Kiirelt kätte

Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadusest

Teeregistrisse kantakse riigimaanteed ja kohalikud teed ning lisaks ka sellised erateed, mis on määratud avalikuks kasutamiseks või mille kandmine registrisse on ette nähtud seaduses ja kohaliku omavalitsuse õigusaktides.

Kaasomanike kokkulepe võimaldab kaasomanikel reguleerida omavahelisi õigusi ja kohustusi ühise asja kasutamisel, valdamisel ja käsutamisel. Selle sisu sõltub poolte kokkuleppest, kuid see peab olema kooskõlas seadusega.
Peamised õiguslikud võimalused on järgmised:

Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kinnisasja kinkimine on kinnisasja tasuta võõrandamine. Kinnisasja kinkimine toimub kinkelepingu alusel, mis peab olema notariaalselt tõestatud.

Valdus antakse võõrandajalt omandajale üle vastavalt osapoolte vahelisele kokkuleppele. Valduse võib üle anda võõrandamislepingu sõlmimise päeval või ka hiljem kokkulepitud ajal.

Sarnaselt kinnisasja üleandmisele peab ka kinnisasja koormamiseks sõlmima kokkuleppe notari juures. Hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse alusel.

Hüpoteegi seadmiseks tuleb pöörduda notari poole ning sõlmida notari juures hüpoteegi seadmise notariaalselt tõestatud leping, milles määratakse tagatav nõue.

Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hüpoteegi saab seada ka tulevikus tekkiva nõude tagamiseks.

Sõltuvalt sellest, kas hüpoteek koormab ühte või enamat kinnisasja, võidakse kokku leppida hüpoteegi või ühishüpoteegi seadmises. Kui tagatiseks antakse mitu kinnisasja, võib neile seada ühishüpoteegi või igale kinnistule oma hüpoteegi.

Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

Mida kiiremini võlgnik pärast täitmisteate saamist võla täidab, seda väiksemad kulutused talle seoses täitemenetlusega tekivad. Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Võlgnevuse tasumise ajatamine saab täitemenetluses toimuda kas sissenõudja nõusolekul või kohtu määruse alusel. Ilma sissenõudja nõusolekuta või vastava kohtu määruseta kohtutäitur võlgnikuga maksegraafikut sõlmida ei saa.

•  Täitekutse saamisel on võlgnik kohustatud viivitamata esitama kohtutäiturile andmed oma vara ja ülalpeetavate kohta koos vastavate dokumentaalsete tõenditega ning avalduse elatusmiinimumi jätmiseks võlgniku poolt eelistatud pangas.
• Võlgniku poolt oma vara kohta antud teave peab olema õige, kohtutä

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;

Õiguslikult on võimalik pöörata sissenõuet ka võlgnikule kuuluvale kaasomandiosale. Kohtutäitur müüb võlgniku vara avalikul enampakkumisel.

Sissenõude pööramisel võlgnikule kuuluvale kaasomandiosale võlgnikuks mitteolev kaasomanik on isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab ehk menetlusosaliseks.

Kohtusse pöördudes tuleb alati arvestada tekkivate menetluskuludega, milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (näiteks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud jms) ning kohtuväli

Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes sõltumatud. Kummalgi abikaasal on oma isiklik vara ning teisel abikaasal ei ole seadusest tulenevaid õigusi teise abikaasa varale.

Kanne abieluvararegistrisse tehakse koos notari või perekonnaseisuametniku ametitoiminguga hiljemalt kande aluseks oleva toimingu tegemise päevale järgneval tööpäeval.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise eesmärk on tagada isikule vajalik toimetulek ning katta mõistlikus ulatuses tema igapäevased vajadused, arvestades tema senist elukorraldust ja võimalikke erivajadusi.