Ühiselt laenuga ostetud korteris elan kahe lapsega ja kaaslane ühega mujal e. teise juures. Kuigi ta kirjateel ka tunnistanud,et alates 01.09.2025 ei ela nad siin, aga tänase päevani käib siin nt. pesu pesemas jne. Müüa elamist hetkel ei soovi kumbki. Saan aru,et ka temal(naispoolel) on võrdesd õigused minuga sellele korterile. Minu küsimus, kuidas ma saan kaitsta oma isiklikku privaatsust, mida mul ju sellisel kombel pole olemaski,kui tema arvab,et võib siin igal ajal käia kui soovib? Olen moraalselt täiesti kurnatud, kuna temal oma elu aga minul ei mingit elu, sest ta siin ka pea igapäevaselt käimas. Kuidas seda peatada,et saaksin ka elada?

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi (AÕS § 71 lg 3).Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kui lepitakse kokku, et eluruumi kasutab elukohana vaid üks kaasomanik, on teisel kaasomanikul õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist, mis leitakse eseme üürihinna järgi. Kokkuleppe soovitan vormistada kirjalikult. Teiseks võimaluseks on sõlmida teise kaasomanikuga talle kuuluva mõttelise osa kasutamiseks üürileping või kui lepitakse kokku, et üüri ei maksta, tasuta kasutamise leping eluruumi elukohana kasutamiseks kas tähtajaliselt või tähtajatult.

Kui asja kasutamise osas kokkulepet ei saavutata, saab soovitada kaasomandi lõpetamist. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2).

Millised on seaduslikud võimalused kaasomandi lõpetamiseks kooselu (abielus ei olnud) lõppemisel? Korterid on 50/50 kaasomandis. Esimene korter osteti pangalaenuga, kus teine osapool oli kaaslaenajana kirjas (laen pangale tagastatud). Reaalselt tegin kõik maksed mina, kaasaarvatud ennetähtaegne laenu tagastamine (ka kõik kommunaalmaksed tegin mina). Teine korter on ostetud pangalaenuga, mille võtsin mina (ka sissemakse tasusin mina). Laenuleping minu nimel. Ka korteri renoveerimine on minu rahastatud. Kinnistusraamatuse sai ostul kantud ka endine elukaaslane, kuna oli ühine elu ja lapsed. Hetkel maksan mina laenu aga korteris elab endine elukaaslane ühiste lastega. Kuna kõik korterite soetamisega seotud kulud on minu kantud siis millised õigused on minul korterite jagamisel? Soov on kaasomand lõpetada - kas mul on õigus nõuda kortereid enda nimele? Millised seaduslikud ja õiglased variandid on võimalikud antud kaasomandite lõpetamiseks?

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kui kokkulepet jagamise viisi suhtes ei saavutata, otsustab kohus hageja nõudel järgmiste viiside vahel (AÕS § 77 lg 2):

1. jagada asi kaasomanike vahel reaalosades;
2. anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas;
3. müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 71 lg 1). Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi (AÕS § 75 lg 1).

Kui üks kaasomanik on teinud kulutusi, mis ületavad tema osa, võib tekkida alusetu rikastumise nõue. Isik peab alusetu rikastumise sätetes sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027).

Kui isik on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib ta isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi (VÕS § 1041).

Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud (VÕS § 1042 lg 1). Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata (VÕS § 1042 lg 1).

Kulutuste hüvitamise nõudeõigust ei ole, kui (VÕS § 1042 lg 2):

1. isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;
2. kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud;
3. isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;
4. kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

Tere. Olen oma elukaaslasega koos olnud 15 aastat ,mille ajal oleme ehitanud maja ja mõned kõrvalhooned mehe nimel olevale krundile. Kõik on nagu dokumentide järgi mehe nimel ja mind paberites ei kajastu Meil on ka ühine laps. Nüüd mõtlesime ,et vormistaks pool kogu kupatusest minu s.t elukaaslase nimele. Millise lepinguga oleks seda kõige ausam teha ,et mõlemale poolele jääks võrdne osa? Silma on jäänud kaasomaniku leping ja ka ühisomandi leping. Kumb oleks mõistlikum? Heade soovidega vastust ootama jäädes.

Kui kaasomand saab tekkida tehingu kaudu siis ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel ehk näiteks abielu kaudu (abikaasade varaühisuse varasuhe), pärimise kaudu (pärijate pärandvara ühisus) ja seltsingulepingu sõlmimisel (seltsingule kuuluv vara on ühisvara). Peamine erinevus kaasomandi ja ühisomandi vahel seisnebki just selles, et kaasomand kuulub kahele või enamale isikule piiritletud mõttelistes osades, mis tähendab, et mõttelise osa suurus on konkreetse murdarvuna kinnistusraamatus väljendatud. Ühisomand seevastu kuulub ühisomanikele kindlaksmääramata osades. 

Eelkirjeldatud erinevusel on praktiline mõju eelkõige kinnisvara müümisel. Kaasomandi puhul on kaasomanike osade suurused määratletud ning iga kaasomanik saab vabalt enda kinnisasja osa edasi müüa (arvestades teiste kaasomanike ostueesõigusega).

Ühisomandis olevat kinnisasja saab müüa üksnes tervikuna. Kui üks ühisomanik soovib näiteks kinnisasja müüa, aga teised mitte, tuleb alustada ühisomandi jagamisega. Alles siis, kui ühisomand on jagatud, saab iga ühisomanik enda osa vabalt müüa, kasutada või koormata. Seega on ühisomandis oleva kinnisasja müümisel tarvis arvestada suurema aja- ja rahakuluga kui kaasomandi müümise korral.

Arvestades eeltoodut, on Teil võimalik otsustada, kas soovite luua tehinguga (kinke- või müügileping) kaasomandi või soovite sõlmida seltsingulepingu ja moodustada seltsingu ning määrata seltsingulepingus seltsinguvara jaotamise viis. Kuivõrd tegemist on kinnisasjaga, on selle seltsingule üle andmiseks kohustuslik järgida notariaalset lepinguvormi.

Isik sõlmis eluruumi üürilepingu läbi Rendin portaali. Aadressi registreerimise käigus selgus, et korteril on ka teine kaasomanik, kes keeldub aadressi registreerimiseks luba andmast. Kas üürileping on seepärast tühine, et lepingul pole mõlema omaniku allkirju? Mida saan sellises olukorras ette võtta, et vältida olukorda, kus teine kaasomanik tuleb ühel hetkel ja nõuab nt korteri vabastamist?

Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt (ühine korteriomand), võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt (KrtS § 15 lg 1). See tähendab, et kaasomandis oleva korteri üürile andmiseks on vaja kõigi kaasomanike kokkulepet, kuna see on kaasomandis oleva asja käsutamine ja selle majandusliku otstarbe muutmine (AÕS § 74 lg 1).

Tere Kaasomandisse kuulub eramaja Tallinnas. Küsimus-mis alustel määratakse kasutamine ja viibimine sellel kinnistul kui üks kaasomanik on sinna sissekirjutusega ja teine ei ela ega asu seal alaliselt?

Asjaõigusseaduse kohaselt  valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanikul on seejuures õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust ja nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Tähtsust ei oma, kes on kinnistu registreerinud oma elukohana ja kas keegi ei ole seda teinud. Õiguse kasutuseks annab omand ja kui kasutuskorda pole kokku lepitud, on kaasomanikel võrdsed õigused kinnistul viibida, kinnistul asuvaid kõiki hooneid kasutada, viljapuudelt vilju koristada jne.

Tere.Pärisime õega kumbki 1/3 mõttelise osa isa kinnisvarast,kolmanda 1/3 osa päris isa abikaasa.Kinnisvaraks on majaosa.Meie seda kasutada ei saa.Isa abikaasa poeg ehitab sama maja külge teise majaosa.Poja pere ka hilisem pärija.Mis õigused meil õega on?Kas me võime küsida üüri meie mõttelise osa kasutamise eest?Tahame,et meid välja ostetakse,mis võimalused on meil oma osa müüa?

Kaas- ja ühisomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1). Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5).

Kaasomandis oleva asja võib tervikuna võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 74 lg 1). Kirjeldusest võib järeldada, et teostatavad juurdeehitused on ebaseaduslikud, kuna taotletud ei ole ehitusluba ja puudub teiste omanike nõusolek.

Kirjeldatud olukorras on soovitav teha isa abikaasale ettepanek ühise omandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks. Jagamise viisina võiks pakkuda välja, et kinnisasi müüakse ja raha jagatakse vastavalt mõttelise osa suurustele ühises asjas, ehk igale omanikule 1/3 müügitulemist. Kui isa abikaasa ei tee vastuettepanekut ühise omandi lõpetamiseks selliselt, et temast saab ainuomanik ja Teile makstakse omandi kaotuse eest õiglast hüvitist, saate nõude müüa ja raha jagada esitada ka kohtu kaudu.

Tere ! Mure selline pärisime korteri millel oli kaks omaniku. Üks omanikest lahkus siit ilmast kelle osa me pärisime ja meid on kokku 11 pärijat , kes on nõus osa maha müüma ja teise poole korteri omanik oli ka nõus maha müüma kuna ta ei soovinud meie osa ehk teist poolt välja ostma . Kui leitud ostja ei kontakteeru teise poole korteri omanik. Tegu siis lasnamäe 1 toalise korteriga. Mida oleks kõige õigem teha 11 pärjat on nõus müüma ja üks omanik kes ei ole pärija aga on kinnistus raamatus poole korteri omanik. Muidu oli nõus tehtud hindamis akt ja ostja olemas . Mis võimalused meil pärijatel on .Lp

Kaasomadis olevat kinnisasja tervikuna saab müüa vaid kõigi kaasomanike osalemisel tehingus või juhul kui kaasomanik kes tehingus ei osale, on andnud notariaalse volikirja enda tehingus osalemiseks. Kui seda aga ei ole võimalik saavutada, saab pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamise nõudega ja taotleda kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnisasi müüakse ja raha jagatakse vastavalt kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Kui kohus otsustab kaasomandi lõpetamise müümise teel, asendab jõustunud kohtulahend kaasomaniku tahteavaldust ja tema tehingus osalema ei pea.

Pärisime mitme inimesega korteri, mis oli eelnevalt kaasomandis. Pärand on vastu võetud ja toimingud lõpetatud. Notari soovitusel pärijaid hetkel kinnistusraamatusse ei kantud kuna soov oli korter maha müüa, mis on ka pärijate ühine otsus. Korteri teine omanik on praktiliselt kättesaamatu ja teadaolevalt ei oma alalist elukohta. Vähestest kontaktidest, mis on suudetud saavutada, on omanik väljendanud suusõnalist nõusolekut müügi suhtes. Müügiga on jõutud sinnamaale kus võiks minna notarisse, kuna on leitud potensiaalne ostja. Pärijad on valmis notarisse minema, kuid omanikku on võimatu kätte saada. Millised on pärijate võimalused edasi liikumiseks? Millised on pärijate õigused ja kohustused? Kas on olemas mingi võimalus, et notarisse saab minna ilma kõne all oleva omanikuta? Kui oleks võimalik saada selle omaniku käest volitus siis kas see oleks piisav, et viia lõpuni notariaalsed toimingud?

Kuna korter oli kaasomandis juba enne pärimist, on see kaasomandis ka praegu ja pärijad pärisid vaid pärandajale kuulunud osa kaasomandist. Pärijad saavad ilma teise kaasomaniku nõusolekuta müüa vaid neile kuuluvat päritud mõttelist osa korterist, kaasomandis oleva korteriga tervikuna saab tehinguid teha üksnes ühiselt, see tähendab, et notariaalse toimingu juures on vajalik ka kaasomaniku kohalolu. Kui ta ise kohale tulla ei saa, võib ta anda volikirja enda esindamiseks notari juures, ent ka volikiri peab olema notariaalselt tõestatud.

Tere, maja on kaasomandis ja notariaalselt kinnitatud. Enda poolse osa müügi korral teavitasin kaasomanikku ja pakkusin võimaluse osta välja esimesena teatud summas. Kaasomanik nõus ei olnud. Kui ma tahaksin enda majaosa vahetada kinnistu vastu kas selle suhtes on ka mingid piirangud, et peab olema samaväärses summas kui kaasomanikule sai pakutud? Tänan

Ilmselt peate silmas kaasomaniku ostueesõigust. Ostueesõigust saab teine kaasomanik teostada peale notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimist ühe kaasomaniku ja kolmanda isiku vahel. Seega ei tule ka teadet saata mitte enne tehingut vaid peale selle sõlmimist. Selleks tuleb müüjal teisele kaasomanikule sõlmitud müüdilepingust ja lepingu tingimustest teada anda. Ostueesõiguse teostamisel on oluline tehingust teatamise aeg, sest avaldust ostueesõiguse teostamiseks saab esitada kahe kuu jooksul tehingust teada saamisest arvates. Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku (ehk kaasomaniku) avalduse tegemisega müüjale. Avaldus peab olema tehtud samas vormis, milles on sõlmitud leping, mille tagajärjel ostueesõiguse teostamise võimalus tekib ehk kinnisasja kaasomandi ostueesõiguse teostamise korral peab olema ka vastav avaldus notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse teostamisel astub teine kaasomanik ostja asemele lepingusse. 

Asjaõigusseaduse kohaselt on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Muid piiranguid kaasomandi osa võõrandamisel ei ole ja kaasomanik võib talle kuuluvat mõttelist osa vabalt käsutada. Seega ei saa kaasomanik teostada ostueesõigust ega sekkuda muul viisil tehingusse ega dikteerida selle tingimusi, kui tehakse tehing vahetamiseks.

Tere, oleme elukaaslasega ostnud kaas-omandis korteri. Laenu maksed viimased 4 aastat on elukaaslase kontolt läinud aga mina olen finantseerinud alati "laenu makse märkega igat ülekannet. Neist 2 aastat olen 100% mina raha taganud. Kommunaalid, remondi jms kulud peamiselt minu kaudu. Elukaaslane on kodus vägivaldne nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Kui arutan temaga mis edasi ja kuidas saaksime kaasomanid lõpetada selliselt et mõlemad saaks uut elu alustada. Juba 2 aastat hoogu võtnud sellega. Aga igakord kui me hakkame realistlikult variante läbi arutama läheb ta endast välja sunnib mind kodust ära minema kuna on vagivaldne. Täna juhtus sama tegin kodukontoris tööd ja ta tuli mulle kallale ning sundis vägivallaga ära minema. Ma salvestasin tema kalleletungi osaliselt. (See pole ainuke salvestus). Ehk realselt mingit plaani korteri osas ja lahku kolimiseks me kokkuleppida pole suutnud. Olen pakkunud välja ostmist, maha müümist. Minu viimane piisk küll võttis kaua aga täna kodukontoris olles tuli ta mulle kallale. Proovides lõhkuda ka töö arvutit sai piir täis. Oleks vaja nõu kuidas kaasomand lõpetada kohtus. Kuna ta pere ei hoolitse tema eest ja ta lubas kaasomandi lõpetamist nii raskeks ja rõvedaks teha kui võimalik pean ma mõned riskid üle käima. Kui ma kohtu protsessil elan vanemate juures ja ta vahetab lukud või toob jumal teab keda minu koju elama et provotseerida. Kas see et ma elan kodust väljas vähendab kuidagi monu võidu võimalust? Ta pole võimeline ise korteri eest maksma. Kõik see keerukus on selle tõttu et elukaaslane on bi-polaarne ning tal on isiksusehäire (bpd). Kuna korter on soetatud minu ja minu pere pingutustega ei taha tegutseda valesti. Palun abi!

Kaasomandi lõpetamist saab nõuda igal ajal ja kui üks kaasomanik on vastava nõudega kohtusse pöördunud, kaasomand üldjuhul ka lõpetatakse. Kas kaasomandi eset kasutab selle lõpetamise ajal vaid üks omanikest või mõlemad, ei ole sealjuures oluline. Kaasomandi lõpetamisel on oluline, et ollakse asja suhtes omanikud kinnistusraamatu andmetel, mis on asja väärtus selle jagamise ajal, kas asjal lasub kohustusi ning kes soovib ja suudab saada ainuomanikuks makstes teisele hüvitist omandi kaotuse eest rahas, lähtudes jagatava asja väärtusest ning vastavalt kinnistusraamatusse kantud teisele kaasomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele.