Kohtutäitur arestis võlgniku vara (varalise õiguse arestimine). Võlgnik on vanglas kinnipeetava ja arestimise juures ei viibinud. Võlgniku vara on osa pärandvara ühisusest (korter ja maavaldus). Millised on kohtutäituri kohustused asjaosaliste informeerimisel täitemenetluse protsessi jooksul ning võlgniku ja teiste pärandvara omanike võimalused kaasa rääkida vara hinna ja müügi osas, kui kohtutäitur võlgnikule kuuluva pärandvara osa enampakkumisele paneb või muul viisil müüma hakkab? Mida tähendab märge varalise õiguse arestimise aktis "Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest"?

Kui kohtutäitur arestib võlgnikule kuuluva osa pärandvaraühisuses, ei aresti ta vastavat osa korterist ja maavaldusest vaid võlgnikule kuuluva mõttelise osa vara, nõuete ja kohustuste kogumist. Kohtutäitur, nagu ka iga kaaspärija ise, saab müüa mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ega kohtutäitur ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.Osa omandajale lähevad üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. Osa omandajal tekib õigus nõuda teistelt kaaspärijatelt pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist. Jagamise tulemusena peaks iga pärija saama tema mõttelise osa suurusele pärandvara ühisuses vastava väärtusega vara või hüvitise.

Vara hindamisel on võlgnikul õigus arvamust avaldada. Kõigil kaaspärijatel, sealhulgas võlgnikul endal, on õigus enampakkumisel osaleda. Lähtumine asja harilikust väärtusest tähendab, et ei ole viidud läbi vara hindamist eksperdi poolt vaid aluseks on võetud sarnase vara tavaline turuhind.

Tere. Täitemenetluse seadustiku par.131 on ära märgitud sissetuleku liigid, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kui aga täitur seda siiski teeb, siis millised peaksid olema minu järgmised sammud? Täituriga mitmed kõned ja meilid vahetatud, tähelepanu juhitud par.131-le. Tegemist koolituse stipendiumiga ning sõidu- ja majutustoetusega.

Kui kohtutäitur on jätnud Teie sissetulekut arestides elatusmiinimumi arvestamata või arestinud summa, mis ei kuulu arestimisele, siis tuleb 3 TÖÖPÄEVA JOOKSUL alates arestimisest teha kohtutäiturile kirjalik avaldus raha tagastamiseks. Avalduse juurde võiks lisada vähemalt jooksva kuu konto väljavõtte, et täitur näeks arestitud raha päritolu ja saaks hinnata, kas raha tuleb tagastada või ei. Kohtutäitur peab laekunud raha sissenõudjale üle kandma 10 TÖÖPÄEVA JOOKSUL kuid mitte enne 3 tööpäeva möödumist laekumisest arvates. Kui täitur on raha sissenõudjale üle kandnud, siis ei ole võimalik seda enam täituri kaudu tagasi saada.

Tere, Kui olen võlgnik ja siiani vara ei ole omanud ehk siis kohtutäituritel pole olnud võimalust midagi arestida. Kui nüüd soovime seda teha.Siis kas sellisel juhul kui kirjutame koheselt vara mille soetame lapse nimele siis kas kohtutäiturile on õigust sellele varale? Või kuidas oleks kõige õigem käituda, et vara mille soetame ei läheks kohe aresti alla?

Kohtutäituril ei ole õigust kellegi teise varale peale võlgniku enda. Kui aga vara soetatakse võlgniku poolt, võlgniku vahenditega ja sissenõudjate huvide kahjustamise eesmärgil kellegi teise nimele, on selline tehing sisuliselt näilik. Kindlasti ei soovita vastaja hakata kohustuste täitmise asemel skeemitama. Ükski skeem ei ole "lollikindel" ja alati jääb oht, et tehing tunnistatakse tühiseks.

Küll saab soovitada sissenõudjaga kokku leppida maksegraafiku sõlmimises ja maksegraafiku kohasel täitmisel täitemenetluse peatamiseks.

Küsimus selline. Kui olen abielus ja 3 lapse vanem.Tekkisid kunagi võlad ja turjas on nüüd kohtutäiturid. Siiani pole me omanud kinnisvara kui nüüd tekkis see võimalus soetada. Siis kas kohtutäiuril on koheselt õigus arestida tulevane maja kui see läheb abikaasa nimele? Meil puudub ka abieluvara leping, aga kas päästaks see kui teeksime selle nüüd enne vara soetamist?

Kohtutäitur saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisvaras, sealhulgas soetatavale kinnisasjale. Samuti on kohtutäituril võimalik pöörduda kohtusse abieluvaralepingu tühiseks tunnistamise nõudega kui lepingu sõlmimise eesmärk on võlausaldajate õigusi kahjustada. Kas selline nõue on tulemuslik, sõltub kinnisasja omandamise viisist. Kui sisuliselt on tegemist siiski ühisvaraga, võib lepingu tühiseks tunnistamine olla vägagi võimalik.

Tere. Soovin aidata tuttavat ja seoses sellega sooviks küsida: Kas kohtutäitur on õigust võtta kontolt ära kogu raha, kuna tööandja on unustanud palgaarvestamisel kinnipidamist teha?

Täitemenetluses on seatud esikohale võla sissenõudja õigustatud huvi. Siiski tuleb arvestada ka võlgniku õigustatud huviga – võlgniku ja tema pere (laste) õigusega inimväärselt elada. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses sissenõudja ega võlgniku esindaja, kuid ta peab täitemenetluse seadustikku järgides kaitsma mõlema õigustatud huve. Võlgniku õigustatud huvi kaitseks sätestab seadus sissetuleku arestimise piirangud (TMS § 131 jj).  Võlgnik võiks täitemenetluses olla ise aktiivne ning teavitada kohtutäiturit oma sissetulekutest ja varast, samuti ülalpeetavatest ja sellest, milliseid mittearestitavaid sissetulekuid ta saab (nt pere- ja sotsiaaltoetused) ning millise pangakonto kaudu ta soovib täitemenetluses arestimata jäetud summat kasutada. Kui võlgnik oma õigusi ei kaitse ning kohtutäiturit neist asjust ei teavita, ei luba seadus siiski võlgniku pangakontole laekuvat sissetulekut täielikult arestida. Juhul kui kohtutäitur ei ole täitemenetluses konto arestimisel mittearestitava sissetuleku osa kasutamise võimalust taganud, tuleb teil viivitamata pöörduda kohtutäituri poole ning esitada avaldus elatusmiinimumi aresti alt vabastamiseks koos oma sissetulekuid ja ülalpeetavaid tõendavate dokumentidega.

Mul on maksehäire ~1500€ ja tasun seda igakuiselt. Mul on vaja kirjutada kinnisvara oma nimele. Kas kohtutäitur saab selle kinnisvara kohe arestida ja müüki panna? Mis summast alates kohtutäiturid sundmüüki teevad?

Seadusandja ei ole sätestanud summat, millest alates sissenõuet võlgniku varale pöörata saab. Seaduses on vaid kirjas, et arestida ei tohi rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.

Kui kinnisvara väärtus on nõude jäägist oluliselt suurem ja Te tasute nõuet igakuiselt summas, mis võimaldab nõude rahuldamise mõistliku aja jooksul, kinnisvara pigem ei arestita.

Tere, Kohtutäitur pidas mul palgast pea 520 eurot kinni. Mul 3 last. Eelmine kuu kohtutäitur väitis kuna vanem laps ei ole kooli nimekirjas vms siis ei arvestata teda elatusminiimumi sisse. Ja üldse pani ta minu Eesti arvelduskonto limidiiks 160 nii palju kui mul lastetoetus on. Kuna minu palk tuleb välismaa panga arvele. Aga ta on edastanud võlad mu tööandjale ja võetakse juba enne maha summad kui palk jõuab minu arvele. Kas selline käitumine lubatud. Vanem tütar ei ole hetkel jah koolis. Aga mina ju pean teda nö üleval. Elab minu juures.

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seadus kohustab ülal pidama alealist last ja täisealist õppivat last. Kui täisealine laps ei õpi, peab ta ennast ise ülal pidama. Seega ei ole kohtutäituril alust mittearestitavat summat suurema lapse jaoks suurendada kui laps on täisealine ja ei õpi.

Selleks, et kohtutäitur saaks arvestada arestimisele mittekuuluva sissetuleku osaga tuleb kohtutäiturile teada anda, mis liiki sissetulekud ning millises suuruses pangakontodele igakuiselt laekuvad ja lisada oma selgitustele pangakontode kolme kuu väljavõte selleks, et kohtutäitur saaks  veenduda, et Teie kontodele laekub sissetulek, mille kasutamise võimalust seaduses sätestatud ulatuses tuleb Teile tagada. Kuna kohtutäiturile ei ole kontole laekuvate rahaliste vahendite päritolu teada, võib muidu juhtuda, et arestitakse ka see raha, mida tegelikult arestida ei saa.

Juhul, kui Teie kontole laekunud arestimisele mittekuuluv sissetulek kantakse arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele kontole üle, tuleb Teil kolme päeva jooksul esitada kohtutäiturile avaldus arestitud sissetuleku tagastamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43 lg 1’ teise lause kohaselt pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi TMS § 43 lg-s 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Ülemääraselt arestitud sissetuleku kohtutäiturilt tagasi saamiseks on oluline esitada kohtutäiturile vastavasisuline avaldus enne seda, kui kohtutäitur kannab laekunud raha sissenõudjale edasi.

Tere.Pärimisprotsess jõudis lõpule,ning 9 inimest pärisid korteri mille hindaja hindas ca 40000 eurot.nüüd tuli kohtutäiturilt kiri kinnisvara aresti kohta kuna ühel pärijatest kellele kuulub 1/198 osa päritavast varast on võlanõue 2000 eurot. Kohtutäitur soovib müüki panna kinnisvara et nõue rahuldada. Mulle kuulub 92% päritavast varast. Nüüd tekib küsimus,et kas kohtutäitur saab sedasi kinnisvara müüki panna ilma teiste kaaspärijate nõusolekuta?ja see osa mis võlgnikule kuulub on max 200 eurot väärt.Kuidas peaks edasi toimima?ette tänades

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), siis kuulub pärandvara neile ühiselt (ehk tekib pärandvara ühisus). Pärandvara ühisus tähendab, et kaaspärijale ei kuulu osa pärandvara hulka kuuluvast asjast (nt korterist), vaid osa kogu pärandvarast (st osa kõigest, mis kuulub pärnadvara koosseisu). Kui pärandvara ühisust ei ole lõpetatud ja pärandvara jagatud, siis nt registritesse (kinnistusraamatusse) kantakse pärijad ühisomanikena ehk ilma neile kuuluvaid osasid märkimata (küll aga on pärimistunnistusel näha iga pärija pärandiosa suurus). 
Pärandvara ühisuse puhul ei ole kaaspärijal ega ka kohtutäituril võimalik müüa võlgnikule kuuluvat osa korterist ega ammugi mitte kogu korterit vaid võõrandada saab võlgnikule kuuluva osa pärandvara ühisuses. Kogu korterit saab võõrandada juhul, kui sellega nõustuvad kõik pärijad. 

Kui ka pärandvara ühisuse osa enampakkumisele läheb, võib olla mõistlik see ise ära osta, et vältida võõraste juhuslike isikute pärimisühisusse sattumist.

Tere. Kas elatisvõlgnevuse tõttu arestitud kontolt on õigus kohtutäituril arestida kõik sissetulevad summad? Alustuseks. Kuna oli tekkinud tagantjärele nõutav elatise summa mis oli 5400€ ning seda koheselt võtta mul ei olnud, siis uurisin maksegraafiku tegemise võimalust ja näitasin üles igati soovi seda summat ära tasuda. Kuid kohtutäitur arestis kõik minu kontod ja igalt kontolt algselt 2369€ kogusummas umbes 7200€. Kuna maksegraafiku avalduses tekkisid vead, siis tegin kohtutäituri abilisega koostöös avaldust paar korda ümber, kuid kohtutäitur saatis siiski ka tööandjale sissetuleku arestimise nõude ning on tänaseks päevaks mis on nõude rakendumisest möödunud 1 kuu on arestitud minu kontodelt kokku üle 20 000€ ning pole seni maksegraafiku vastust saanud. Kas selline käitumine kohtutäituri poolt on seaduspärane ja eetiline, lisaks sellele on kohtutäituri enda kirjad ainult ähvardava ja alandava sisuga. Kohtunikult sain juhenduse, et maksegraafiku saan teha vaid peale määruse rakenumist ja kohtutäituri kaudu, kuid antud kohtutäitur tekitab vaid soovi igasugune vara ja sissetulek peita, kuna selline kuu ajaga kolmekordistuvate summade tasumine ja maksegraafiku avaldustele mittevastamine ei tekita usaldust antud täituri vastu. Samas võeti kontolt sinna kantud summa 13€ ära, kuid arusaamise järgi peaks olema kohandatut ka elatusmiinimum mida antud kohtutäitur ei ole arveatanud.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

TMS § 132 lg 1¹ kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sama sätte teine lause täpsustab, et kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

TMS § 132 lg 1² sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Seega kohaldatakse TMS § 132 lg 1¹ siis, kui täitmisel on lapse elatisnõue. Kusjuures TMS § 132 lg 1¹ ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 1¹ regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt (Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-61049, punkt 11).

TMS § 132 lg 1³ sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg-s 1² nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Seega tuleneb juba ainuüksi TMS § 132 lg 1³ sätte sõnastusest, et selles kehtestatud erandid tehakse sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 1² järgi, mitte TMS § 132 lg 1¹ järgi. TMS § 132 lg 1³ seletuskirja kohaselt ei kohaldata seda regulatsiooni elatisvõlgnikele, sest nende jaoks on ja jääb kehtima TMS § 132 lg 1¹. Kehtiv seadus ei erista, kas sundtäitmisel on elatise võlgnevuse või perioodilise elatise nõue (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-18190, punkt 9).

Julianus inkasso on andnud Eestis kohtutäiturile täitedokumendi(üürivõlg) sissenõudmiseks 30.05.24 võlgnevuse mis on saanud 2015a otsuse(Tuomio), kuid mis on saadetud tagasi nõudjale 2016a seoses(varattomuuseste) varatusega. Soomes Aegub otsuse saanud üürivõlg 5 aastaga kui ei ole antud uuesti kohtusse. Seda ei ole siiani tehtud. Olen ka viidanud ja vastanud neile sellega, et ei ole nagu õigsust nõuda, kuna nemad viitavad 10a aja aegumisele mis ei ole veel täis.Olen täitemenetlusele teinud kaebuse nii kohtutäiturile kui ka kohtule. See on tagasi lükatud.Ehk olen viitanud siis valele asjale? Kohtule on aeg edasi kaebus teha kuni 15.07. Kohtutäiturile tegin ülekande põhisummale ära, et ei tekiks keelde ja areste, kuid nüüd nõuavad veel viivist pea sama palju. Ühesõnaga millele viidates mul tuleks tugineda, et vastata kohtule edasi kaevamiseks. Ja kas on siis asi aegunud?

Kuigi võla sissenõudmise menetlusele (täitemenetlusele) Eestis kohaldub Eesti õigus, siis nõudele endale kohaldub nõude tekkimise koha materiaalõigus. Kuivõrd nõue tekkis Soome Vabariigis, ei kohaldu nõude aegumise kohta Eesti materiaalõigus ja aegumise kindlaks tegemine toimub Soome õiguse järgi. Kuivõrd käesolevas foorumis nõustame vaid Eesti siseriiklikust õigusest lähtuvalt, ei ole kahjuks võimalik anda hinnangut, kas nõue on Soome õiguse järgi aegunud.