Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kui pärast täitmisavalduse esitamist raha ei laeku, siis tihti on mittelaekumise põhjuseks võlgniku varatus – võlgnikul puudub tema nimel olev vara ja kindel sissetulek või jääb tema sissetulek alla miinimumi, mida kohtutäitur arestida ei tohi. Sellisel juhul täitemenetlust jätkatakse ning pidevalt kontrollitakse, kas võlgnik on vahepeal tööle läinud või vara omandanud.

Kui te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esmalt kohtutäiturile endale. Kui kohtutäitur Teie kaebust ei rahulda ja Te siiski kohtutäituri tegevusega ja kaebuse rahuldamata jätmise põhjendustega ei nõustu, on Teil õigus esitada kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

Eesti kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Üldjuhul selleks, et ühe riigi kohtuotsust oleks võimalik teises riigis täita, peab olema nende riikide vahel sõlmitud rahvusvaheline leping (nt õigusabileping, mõlemad riigid on ühinenud vastava konventsiooniga vms). Niisuguse lepinguga määratakse kindlaks nõuded, millele otsus peab vastama, et teisel riigil oleks seda võimalik tunnustada. Täitmise eelduseks on otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine.

Selleks, et kohtutäiturile täitmiseks täitedokumenti esitada, tuleb sissenõudjal täita täitmisavaldus, allkirjastada see ning esitada koos täitedokumendiga kohtutäiturile. Täitmisavalduse näidisvormi saate siit või kohtutäituri käest. Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument (näiteks volikiri).

Kohtutäituri valib sissenõudja. Kohtutäituri valimisel peab lähtuma kohtutäituri tööpiirkonnast. Tööpiirkondi on kokku neli:

Täitedokumendiks on näiteks: 

Kohtutäituri poole on võimalik pöörduda, kui võlgnik vabatahtlikult ei täida seda, milleks teda kohtu või muu pädeva asutuse poolt on kohustatud. Näiteks ei maksa võlgnik Teile võlga ära, ei vabasta ruume, ei eemalda ebaseaduslikku tõkkepuud, ei avalda vabandust ajalehes jne. Kohtutäituril on nõude täitmiseks õigus arestida ja müüa võlgniku kinnisvara ja vallasvara jne. Samuti on tal näiteks õigus arestida võlgniku sissetulekud ja arveldusarved. Kohtutäiturite kontaktandmed leiate KP Koja veebilehelt.

•  Võlgnik võib taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist (osade kaupa tasumine). Võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu hagi, kui nõue on alusetu.

•  Täitekutse saamisel on võlgnik kohustatud viivitamata esitama kohtutäiturile andmed oma vara ja ülalpeetavate kohta koos vastavate dokumentaalsete tõenditega ning avalduse elatusmiinimumi jätmiseks võlgniku poolt eelistatud pangas.
• Võlgniku poolt oma vara kohta antud teave peab olema õige, kohtutäituri nõudmisel peab võlgnik esitama vara nimekirja või andma vande esitatud informatsiooni õigsuse kohta. 
• Võlgnik peab maksma lisaks võlale ka kohtutäituri tasu ja muud täitekulud. 
• Täitetoimikuga tutvumisel dokumentidest koopiate saamise soovi korral

Otsuse täitmise aegumist väärteo ja kriminaalasjades reguleerib karistusseadustiku (KarS) § 82. KarS § 82 lõike 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: