Planeeringud
Tere Kohalik omavalitsus andis poolteist aastat tagasi loa olemasoleva töökoja juurde uue puurkaevu rajamiseks. Nüüd tahaks hakata ehitama maja, aga omavalitsuse nõue on, et tuleb liituda tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub ca 190m kaugusel ja vee-ettevõtte poolt öeldud eeldatav maksusmus oleks 25000€, et saada liitumispunkt kinnistu juurde. Lisaks oleks vaja ehitada minu kinnistule väike reoveepumpla. Ehitusega seotud kulud peaksin mina tasuma. Mulle tundub see kuidagi ebaõiglane. Kas omavalitsusel või vee-ettevõttel ei ole kohustust tuua liitumispunkt kinnistu juurde? Kas detailplaneerig on suurema tähtsusega kui riigiseadus? Tänan abi eest ette. Edastan alljärgnevalt omavalitsuse seisukohad: Varasemalt lubatud puurkaev oli lubatud olemasoleva hoone kasutamise jätkamiseks. ÜVK liitumiskohustus tekib uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone laiendamisel. uute hoonete ehitamise õiguste andmist reguleerib planeerimisseadus, mille alusel kehtestatud valla üldplaneeringus on määratletud ÜVK liitumiskohustus tiheasustusaladel (kus ÜVK on olemas). Sellest tulenebki see vahe olemasoleva hoone ja uue hoone tingimuste osas. ehitusõiguse andmine on riigi poolt seadusega delegeeritud omavalitsusele ja üldplaneering ongi seaduses määratud selleks instrumendiks, mille alusel omavalitsus peab ehitusõigust andma. Üldplaneeringus (seletuskiri lk 11) on meil kirjas selline lause: "Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu." Seega on fikseeritud ÜVK liitumise kohustus kõikidele detailplaneeringutele tiheasustusaladel. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik tiheasustusaladel kõikide uute hoonete ehitamiseks. Planeerimisseaduse paragrahv 125 võimaldab ühe hoone ehitamisel selle asendada projekteerimistingimustega ja seda me võimaluse korral alati kasutame. Et oleks vähem koormust nii vallal kui taotlejal. Aga see asendamine ei tähenda sisuliste tingimuste muutmist. Kui tunnete ennast juriidiliselt ebakindlalt, siis advokaadi palkamine ongi hea mõte. Ka meil on palju lihtsam ja kiirem suhelda proffidega.
Üldlevinud arusaama kohaselt on kohalik omavalitsus see haldusorgan, kes paneb paika ruumilise terviklahenduse oma territooriumil ning sätestab maakasutuse ja ehitamise reeglid, millest maaomanikud ja kõik teised saavad lähtuda omandiõigust teostades. Eesti planeerimissüsteem näeb ette, et enamus maakasutuse ja ehitamisega seotud otsuseid tehakse kohaliku omavalitsuse tasandil, kellele on antud võimalus koostada üldplaneeringuid, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid ja detailplaneeringuid. Planeerimise ja ehitamisega seotud enamlevinud küsimused on selgitatud veebilehel https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/
Üldplaneeringu eesmärk on valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Reeglina tuleb üldplaneering koostada kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi kohta. Isegi kui üldplaneering on koostatud osade või teemade kaupa, peab see kokku moodustama ühtse terviku, seega kehtib ühes kohalikus omavalitsuses üks üldplaneering. Kui eelduslikult on ehitustegevuse vastu suur avalik huvi – näiteks siis, kui kavandatakse olulist ruumilist muudatust või ehitustegevus toimub linnaehituslikult olulises kohas, ei piisa vaid üldiste reeglite järgimisest üldplaneeringus, vaid koostada tuleb ka detailplaneering. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse poolt eelkõige üldplaneeringu elluviimiseks ja see on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringute koostamine ei ole tarvilik kogu Eesti alal, vaid detailplaneeringu koostamiseks on seadustes ja ka kohaliku omavalitsuse enda poolt koostatud üldplaneeringus märgitud alad ja juhud. Kui aga kohalik omavalitsus peab seda vajalikuks, võib ta avalikust huvist lähtudes kaaluda detailplaneeringu koostamist ka väljapool kindlaks määratud alasid ja juhte. Detailplaneering on olemasolul ehitusprojekti koostamise alus.
Teine temaatika on ühisveevärgiga liitumise tingimused. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse kohaselt on liitumispunkt nimetatud seaduse tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa. Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku kokkuleppel põhimõttel, et see ei tooks tarbimiskoha omanikule ega vee-ettevõtjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning tagaks vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele.