Tere. Olen sattunud laenudega väga raskesse olukorda ehk kohtutäiturite kätte. Mu ainuke vara on auto. Kui peaks juhtuma et kohtutäitur auto arestib - kas mul on mingi võimalus seda ära hoida või vaidlustada. Auto on ainus vahend et ma saan tööl käia ja oman mingitki sissetulekut.

Varale sissenõude pööramist saab üldjuhul vältida sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisega. Kokkulepet võib sõlmida otse sissenõudjaga ja ka kohtutäituri vahendusel. Seejuures on oluline teada, et kohtutäituril ei ole õigust sõlmida kokkulepet, kui sissenõudja sellega ei nõustu.

Tere. Minu mureks on ammu ,30q0 a võetud kiirlaenud. Võlgnen kolmele kohtutäiturile nüüdseks suureks paisunud summad. Olen raske puudega vanaduspensionär,ratastoolis. Peale pensioni muud sissetulekud puuduvad. Elan üksi,tütar käib abis. Praegu on mul võlad kolme kohtutäituriga. Kutšmeile peeti kinni pensioniameti poolt 15 euri, nüüd tegi ta nõude suuremaks ja hakatakse kinni pidama 11 % pensionist. Böklerile maksan 15 euri. Nüüd saatis Pajuste nõude . Küsimus ongi,palju võib Pajuste kinni pidada pensionist,kui see on mu ainuke sissetulek ? Lugupidamisega

Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3 lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kui pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära.

Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada täitemenetluse seadustiku § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad täitemenetluse seadustik § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Seda sõltumata täitemenetluste arvust. Kui Teie pensionist üks kohtutäitur juba peab kinni seadusega lubatud maksimumi, tuleb teistele kohtutäituritele sellest teada anda. Sundtäitmine täitemenetluses toimub arestimisaktide saabumise järjekorras. See tähendab, et esmalt täidetakse esimesena saabunud arestimisakt täielikult ja seejärel asutakse järgmisena saabunud akti alusel nõuet sundtäitma.

Tere, Mul on nõu vaja seoses nõudega minu vastu mis on esitatud soome kohtutäiturile. Võlausaldaja on andnud kaevanud edasi minu asja kohtutäiturile. Enne üritasin saavutada kokkulepet, pidasin kirjavahetust võlausaldajaga. Nemad soovisid minult saada teatud summat kuid minul polnud sellist summat võimalik maksta ning üritasin kompromissi leida pakkudes oma poolset võimalust maksta oluliselt teist summat. Nemad enam minule aga ei vastanud. Kirjutasin kolm kirja erinevatel aegadel sama sisuga millele lootsin vastust saada kuid vastust ei tulnud. Ning nüüd on asi kohtutäituri juures. Ma natuke ei mõista mis olukord nüüd oli. Kui kirjutasin uuesti neile, et miks te ni tegite ja mu viimastele kirjadele ei vastanud irvitati mu üle vastates ülbelt, et mina tulen nüüd neid süüdistama milleski. Ma olen diagnoosiga inimene võibolla tõesti ma ei saanud millestki aru kusagil. Kuid tunne ka õige sees pole päris. Kas neil oli ni õigust teha? Kelle poole saan pöörduda et abi saada täpsemalt? Aitäh.

Kahjuks jääb Teie küsimusest arusaamatuks, mis on täitedokument, mille alusel täitemenetlust alustati. Täitedokumendika saab olla näiteks kohtulahend või notariaalne kokkulepe, millega olete ise võtnud kohustuse alluda kokkuleppe mittetäitmisel kohesele sundtäitmisele. Samuti on selgusetu, kas läbirääkimisi peeti kohtulahendi täitmise üle või ei olnud kohtumenetlus Teile üldsegi teada. 

Kui olemas oli täitedokument ja läbirääkimised käisid selle täitmise üle, on täitemenetlus alustatud õigesti. Kui täitemenetlusele eelnes kohtumenetlus, millest Te teadsite, tulnuks selles osaleda ja oma vastuväited nõudele esitada. Kui see jäi tegemata, ei pruugi olla võimalik enam midagi muuta. Kui aga Teie kohtumenetlusest mingil põhjusel teadlik ei olnud, võib olla võimalik Teie poolt menetlusse oma seisukohtade ja tõendite esitamine. Selle hindamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tekkis küsimus ülalpeetavate kohta täitemenetluses. Nimelt elab minuga koos abikaasa alaealine laps eelmisest abielust. Kas teda loetakse ka minu ülepeetavaks? De facto see nii on. Aga kohtutäitur nii ei arva. Kus on tõde? Leidsin varasemast sellise teksti: “2010 jõustus perekonnaseadus, mille § 16 lg 1 järgi on abikaasad kohustatud vastastikku oma töö ja varaga perekonda ülal pidama, seega on abikaasadel kohustus pidada ülal nii teineteist kui ka abikaasadega koos elavaid lapsi”. Kellel siis lõpuks on õigus?

Lapse ülalpidamise kohustus on tema vanematel. Seega lapse emal ja tema sünnidokumentidesse märgitud isal. Emal on õigus ja kohustus lapse eest tema seadusliku esindajana lapse isalt elatist nõuda, seda ka kohtu kaudu. Teie ei ole lapse sünnidokumentidesse isana märgitud ja lapse suhtes Teil ülalpidamiskohustus puudub. Asjaolu, et Teil võib olla ülalpidamiskohustus abikaasa suhtes ei tähenda, et peate täitma teise vanema kohustust lapse ülalpidamisel vaid kui Teie abikaasal ei piisa vahendeid enda ülalpidamiseks, olete kohustatud teda ülal pidama. Seega on kohtutäituril õigus ja last arvesse ei võeta.

Tere Kui palju võivad 2 kohtutäiturit minu riiklikust pensionist, mille suurus on 629 eur. arestida?

Sissetulekut ei arestita üldjuhul, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Siiski võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui kehtiv alampalk, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (käesoleval ajal 338,2 eurot), kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Seega võib arestida 629-338,20=290,8x20%= 58,16 eurot.

Kui kohtutäiturile pole esitatud sissetulekust teatamise vormi, kus on teada antud ja tõendatud sissetulekute laekumine arvelduskontole, siis võib kohtutäitur eeldada, et võlgnik saab sissetuleku sularahana ning vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel kuuluvad arestimisele kõik rahalised vahendid võlgniku pangakontodel. Kohtutäitur ei saa arvestada arestimisele mittekuuluva miinimumiga, kui ei ole teada, mis allikatest moodustub kogu Teie sissetulek. Ei saa välistada, et saate sissetulekut ka sularahas. Kui Te ei ole kohtutäiturit teavitanud oma sissetulekute laekumisest arvelduskontole, millises pangas Te kontot kasutate ning millised sissetulekud Teil on, võib juhtuda nii, et Teile laekuvad mittearestimisele kuuluvad summad arestitakse. Kui arestimine on toimunud, palun edastage koheselt, kuid mitte hiljem kui kolm päeva peale kontole kantava sissetuleku arestimist, avaldus mittearestitava miinimumi tagastamiseks.

Tere, on 2 abikaasat. Mehe arvelduskonto on arestitud ning lisaks sellele maja, mis on naisega ühisomandis. Maja on laenus. Naine soovib lahutust. Kuna 50% majast kuulub naisele, siis ta soovib selle maha müüa. Kas see on võimalik? Kas on võimalik maja arestist vabastada, et abikaasad saaksid lahutada ning maja tervikult maha müüa?

Maja on võimalik müüa täitemenetluse ajal kokkuleppel kohtutäituriga ja kohtutäituri kontrolli all ka abikaasadel endil. Selleks tuleks esmalt võtta ühendust kohtutäituriga ja selgitada välja kas selline võimalus on olemas ka Teie kirjeldatud konkreetses olukorras ja kas kohtutäitur annab selleks loa. 

Tere Kui on kohtutäituri võlad ja soetatud on auto, kas täitur näeb kuskilt, kes on auto omanik ehk kas saab auto registreerida võlgniku nimele ilma, et seda kohe täituri poolt maha ei müüdaks. Ette tänades

Kohtutäitur saab andmed võlgniku vara kohta registritest. Võlgniku kinnisvara andmed on saadaval kinnistusregistris ja andmed võlgniku sõidukite kohta sisalduvad liiklusregistris. Seega ei ole võimalik omada kinnisasja või sõidukit või muud registreeritavat vara ilma, et kohtutäitur sellele vajadusel sissenõuet saaks pöörata.

Tere! Küsimus on kohtutäituri poolt arestitava summa osas ning tema käitumise küsitavuses. Seaduses on kirjas, et arestida ei tohi sissetulekut, mis on väiksem kui Statistikaameti poolt esitatud elatusmiinimum (ehk praeguse seisuga 820 eurot). Lisaks ei tohi arestida ka töövõimetustoetust (minu puhul 320 eurot kuus). Esimene küsimus: Kui töötasu on minu puhul 500 eurot kuus, kas seda tohib üldse arestida? Teine küsimus: Kui elatusmiinimum on praegu 820 ning saan töövõimetustoetust (320 eurot), siis kas minu puhul on n-ö arestivaba summa 1140 eurot või läheb töövõimetustoetus sinna 820 euro sisse? Asusin maikuus tööle, kuid palgapäev oli kuu viimasel päeval, mis tähendas, et maikuu elatusmiinimum läks üle piiri ning kogu palk ära ka võeti. Olen korduvalt helistanud kohtutäiturile ning selgitanud olukorda, et tegelikult on vaja maikuu eest teenitud raha kasutada juunikuus elamiseks. Telefonitsi olen vastuseks saanud, et saatke pangakonto väljavõte ning kui tõesti palgapäev on kuu viimasel päeval, siis kanname selle osa tagasi, et saaksin juunikuus ära elada. Pärast väljavõtte saatmist, keeldus aga kohtutäitur raha tagasi maksmast ning säärane helistamise ja meilide saatmise ring on juba kordunud 3 korda. Kohtutäitur ei saa kõnest ega kirjadest aru, et kuupalk laekub kuu viimasel päeval ning kuna olin tööl esimest kuud, siis sooviksin seda raha kasutada järgmisel kuul elamiseks. Siit ka kolmas küsimus: Kas on võimalik vahetada kohtutäiturit, koostöö ei suju väga aeglaste vastuste tõttu, lisaks on suhtlus temaga on äärmiselt segane ning ebameeldiv ja tehakse toiminguid ilma selgitusteta ja minu huve ja õiguseid arvestamata, kuigi olen korduvalt üritanud selgitada ennast?

Kirjeldatud olukorras võib peituda põhjus selles, et Te ei ole kohtutäiturile andnud teada kõiki vajalikke andmeid, mis võimaldaksid tal arestimisele mittekuuluvat sissetuleku osa arvesse võtta. Kui olete saanud teate Teie suhtes täitemenetluse alustamisest, on seal ka kirjas, millised andmed tuleb õiguspärase arestimise saavutamiseks kohtutäiturile esitada. Nii on vaja kohtutäiturile esitada nimekiri (koos suurusega) kõigi oma sissetulekute kohta. Sealhulgas arestimisele mittekuuluvad sissetulekud ja dokumendid, mis sissetulekute liiki ja suurust tõendavad (tööleping, toetuse määramise ostsus jne) ja kinnitus, et muud sissetulekud puuduvad. Seejärel tuleb anda informatsiooni, millised sissetulekud laekuvad Teie pangakontole ja ülevaate kinnitamiseks esitada väljavõte viimase 6 kuu kohta ja kinnitada, et kontole ei laeku muid rahalisi vahendeid. Kui Teil on alaealisi ülalpeetavaid, tuleb esitada andmed ka nende kohta ja nende sünnitunnistused. Nüüd saab kohtutäitur kõiki asjaolusid arvesse võtta ja arestimise õigesti läbi viia. Kui suur summa konkreetselt arestimisele kuulub, saate teada sisestades enda sissetulekute andmed arestimisskeemi  https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/public/tootasu-arestimise-skeem-av-2019.xlsx Samuti on erinevatel nõuetel erinevad reeglid arestimiseks. Näiteks lapse ülalpidamisnõude puhul ei kehti enamus arestimise piiranguid mis näiteks laenuvõlgnevuse sissenõudmisel on rakendatavad. Arestimisest saab rohkem lugeda https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/tootasu-arestimise-skeem/

Kohtutäiturit võlgnik vahetada ei saa.

Tere minult on välja mõistetud elatis 2 lapsele,Üks laps on riigi eestkostel ja teine on vanema tütre eeskoste all.Elatis on välja mõistetud ühe kohtuotsusega.Ühele lapsele maksan läbi täitemenetluse elatist ja teisele kokkuleppel.Kohtutäitur keeldub minu elatismiinimumi tõstmast,et saaksin maksta elatist ka teisele lapsele,kas siis teine laps ei ole ülalpeetav ja temal ei ole õigus saada elatist?, sest kohtutäitur väidab ,et teine laps ei ole ülalpeetav kuna ei kuulu mine eeskoste alla.Kuidas peaksin käituma et pangalimiit oleks nii ,et kui sinna laekub raha saaks elatist maksta ka teisele lapsele,mitte nii et kui laekub 821 eurot siis automaatselt saab raha jälle esimene laps.?

Et mõlemad lapsed saaksid elatist vastavalt kohtuotsusele, tuleb ka teise lapse eestkostjal alustada täitemenetlus. Või tasuda sellele lapsele, kelle elatis tasutakse kohtutäituri kaudu, kohtulahendiga mõistetud elatis otse kohtuotsuses näidatud isiku arvelduskontole enne selle tasumise tähtpäeva saabumist ja saata koheselt kohtutäiturile nii vastav info kui ka elatise tasumist enne kohtuotsuses märgitud kuupäeva tõendav maksekorraldus.

Küsimus, eraisikul on võlad ning kohtutäitur kaelas. Kas see eraisik saab ka omada ettevõtet ning seal tegutseda, kui firmal nt tekib raha ja vara kas siis eraisiku võlgade katteks tohib kohtutäitur ka firma vara kallale minna?

Nii nagu ettevõtja peab hoidma lahus eraisiku ja talle kuuluva juriidilise isiku vara, teeb seda ka kohtutäitur. See tähendab, et kohtutäitur saab pöörata sissenõude siiski vaid võlgnikuks oleva eraisiku sissetuleule, varale ja pangakontol olevatele rahalistele vahenditele. Ettevõtte vara ja pangakontot ei arestita omaniku võlgnevuse täitmiseks. Küll võidakse arestida ja enampakkumisel müüa Teile kuuluva ettevõtte, sest ka ettevõte on Teie vara.