Tere, Küsimus õhksoojuspumba seadustamisest eramajal, mis on kortermajaga (6 korterit, ühistut ei ole) ühisel krundil (notariaalselt jagatud). Kas piisab vabas vormis nõusoleku avaldus kuhu kortermaja elanikud alla kirjutavad? Kas loa küsimisel peab oleam mainitud, et soojuspump juba olemas (st. dokumendil, naabrid teavad, et on)? Kas nõusoleku avaldusel peab olema ka nt joonis soojuspumba asukohaga (kortermajast eemal oleval küljel)?

Õhksoojuspumba paigaldamisega küsimustes on kohtupraktika erinev, kuid samas on võimalik nendest tuletada ka seisukoht, et korterelamu fassaadile millegi paigaldamine (antud juhul õhksoojuspumba) sõltub sellest, kui olulise muudatusega on tegemist. Olulise muudatusena tuleb hinnata, kas esiteks on õhksoojuspumba paigaldamine seotud küttesüsteemist eraldumisega või selle muutmisega ja teiseks, kas õhksoojuspump muudab oluliselt korterelamu välisilmet. Kui küttesüsteemi ei muudeta ning ei rikuta ka hoone välisilmet, siis on tegemist tavakasutusega ja piisab ka korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud häälteenamusest. Seadusega ei ole kokkuleppe sisu reguleeritud. Olgu tegemist üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetava otsusega või kaasomanike kokkuleppega, on oluline et kokkuleppest või otsusest nähtuks, milles täpselt on kokku lepitud.

Olen võlgnik mitme kohtutäituri ees ja konto on arestitud ja määrarud elatismiinimum. Swedbank lõpetas ära krediitkaardi ja võttis kontolt ära ka elatismiinimumi ja keeldub seda raha tagastamast ja väidab, et neil ongi selline õigus. Kas tõrsti võivad nad võtta selle krediitkaardi võla katteks mu kontolt selle raha tagamata mulle elatusniinimumi.

Elatusmiinimumi tagamine on ette nähtud täitemenetluses. Krediitkaarti saades sõlmisite Te lepingu, lepingus on ette nähtud ka selle ennetähtaegne lõpetamine ja krediidisumma tagastamine sellisel juhul. Pangal ei ole kohustust selgitada välja kas Teil lisaks kontol olnud vahenditele veel mingeid rahalisi vahendeid on. Pank lähtub sõlmitud lepingust ja eeldab, et krediitkaarti taotledes ja lepingut allkirjastades olete ka ise oma võimalusi adekvaatselt hinnanud.

Tere, Mulle vormistati kinkeleping maale, kus pooleliolev maja, mis plaanis ka lõpuni ehitada (vaja investeerida veel ca 150k) siis kas kinkijal hiljem on võimalus taganeda kinkelepingust ja kuidas ? Kuna raha saab raisatud, siis ei tohiks ju see niisama koos majaga tagasi minna kinkijale, kuna maa hind koheselt tõusub 2x-3x korda pärast maja valmimist.

Kinkelepingust taganemine peale selle täitmist ehk peale kingitud eseme üle andmist on võimalik ainult väga erandlikel asjaoludel. Nii võib kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda kui:

• Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1).

  Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Jäme tänamatus võib olla näiteks kingisaaja korduvad ründed kinkija lapse vastu, mis omakorda võivad tähendada jämedat tänamatust kinkija vastu (Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 27). Kinkijale lähedasele isikule kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teona (Riigikohtu 22. veebruari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 16).

  Samas on kohtupraktikas leitud, et ebaviisakas väljenduslaad, negatiivsed sõnad ja hääle tõstmine, sh igasugune kingisaaja käitumine, mis ei ole kinkijale meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamine kinkija suhtes, ei ole käsitletav jämeda tänamatusena

• Kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha (VÕS § 267 p 2).

  Selliseks juhtumiks on eelkõige olukord, kus kinkija ei saa seaduses sätestatud miinimummääras elatist tasuda, kuna tal puuduvad selleks majanduslikud võimalused.

• Kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse (VÕS § 267 p 3).

  Tavaliselt on kinkelepingu sõlmimise eelduseks kinkijale isikliku kasutusõiguse tagamine kinnisasjale. Isiklikku kasutusõigust saab tagada kandega kinnistusraamatus või pooltevahelise kokkuleppega, mille kohaselt kinkija võib jätkuvalt kinnisasja kasutada. Kui kingisaaja jätab nimetatud õiguse tagamata, on kinkijal õigus taganemisel tugineda just nimetatud punktile.

Tere! Elame üüripinnal, millele on sõlmitud aastane leping tähtajaga 20.10.2024. Oleme plaaninud, et ostame peagi oma kodu ja kolime siis välja, hetkel veel kohta leidnud pole. Olen aru saanud, et kui kumbki osapool lepingu lõpetamise soovist ei teata, pikeneb üürileping automaatselt. 3.09.2024 teatas üürileandja, et peame 20.10.2024 korteri vabastama ja temal on õigus tulla millal soovib uutele üürnikele korterit näitama, kui meie seal sees elame. Küsimus. Kas tal on õigus meie korterisse iga kell uute huvilistega sisse marssida ja kas me peame 20.10.2024 välja kolima? Meil on 4 aastane laps ja kui me selle aja sees oma kodu veel ei leia peaksime kolima veel järgmisele üüripinnale kuniks oma kodu saame. Aasta tagasi kolisime Pärnust Tartu ja kui nüüd see aasta peame veel kaks korda kolima, on seda kõike lapse jaoks palju, lisaks peame ju vahetama ka lasteaeda. See kõik on meile väga kurnav ja lapse jaoks raske. Meile tundub, et meie üürileandja (erafirma) käitub meiega kiuslikult ja ei lähtu hea usu põhimõtetest. Mis on meie võimalused, et vältida mitu korda kolimist? Kui me peaksime lepingu lõpetamise vaidlustama kohtus (sest Tartus üürikomisjoni pole), kas siis seadus toetaks meid (vastavalt võlaõigusseaduse § 326-le)?

Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisel. Seega sõlmides tähtajalist lepingut kestusega 1 aasta, pidite Te arvestama, et saate korterit kautada 1 aasta jooksul. Lepingut saab küll pikendada, ent sellega peavad mõlemad lepingupooled nõus olema. Praegu on üürileandja korteri vabastamise soovist teada andnud ja leping tuleb lugeda lõppenuks 20.10.2024. VÕS § 326 ei ole asjakohane kuna Teie leping ei lõppe mitte selle ülesütlemisega vaid tähtaja möödumisega. Kui üürileandja seda ei soovi ja kokkulepet ei saavutata, ei näe ma võimalust peale tähtaja möödumist korterit kasutada.

Isegi, kui eluruum kuulub kellelegi teisele (üürileandjale), on see samaaegselt üürija kodu, kuhu omanik ei saa oma suva järgi sisse sadada. Selline soov, nagu üürileandja poolne korteri külastamine, peab olema eelnevalt kooskõlastatud üürnikuga ja sisaldama mõistlikku etteteatamise aega. See kehtib ka siis kui leping on lõppemas ja korterit soovitakse näidata uutele üürnikele.

Tere! Ostsin 2024 algul korteri. Kasutusluba puudus, kuid notaris sai kirja pandud, et müüja hangib kasutusloa kortermajale (või vähemasti korterile) hiljemalt 31.07.2024. Hetkeseisul ehitisregistris kasutusluba puudub (viimane lisatud dokument üldse veebruarist 2023). Müüja esindaja pole ka mulle saatnud korteriga kaasaskäivad dokumente. Kas peaksin omanikuna muret tundma? Pangaga ühendust võtma? Selget vastust või põhjendust ma müüja esindajalt ei saa. Mis antud olukorras ise teha saaksin? Kortermaja on uusarendus. Ettetänades

Kui müügilepingus on kirjas müüja kohustus kasutusloa hankimiseks hiljemalt 31.07.2024 ja müüja ei ole luba selleks tähtajaks hankinud, on tegemist müüjapoolse lepinguliste kohustuste rikkumisega. Sellises olukorras on võimalik nõuda esmalt lepingu täitmist, andes müüjale täiendava tähtaja ja kui müüja lepingut selles osas täitma ei asu, kasutada Võlaõigusseaduse § 101 alusel sobivaid õiguskaitsevahendeid.

Tere! Meil on käsil remont (peamiselt valmis) ning tellisime läbi Eesti Energia elektriku, kes paigaldaks paar- kolm pistikut kööginurka. Selle käigus puurisid nad aga veetorud läbi. Katkiste veetorude tõttu pidi santehnik võtma veidi põrandat üles ja seina pidi puurima veidi suurema augu, et saaks veetorud ära vahetada. Mõlemad (nii elektrik kui ka santehnik) küsisid tööde eest täishinda. Siit tekib ka küsimus, et kas mul on õigust nõuda mingisugust kahjutasu? Või mingisugust soodustust tööde pealt. Lisaks santehniku lisakulutustele peame maksma ka ehitajale lisa, et nad paneksid meile uuesti puuduoleva põranda ja teeksid ka seinas oleva augu korda. Palun nõu, kuidas võiksin edasi tegutseda ja kas on üldse mõtet edasi tegutsemiseks.

Kahju tekitaja pab kahju kannatanule hüvitama tekitatud kahju. Esmalt tuleb aga välja selgitada, kes oli kahju tekkimises süüdi. Kas elektrik teadis või pidi teadma, kus asuvad veetorud? Kui teadis või pidi teadma, vastutab kogu tekkinud kahju eest elektritöid teostanud ettevõte, kui torude asukoht oli mujal, kui joonistel ette nähtud ja torude paigaldaja ei olnud Teile torude asukohta teatavak teinud, tuleb kahju hüvitada torude paigaldajal. Kui aga torud olid paigaldatud õigesti ja Teie ise jätsite elektrikule torude asukoha teatavaks tegemata, tuleb kogu kahju kanda Teil endal.

tere, lahutatud abikaasa on vangis, meil on 9-kohaline väikebuss, Tema on omanik ja mina ametlikult kasutaja, mida pean tegema, et saaks väikebussi ainuomanikuks, buss ostetud abielu ajal, aga TEMA pole vastu, et saaksin bussi omanikuks, mida peab tegema, inimene on kinnipidamisasutuses...ja kaua, tänud.

Kõige mugavam on Eestis registreeritud sõiduki omanikuvahetuse vormistamine interneti kaudu Transpordiameti e-teeninduses. Omanikuvahetuse riigilõiv on e-teeninduses 20% soodsam. E-teeninduses omanikuvahetuseks logib praegune omanik Transpordiametisse sisse ja algatab omanikuvahetuse. Kui võõrandaja on omapoolsed sammud teinud, logib Transpordiameti e-teenindusse sisse ostja ja viib toimingu lõpule. Üksikasjalik juhendvideo on vaadatav https://youtu.be/8GHUbKLzo94?si=d19LLMEWIQk8mWeq

Samuti on võimalik koostada võõrandamisdokument (näiteks müügileping) paberil, allkirjastada see mõlema osapoole poolt ja Teie saate omanikukande muutmist taotleda Transpordiameti teenindusbüroos. Teenindusbüroosse tuleb kaasa võtta:

• isikut tõendav dokument;
• sõiduki kehtiv registreerimistunnistus;
• ostu-müügileping või muud omandi üleminekut tõendavad dokumendid.

Tere Kui on toimiv koperatiiv ja enamus liikmed ja maksavad makse.Üks ei ole ühistu liige. Kas me siis saame rakendada miskise trahvi. 

Ühistu liikmete kohustused tulenevad liikmelisusest ja määratakse kindlaks üldkoosoleku (või muu pädeva organi, vastavalt põhikirjale) otsusega. Liikmetelt, kes kohustust ei täida, sab nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas kohtus. Mitteliikmel sellist kohustust ei ole ja neile liikmelisusest tulenevad kohustused ei laiene. Mitteliikmetega on võimalik ühistul sõlmida leping teenuse vahendamiseks (kui ühiselt ühistu kaudu mingeid teenuseid tarbitakse). Lepinguga tuleb kokku leppida mille eest ja kui palju mitteliige tasuma peab. Siis saab ka temalt lepingulise kohustuse täitmist nõuda. Leppetrahvi saab küsida, kui lepingus on selleks võimalus ette nähtud.

Tere Küsimus selline, et käisin hambaarstil ja esimene vaba aeg kirurgi juurde oli erakliinikus. Tehti mulle röntgen ning selgus, et ülemised tarkusehambad on peetunud ning üks nendest juba igeme sees katki. Lisaks selgus, et kasvavad põskkoopasse. Sooviti hambad koheselt eemaldada, kuid maksma oleks läinud see 500€+ ning seega loobusin, sest ilmselgelt on see liig. Ootasin oma visiidi kajastust tervise portaali kuu aega. Maksin röntgeni ja 20min konsultatsiooni eest üle 100€ lootes, et saan vajalikud andmed haigekassa jaoks hammaste eemaldamiseks. Selgunud on tõsiasi, et vastuvõtu kirjelduses, on puudu just see kõige olulisem osa mida röntgen näitas. Pandud kirja ainult, et soovituslik hambad eemaldada, kuid vastuvõtul ei olnud mitte juttu soovituslikult vaid esimesel võimalusel. Kui õiguspärane on selline ainult pooliku info avaldamine ja tegeliku probleemi niiöelda varjamine ametlikes kanalites? Lisaks ei ole ka vastuvõtule lisatud röntgen ülesvõte. Kirjutasin soovisin meilile kirurgi vastuvõtu anamneesi, kuid ka sinna saadeti ainult ümmargune jutt ilma pildipanga viiteta.

Tervishoiuteenuse osutajal, olgu tegemist tasulise teenusega või haigekassa lepingupartneriga, on seadusest tulenev kohustus osutatud tervishoiuteenus dokumenteerida. Hambaraviteenuse puhul on selliseks dokumendika hambaravikaart. 

Hambaravikaardile märgitakse:

  1) tervishoiuteenuse osutaja nimi, eriala, registreerimisnumber ja kontaktandmed;

  2) tervishoiuasutuse nimi, registrikood, tegevusloa number ja kontaktandmed;

  3) patsiendi isikukood, nimi, sugu, sünniaeg, elukoha ja töökoha andmed;

  4) suunamisega seotud andmed;

  5) üldanamneesi andmed;

  6) suu- ja hammaskonna anamneesi andmed;

  7) hambaravi visiidiga seotud andmed;

  8) manustatud ravimite andmed;

  9) hambaravi kiinilise vaatluse andmed;

  10) patsiendi ravi kokkuvõte;

  11) andmed väljastatud dokumentide kohta;

  12) ravijärgsed soovitused;

  13) edasi suunamise andmed;

  14) vastuvõtule pöördumise andmed;

  15) märkused.

Nimetatud andmed, sealhulgas hambaraviga seotud meditsiinilised ülesvõtted kantakse Tervise infosüsteemi. Kui andmed süsteemis puuduvad või on mittetäielikud, saate nõuda kõigi andmete süsteemi kandmist.

Tere! Soovin abi saada seoses laenu andmisega eraisikule. Olen järk järgult laenanud inimesele raha, kuid tagasi pole suudetud maksta, nüüd on laenusumma üle 6000€. Kui teha leping, et teatud ajaks peaks see makstud olema, aga ei suudeta selleks ajaks seda ära maksta, siis kuidas sellega edasi minna, et inimene siiski laenu ära maksaks?

Kirjeldatud olukorras on kindlasti soovitatav sõlmida laenu tagastamiseks kirjalik kokkulepe. Kokkuleppes peaks sisalduma laenu summa, kuidas (ülekanne või sularaha) ja millal (kuupäevad) on laenuraha selle saajale üle antud, millal ja kuhu on laenusaaja kohustatud raha tagastama. Kui laenu kokku lepitud kuupäevaks ei tagastata, saate oma nõude maksma panna kohtus. Kui nõue kokku ei ületa 8000 eurot, saab selle maksma panna maksekäsukiirmenetluses, kui nõue on suurem või kui võlgnik makseettepanekule vastuväite esitab, hagimenetluses maakohtus.