Tere. Kas kohtutäitur saab arestida töötukassa poolt makstavat töötukindlustus hüvitist?

Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

  1) riiklikud peretoetused;

  2) puudega inimese sotsiaaltoetus;

  3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;

   5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;

  6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;

  6¹) töövõimetoetus;

  6²) kuriteoohvri hüvitis;

  7) seadusel põhinev elatis;

  9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;

  10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;

  11) vanglast vabanemise toetus;

  12) okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus.

  Ka nimetatud sissetuleku liikidest võib punktides 6-7 nimetatud sissetulekutele sissenõudja avalduse alusel sissenõude pöörata kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane.

Töötuskindlustushüvitist seaduses nimetatud ei ole, seega võib seda liiki sissetuleku arestida üldises korras, arvestades mittearestitava sissetuleku osa tagamise kohustusega

Tere! Seoses venna tekitatud kahjuga nõuavad kohtutäiturid minult (Sandra Õis) ja minu õelt (Danela Õis) raha. Kohus on ära olnud ja kohtulahend on ka olemas ja on ära tõestatud, et seda ei teinud mina ja mu õde vaid mu vend ( Ken Salak) kohtulahendist neile ei piisa, mida na tegema peaksin?

Kirjeldatud olukorras tuleks tõenäoliselt esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. 

Tere! Tahtsin küsida, kas sattusime inimese privaatsuse rikkumise otsa või ei. Minu mehel on konto kinni ja kohtutäitur peal. Tema on tubli ja lahendab seda probleemi: käib tööl ja igakuiselt arestitakse tal elatusmiinimumi ületav summa. Mehele aga lisandus võlale juurde veel üks väike võlg ning sellega seoses kirjutati talle email, milles küsiti, et kas tema andmetes olev elukoht on õige. Probleem seisneb selles, et seda emaili kirjutati nii talle, kui ka tema ülemustele tööl ja see juhtus täpselt samal kellaajal samal kuupäeval. Ennem (ca 2 kuud tagasi) on mees kinnitanud emaili teel, et on olukorraga kursis ning kinnitas selle asjaoluga tutvumist, seega siinkohal ei saa väita, et inimest ei ole ennem kätte saadud meili teel, et oleks vajadus kohe ühendust võtta inimese töökohaga. Inimesele ei antud võimalust isegi emailile vasta, vaid kohe asuti tema autoriteeti tööl rikkuma isiklike asjade infopärimisega. Kas siin võib olla tegu asjaoluga, kus ettevõte, kes infot päris, rikkus minu mehe privaatsust sellega, et võttis ühendust tema tööandjaga andmata eraisikul võimalust kõigepealt infopäringule vastata. Kas sellega saab kohtusse pöörduda?

Kohtutäituril on õigus saata tööandjale töötasu arestimisakt, et tööandja saaks võlgniku palgast seadusega lubatud kinnipidamisi teha. Kohtutäiturile ei ole ega peagi olema teada, et mõnd nõuet juba töötasust sundtäidetakse ja tema akt jääb nõude täieliku rahuldamiseni ootele.

Kindlasti oli võlgnikul enne täitemenetluse algust võimalik võlgnevus vabatahtlikult tasuda. Täitemenetluse alustamisele eelneb tavaliselt kohtumenetlus, milles on soovitav osaleda ja vajadusel paluda määrata otsuse täitmine maksegraafiku alusel.

Nõude esitamiseks mina Teie esitatud kirjelduse põhjal alust ei näe.

Tere mul selline küsimus, et kuna ma ei saa oma kohtutäiturilt vastust siis soovin küsida, ma sain jaanuari palga detsembri eest, lisaks detsembris laekus mul puhkuseraha ja nyyd jaanuaris motivatsioonitasu detsembri oma. Aga sellest motivatsioonitasust võeti eraldi tulumaks , töötukindlustusmaks ja täitelehe menetlus ja hiljem liideti need palgalehel olevale tulumaksule juurde ja töötukindlustusele. Aga sellest motivatsioonitasust ei võetud 20% täitelehte maha, ehk brutos oli motivatsioonitasu 500 eur, tulumaksule läks 149, töötukindlustus 8 ja täitelehele 184 eur, ehk ma sain netos motivatsiooni tasu 157 eur kätte, kas see täitelehe asi oli õigesti arvestatud siis?

Sissetuleku arestimise arvutuskäiku on lihtne kontrollida, sisestades Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt leitavasse kalkulaatorisse kõik vajalikud andmed. Kalkulaator on leitav lehe https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/tootasu-arestimise-skeem/ lõpus klõpsates lingil  Töötasu arestimise skeem

Tere. Otsustasin välja võtta oma teise samba pensioni, et tasuda rahalised nõuded minu vastu. Kokku 4 nõuet ja kõik ühe kohtutäituri hallata. Kõik põhinõuded said kinni peetud otse pensionist enne pensionikeskuse poolt väljamakse tegemist (04.01.2024). Ülejäänud raha siis maksti välja minu pangakontole. Sealt peeti nüüd omakorda veel samad põhinõuded kinni, sest ka pangakontole on määratud arest nende nõuete kohta. Nüüd siis olen samad põhinõuded tasunud 2 korda. Tean, et kahele põhinõudele lisanduvad nüüd ka viivised ja nende arvutamine võtab veel aega. Minu küsimus on topelt kinni pidamise kohta. Kas selline praktika on õige, et esmalt peetakse kinni otse pensionist, seejärel ka kohe pangakontolt, ning kogu raha jääb teadmata ajaks täiturile? Võtsin täituri bürooga ühendust, paludes tagastada topelt kinni peetud raha. Vastati, et ennem ei saa raha tagastada kui kõik neli nõuet on lõpetatud.

Täitemenetluses sissetulekut arestides arvestab kohtutäitur arestimisele mittekuuluvat sissetuleku osa. Kui arestimine on toimunud väljamakse tegija poolt, on arestitud ulatuses, mis ületab nimetatud sissetuleku osa ja ülejäänud summat pangakontolt enam arestida ei saa. Selleks aga tuleb kohtutäiturile teada anda, millised summad Teie kontole laekuvad ja et väljamakse tegija poolt on arestimine juba tehtud ning paluda tagastada enam arestitud summa. Oma võiteid tuleb ka tõendada lisades avaldusele pangakonto väljavõtte, kust nähtub millised sissetulekud on Teile laekunud.

Tere! Lapsega koos elav vanem esitas elatise kohtuasja. Kohtuotsus jõustus ja lapsest lahus elav vanem sai kohtudokumentidest valesti aru ning maksis vale summa 205, aga oleks pidanud maksma 220.33 . Lapsega koos elav vanem pöördus koheselt kohtutäituri poole ja alustati täitemenetlus. Lapsest lahus elav vanem tasus elatisvõla ja palus tagasi võtta täitemenetluse, aga teine pool ei nõustunud. Kohtutäitur vastas:Kui sissenõudja ei esita avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, kestab täitemenetlus seni, kuni Teil on kohustus tasuda lapsele igakuiselt elatist ehk siis kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kui sissenõudja ei ole nõus lepingut lõpetama, siis millisel juhul see leping lõpeb ?

Iga elatsimakse muutub sissenõutavaks eraldi. See tähendab, et kui tasutakse elatist iga kuu enne kohtuotsuses märgitud kuupäeva, on see tasutud vabatahtlikult enne sissenõutavaks muutumist ja kui kohtutäiturile sellest teada anda (saata koopia maksekorraldusest), ei ole kohtutäituril põhjust selle kuu elatist sundtäita.