Kiirelt kätte

Perekonnaseaduse kohaselt /§ 16/ on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kui kokkuleppeliselt ei ole lapse ülalpidamist vanemate vahel võimalik lahendada:

Teatud juhtudel peab ülalpidamist andma lapse vanavanem. Nt  kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.

Lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse läbivaatamise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Kui vanem esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväide peab olema põhistatud ja loetakse elatisnõudele hagi vastuseks.

Hagita menetluse lahend (maksekäsk) on kohtumäärus, mis kuulub viivitamata täitmisele. Seega, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.

Maksekäsu kiirmenetluses on pooled avaldaja ja võlgnik. Avaldajaks on isik, kes esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse ja võlgnikuks on isik, kelle vastu avaldus esitatakse. Alaealisele elatise nõudmisel on avaldajaks alaealine, keda esindab tema vanem või eestkostja.

Elatisabi saaja, kes ei soovi enam täitemenetlusaegset elatisabi saada, esitab avalduse sellele kohtutäiturile, kellele ta varasemalt esitas taotluse elatisabi saamiseks. See tähendab, et avaldus tuleb esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on alates 1.01.2024. a kuni 200 eurot kalendrikuus (kuni 31.12.2023. a oli elatisabi suurus kuni 100 eurot kalendrikuus) ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa. Alates 1.01.2024. a on elatisabi suurus 200 eurot kalendrikuus (kuni 31.12.2023. a oli 100 eurot kalendrikuus).

Ei tähenda, riigipoolne elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlgnikku elatise maksmisest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma.

Kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis ning tehtud on ka taotlus elatisabi saamiseks, siis hakkab kohtutäitur iga kuu jälgima, kas ja millises summas võlgnikult lapsele elatist laekub.

Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Kui võlgniku suhtes viiakse Eestis läbi täitemenetlust, kuid lisaks on võimalik tema suhtes alustada täitemenetlust ka välisriigis, on elatisabi taotleja kohustatud algatama täitemenetluse ka välisriigis. 

Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.

Abiellumiseks esitavad abiellujad perekonnaseisuasutusele, kus soovitakse abielu sõlmida, isiklikult kohale tulles kirjaliku ühise abiellumisavalduse. Abiellumisavaldus esitatakse eesti keeles.

Abiellumisavaldusele lisatakse:

 Abielu sõlmitakse kahe füüsilise isiku vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. 

Abielu saab registreerida perekonnaseisuametniku või siis vastavat pädevust omava notari või vaimuliku juuresolekul. Kõigil neil juhtudel on abielu sõlmimisel ühesugused õiguslikud tagajärjed, samuti ühesugused perekonnaseadusest tulenevad eeldused, keelud ja nõuded (sh nõuded esitatavale dokumentatsioonile).

Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses esitavad abikaasad perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse.