu § 201 lg 2. Väärteost on möödas üle 4 aasta, trahv ka tasutud, kuid avalikes kohtulahendites on siiani see üleval. Kui kaua selline asi avalikult kõigili nähtav saab olla ja kas see on võimalik sealt ära kustutada. Tänan juba ette!

Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Seega on oluline, millal sai trahv tasutud. Arhiivi kantud väärteo eest mõistetud karistuse andmed andmed on arhiivis nähtavad 10 aastat. Seejärel andmed kustutatakse. Kustutamise tähtaega hakatakse arvestama andmete arhiivi andmise kuupäevast. Näiteks liiklustrahvi andmed kustutatakse 11 aasta möödumisel alates trahvi äramaksmisest.Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 118¹, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143¹ lõike 2 punktis 1, §-s 143², §-s 145–146, 175–179, 184, 185, 187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest. 

Kolisime üürilorterist välja ja korteri üleandmisel oli kõik OK, panime allkirjad ja jäime kommunaale ootama, et peale seda tagatiraha tagasi saada. Vahepeal korteri omanik meiega ühendust ei võtnud. Lõpuks saatis ta enda koostatud arve ja kirja, et oli veel vaja koristamist(240€) ja laua parandustööd (75€) ja et kui soovime võib meile pildid saata, muid tõendatud arveid ei pidanud. Seepeale proovisin kohe helistada, kuid ignoreeris mu kõnesid sel ja järgmisel päeval ka. Siis saatis meili, et vastab uuel nädalal. Vahepeal veel tutvusin lepinguga, seal oli kirjas, et üle 100€ koristustasu ei rakendata, mispeale seda ka mainisin ja siis lõpuks vastas, et vabandab ja tõepoolest teeb tagasikande siis 140€. Aga arveid endiselt keeldus esitamast, ütles, et ta pole kohustatud muud meile saatma, et ometigi enda koostatud arve on esitanud. Mina endiselt küsisin arveid, sest ei uskunud, et üldse mingit koristust tehti, kuna korter oli meie poolt laitmatus korras üle antud. Meil esines ka terve aasta oli kahtlus, et meile esitatud kommunaalmaksed on kõrgemad siis palusime ka tutvuda maja üldarvetega(üürisime 1/5 majaosa). Ka seda keeldub tegemast, isegi ei vasta meie päringule, oleme nõudnud 2x. Nüüd endiselt ignoreerib meid, ei esita tõendatud arveid vaid ainult enda koostatud arveid. Maksis tagasi meile selle 140€ kuid ei midagi muud, ei tasunud ka intressi meie tagatisrahalt kuigi seda nõudsin ja viitasin ka vastavale paragrahvile. Majaomanik ignoreerib ja ei vasta. Kas meil on õigus nõuda arvetega tutvumist? Samuti soovime endiselt kogu tagatisraha tagasi. Mida teha? Kohtusse? Tehes maja taustauuringut, selgub ka, et meile üüriti mitteeluruum eluruumina(keldrikorrus oli väljaehitatud) kuid elamuregistris pole need ruumid eluruumidena sissekantud. Kas on võimalik veel ka üürist osa tagasi nõuda kuna meid eksitati eluruumide üürimisel, meile üüriti mitteeluruumid kuid meie maksime eluruumide üürihinda ja seetõttu maksime kõrgemat üüri?

Seadus võimaldab üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.

Seega, nõue mida tagatisraha arvelt saab rahuldada peab tulenema üürilepingust. Üürniku poolt tekitatud varaline kahju on selliseks kahjuks. Siiski on oluline, et kahju hüvitamist saab nõuda, kui kahju  on tekkinud üürilepingu kehtivuse ajal, tekkimine on üürniku tegevusega põhjuslikus seoses, kahju tekkimine ja selle suurus on tõendatavad. Nimetatud asjaolude tõendamise kohustus lasub hüvitise nõudjal. Seega on Teil õigus keelduda kahju hüvitamisest kuni kahju tekkimine kui fakt, tekkimise põhjuslik seos Teie tegevusega ja selle suurus ei ole asjakohaste tõenditega tõendatud. Teil on õigus nõuda mistahes tõendeid, sealhulgas tasutud arveid. Kui tagatisraha siiski ei tagastata ja selle üle käib vaidlus, on võimalik vaidlus lahendata üürikomisjonis, kui üüritud korter asus Tallinna linnas või maakohtus.

Tere Kohalik omavalitsus andis poolteist aastat tagasi loa olemasoleva töökoja juurde uue puurkaevu rajamiseks. Nüüd tahaks hakata ehitama maja, aga omavalitsuse nõue on, et tuleb liituda tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub ca 190m kaugusel ja vee-ettevõtte poolt öeldud eeldatav maksusmus oleks 25000€, et saada liitumispunkt kinnistu juurde. Lisaks oleks vaja ehitada minu kinnistule väike reoveepumpla. Ehitusega seotud kulud peaksin mina tasuma. Mulle tundub see kuidagi ebaõiglane. Kas omavalitsusel või vee-ettevõttel ei ole kohustust tuua liitumispunkt kinnistu juurde? Kas detailplaneerig on suurema tähtsusega kui riigiseadus? Tänan abi eest ette. Edastan alljärgnevalt omavalitsuse seisukohad: Varasemalt lubatud puurkaev oli lubatud olemasoleva hoone kasutamise jätkamiseks. ÜVK liitumiskohustus tekib uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone laiendamisel. uute hoonete ehitamise õiguste andmist reguleerib planeerimisseadus, mille alusel kehtestatud valla üldplaneeringus on määratletud ÜVK liitumiskohustus tiheasustusaladel (kus ÜVK on olemas). Sellest tulenebki see vahe olemasoleva hoone ja uue hoone tingimuste osas. ehitusõiguse andmine on riigi poolt seadusega delegeeritud omavalitsusele ja üldplaneering ongi seaduses määratud selleks instrumendiks, mille alusel omavalitsus peab ehitusõigust andma. Üldplaneeringus (seletuskiri lk 11) on meil kirjas selline lause: "Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu." Seega on fikseeritud ÜVK liitumise kohustus kõikidele detailplaneeringutele tiheasustusaladel. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik tiheasustusaladel kõikide uute hoonete ehitamiseks. Planeerimisseaduse paragrahv 125 võimaldab ühe hoone ehitamisel selle asendada projekteerimistingimustega ja seda me võimaluse korral alati kasutame. Et oleks vähem koormust nii vallal kui taotlejal. Aga see asendamine ei tähenda sisuliste tingimuste muutmist. Kui tunnete ennast juriidiliselt ebakindlalt, siis advokaadi palkamine ongi hea mõte. Ka meil on palju lihtsam ja kiirem suhelda proffidega.

Üldlevinud arusaama kohaselt on kohalik omavalitsus see haldusorgan, kes paneb paika ruumilise terviklahenduse oma territooriumil ning sätestab maakasutuse ja ehitamise reeglid, millest maaomanikud ja kõik teised saavad lähtuda omandiõigust teostades. Eesti planeerimissüsteem näeb ette, et enamus maakasutuse ja ehitamisega seotud otsuseid tehakse kohaliku omavalitsuse tasandil, kellele on antud võimalus koostada üldplaneeringuid, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid ja detailplaneeringuid. Planeerimise ja ehitamisega seotud enamlevinud küsimused on selgitatud veebilehel https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/

Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Reeglina tuleb üldplaneering koostada kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi kohta. Isegi kui üldplaneering on koostatud osade või teemade kaupa, peab see kokku moodustama ühtse terviku, seega kehtib ühes kohalikus omavalitsuses üks üldplaneering. Kui eelduslikult on ehitustegevuse vastu suur avalik huvi – näiteks siis, kui kavandatakse olulist ruumilist muudatust või ehitustegevus toimub linnaehituslikult olulises kohas, ei piisa vaid üldiste reeglite järgimisest üldplaneeringus, vaid koostada tuleb ka detailplaneering. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse poolt eelkõige üldplaneeringu elluviimiseks ja see on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringute koostamine ei ole tarvilik kogu Eesti alal, vaid detailplaneeringu koostamiseks on seadustes ja ka kohaliku omavalitsuse enda poolt koostatud üldplaneeringus märgitud alad ja juhud. Kui aga kohalik omavalitsus peab seda vajalikuks, võib ta avalikust huvist lähtudes kaaluda detailplaneeringu koostamist ka väljapool kindlaks määratud alasid ja juhte. Detailplaneering on olemasolul ehitusprojekti koostamise alus.

Teine temaatika on ühisveevärgiga liitumise tingimused. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse kohaselt on liitumispunkt nimetatud seaduse tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa. Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel põhimõttel, et see ei tooks tarbimiskoha omanikule ega vee-ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning tagaks vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele.

Tere, Kui toimub üürilepingu lõpetamine ja nö üüripinna (ruumide) üleandmine (näitude võtmine jne. Saadetud info e-kirjas), siis kas üürileandja peab teavitama ette plaanist esemetele pandiõiguse seadmise kohta? Mind kui ühte omanikku juurde ei lastud, nõudsid, et võtaksin volituse juhatuse liikmelt....? Palun selgitust kuidas ja kas oleks pidanud meid sellest ette teavitama ja kui palju ette. Kas on rikutud protseduuri reegleid?

Seadusega (VÕS § 305) on kinnisasja üürileandjale antud tagatis – s.o pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele vallasasjadele.

• Pandiõigus tekib üürilepingu sõlmimise hetkel (v.a juhul, kui see on lepinguga välistatud) ning see kehtib kõikide asjade suhtes, mis üüripinnal asuvad ning selle sisustuse või kasutamise juurde kuuluvad (nagu nt mööbel, statsionaarsed masinad ja seadmed, arvutid, koopiamasinad jms). Pandiõigus ei laine asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet.
• Pandiõiguse teostamiseks peab üürileandjal olema sissenõutavaks muutunud nõue üürniku vastu. Pandiõigusega on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded (sh kõrvalnõuded). 
• Pandiõiguse olemasolust iseenesest tuleb eristada pandiõiguse teostamist (st asjade kinnipidamist ja nende müümist). Asjade kinnipidamisõigust võib teostada üksnes juhul, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia. Kinnipidamisõigus tähendab seda, et üürileandjal on õigus nõuda, et pandiõigusega koormatud asjad asuksid üüripinnal. Kinnipidamisõiguse teostamiseks võib üürileandja kasutada omaabi. Omaabi tähendab üürileandja õigust kasutada kinnipidamisõiguse teostamisel jõudu.  Kui esineb oht, et üürnik tahab asju ära viia, võib teatud juhul olla põhjendatud, kui üürileandja võtab selle takistamiseks asjad või ruumi enda valdusesse. Etteteatamine ei ole vajalik ja võib pandiõiguse teostamise võimatuks muuta.
• Pandiõiguse teostamise raames võib üürileandja asju kinni pidada (sh tagasi nõuda) üksnes ulatuses, mis on vajalik tema sissenõutavaks muutunud nõuete täitmise tagamiseks. Kui asju on kinni peetud rohkem, kui nõete täitmise tagamiseks on vaja, saate nõuete suurust ületavas väärtuses asjade väljaandmist nõuda.
• Üürileandja nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga avalikul enampakkumisel (AÕS § 292 lg 1). Kokkuleppel üürnikuga võib müük toimuda ka muul viisil. Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teatavaks teha üürnikule ja kolmandale isikule, kellel on panditud asjale õigus. Kuigi seaduses on ette nähtud võrdlemisi vähe tingimusi avaliku enampakkumise läbiviimiseks, ei saa üürileandja seda siiski teha päris oma suvast lähtuvalt. Üürileandja peab tegema endast oleneva, et enampakkumisel võõrandatav üürniku vara õnnestuks võimalikult suure kasuga maha müüa. Samuti tuleks enampakkumise korraldamisel (sh selleks sobiva keskkonna / korraldaja) valimisel lähtuda sellest, et enampakkumise teade jõuaks võimalikult paljude isikuteni, kuna seda suurem on tõenäosus tulemusliku enampakkumise läbiviimiseks.
• Üürniku kohustus loetakse täidetuks panditud asja müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud vajalikud müügikulud. Pärast müügikulude tasumist ja üürileandja nõude rahuldamist tuleb ülejäänud raha tagastada üürnikule.

Tervist, võtsin varjupaigast kassi. Kus ei õeldud kassi tervise kohta mitte miskit ja paberi peal ka kirjas, et kõik okei. Teisel päeval kassi omades nägin, et kassil on miskit viga ja läksin looma arsti juurde kus mul läks praktiliselt 100€ ja sain teada, et kassil on kõht lahti ja ma pidin rohte ostma ja muid asju, et kass üldse ellu jääks. Kas mul on kuidagi võimalik varjupaigast seda raha sisse nõuda mis läks looma arsti juures.

Iga loomaomanik peaks ikka oma looma raviga seotud kulud ise kandma. On võimalik, et varjupaigast tuues oligi kass terve ja kõhulahtisus tekkis uuest toidust, teistsugusest joogiveest või lihtsalt kohamuutusest tingitud stressist. Liiatigi oleks kõhulahtisus tõenäoliselt avaldunud juba varem kui alles teisel päeval, kui see olnuks kassil juba varjupaigas.

Seega ei näe ma perspektiivi varjupaigalt raviraha nõudes.

Tere. Kas parklasse, tähistatud parkimiskohale pargitud sõiduauto takistab oluliselt liiklust kui nimetatud parkimiskoht on mõeldud bussile. MUPO seisukoht on, et takistab oluliselt.

Parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Seega on parkimise korraldamine ja parkimistingimused õigus välja töötada parkla omanikul. Eramaal parkijad on kohustatud järgima maaomaniku poolt kehtestatud parkimiskorda. Kui parkimistingimused on sõidukijuhile nähtavalt presenteeritud, saab lugeda nende mistahes eiramist lepingu rikkumiseks. Lepingu rikkumisel on maaomanikul õigus rakendada leppetrahvi.                                                                                                              

Kas KOVil lasub põhjendamiskohustus projekteerimistingimuste taotluse tagasi lükkamise otsuse puhul juhul, kui projekteerimistingimustega soovitakse täpsustada asjaolu, mida detailplaneering käsitleb vastuolulisel viisil ja moel, mis mõjutab negatiivselt kinnistuomaniku huvisid nii omaniku subjektiivsete õiguste kui omaniku huvisid avaliku huvi osapoolena? Mõnes aspektis läheb detailplaneeringu mõni lahendus vastuollu nii ÜP ja iseenda nõuete kui planeerimise aspektist avaliku huviga.

Otsus, millega isiku taotlus haldusorgani poolt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata on haldusakt. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (Haldusmenetluse seadus § 56 lg 1).

osalesin oksjonil ja võitsin selle enam pakkumisega summas 6602 Eurot. Oksjon kestis 24h. Helistasin oksjonil olnud Audi omanikule eelneval päeval ning küsisin täiendavat infot auto seisukorra üle. Lisainfo kohaselt olid ainult veljed kriimustatud. Oksjoni lõppemise päeval ehk 10.08 helistasin samuti auto omanikule soovides minna autoga tutvuma. Omanikku kätte ei saanud ning ka teise nr pealt proovides ei õnnestunud ühendust saada. Kuulutuse kohaselt puudus autol rooste, on ideaalses seisukorras ning istu sisse ja naudi sõitu. Tegin parima pakkumise ning võitsin. Alles peale oksjoni lõppemist saatis auto omanik mulle sms ühe sisuga ja teisele nrle teise vabandava sisuga sms. Autole järele minnes oli mootor soe ning vigu ei andnud tuvastada. Järgmisel päeval külma mootoriga auto ei käivitu normaalselt, summutist tuleb välja suures koguses valget paksu suitsu(auto kaob sisse ära) mootor väriseb ja töötab ebaühtlaselt, katuseluuk ei avane, peeglid ei tööta( ei reguleeri), rehvid ei vastanud nõuetele(alla 1mm mustrit). Selge sõnaliselt oli kuulutuses kirjas, et autol puudub rooste- tegelikkuses auto roostetab ja värv kobrutab( seal on ka rooste all). Auto kanti ka koheselt 10.08 registrist maha. Auto müüja sain peale mitmeid proovimisi kätte( siis tunnistas ka kõikide vigade olemasolu) ja avaldasin soovi auto tagastada, sellest ta keeldus. Peale seda minu kõnedele ei ole vastatud. Tegemist on pettusega. Võtsin ühendust ka tarbijakaitsega sest maanteeameti kohaselt oli kunagine omanik eraisik, kes siis mis iganes põhjustel kirjutas auto ümber AC Oü ettevõtele, kes päris enda nimele autot ei kirjutanud vaid kinnitas vaid nö staatuse, et see siis järgmise ostja nimele kirjutada( antud juhul mina).Minul on tagastusõigus 14 päeva. hetkel on auto võõrandatud kujul, mina enda nimele pole kirjutanud ning hetkel on auto kasutuskõlbmatu. ostuhind 6602Eur. Auto müüs meile AC Oü müügikonsultant  ( tema info on avalik) Tema pidi ka saatma ostumüügilepingu meilile. Autokuulutusel all olev telefoni nr on kõnekaart. Palun abi/soovitusi edasi tegutsemisel.

Kirjelduste kohaselt olete saanud eseme, mis ei vasta oma kvaliteedilt ja seisukorralt lepingutingimustele, sealhulgas müügikuulutuses avaldatule. Soovitan pöörduda kirjalikult (e-post, sms, sotsiaalmeedia vm) auto müüja poole, anda teada lepingutingimustele mittevastavusest ja enda soovist lepingust taganeda ja tähtaeg raha tagastamiseks. Kui müüja sellega ei nõustu või raha tähtaegselt ei tagasta, saate pöörduda avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni (selgitused ja juhend leitavhttps://ttja.ee/avalduse-esitamine)  või hagiavaldusega kohtusse.

Tere, ostsin traktori aasta tagasi. MTZ 50 ja maksin 3500 euri. Traktorile sai järgi mindud treileriga ja omanik ei leidnud kohe dokumente, et treileri eest mitte topelt maksta leppisime kokku, et ajame dokumendid hiljem korda. Pidid olema uued dokumendid ja tema nimel. Siis hakkas viivitus a 3kuud, kuni sain dokumendid kätte. Siis selgus, et on vanad dokumendid ja müüa ema nimel. Nüüd olen aasta aega lubadusi kuulnud volituse suhtes. Elame a 30 km kaugusel üksteisest. Tahan ise volitusele järgi minna, ütleb toob ära, küll ei saanud jälle tulla, küll tööl kuskil kaugemal jne. lubadused. Kogu vestlus on messengeris olemas ja ka eraldi sealt välja võetud, et kustutada ei saaks. Pöördusin ka politseisse, kuna müüa polnud traktori omanik, on ema, kas ema müügist teab ja kas need vanad dokumendid üldse õiguslikud on. Äkki õiged maha müünud. Nende dokumentidaga saab traktori uuesti arvele küll, kui on olemas müüa volitus ja pean traktori ette näitama. Nüüd küsin nõu kuhu edasi pöörduda ja kuidas. tsiviilkohtul on riigilõiv aga mul ei ole esialgu rahalist nõuet. Rahaline nõue oleks siis, kui need dokumendid on kehtetud.

Kirjeldatud olukorras soovitan esmalt traktori õige omaniku käest järgi uurida, kas ta tehingust teadis ja sellega nõustus. Kui traktori omanik tehingu heaks kiidab, saate temalt ka vajalikud nõusolekud ja volikirjad. Kui aga traktori omanik selle võõrandamist heaks ei kiida, saate lepingust taganeda ja nõuda tasutud raha tagastamist traktori müüjalt, kes müüs talle mittekuuluvat asja, mille müümiseks tal õigus puudus.