Paarismaja soojustamisel jääb üks maja fassaadi osa naabri aeda. Seal töid teostada ta ei luba. Tööd tehti ära oma krundi piires. Soojustamata jäi üks külg. Sellest küljest jooksis ühisesse vihmavee renni nii renoveeritava kui naabermaja vihmavesi reno eeritava maja vee ärajuhtimis torustikku. Need ühendati lahti, kaasajastati -> vana toru uuega kokku ei sobitub ja jäi naabrite aeda, renoveeritava maja seina lähedale. Sadevedi imbub pinassesse ja sealt maja keldri seinast imbub läbi ning märga seina ja põrandat, kus imbub pinnasesse. Kas on võimalik naabrit kohustada renoveerimistöid lubama? Kuidas kohustada sadevee juhtimist renoveeritava elamu vundamendist eemale viima/korraldada drenaaži vmt?

Esmalt on oluline, kas paarismaja on kaasomandis või on kaks erinevat kinnisasja. Kui kinnisasi on kaasomandis, saab kaasomanikult nõuda kaasoamandi säilimiseks ja korrashoiuks vajalike tööde teostamist ja nõusolekute andmist. Kui tegemist on kahe eraldi kinnisasjaga, reguleerivad olukorda asjaõigusseaduse naabrusõiguse sätted. Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine (AÕS § 147). Naabri katuselt Teie kinnisasjale valguv sadevesi, mis Teie kinnisasja kahjustab, on käsitletav kahju tekitamisena võlaõigusseaduse mõttes. Isik, kellele kahju tekitatakse, saab nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist ja tekkinud kahju hüvitamist.

Kas eesti riiis on võimalik saada toimetulekutoetust ka ilma sissekirjutuse olemasoluta? Millised võimalused on eesti kodanikul sotsiaalabi saamiseks ilma sissekirjutuseta?

Toimetulekutoetuse määramisel ei ole oluline, kus on inimese elukoht rahvastikuregistri kohaselt vaid suhelda tuleb valla- või linnavalitsusega, kus on inimese tegelik elukoht. Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetuse summa maksab valla- või linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Siiski soovitan korrastada enda elukohaandmed rahvastikuregistris sest paljud teenused osutatakse kohaliku omavalitsuse poolt rahavastikuregistrijärgses elukohas. Kui Teil on õigus kasutada eluruumi (sealhulgas üürilepingu alusel), on Teil õigus see eluruum ka oma elukohana registreerida.

Tere. Mul tekkis küsimus seoses haljasalal parkimisega. Kui mul on kohustus minu maja krundist väljaspool olevat muru niita ja hooldada siis kas see teeb minust selle haljasala valdaja?

Valdus on tegelik võim asja üle ja valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus võib olla tekkinud omandiõiguse alusel aga ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab valdajale õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Kui nimetatud haljasala ei kuulu Teile ja Teil ei ole selle valdamiseks ka ühtegi valduse aluseks olevat õigussuhet, ei ole Teie asja valdaja. Seaduse järgi ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega, kui kinnisasja omanik on andnud Teile mingis vormis korralduse muru niita ja haljasala korras hoida, ei ole tegemist veel Teile asja üle valduse andmisega.

Kas koera kuut/majake, mis on alla 20 m2 ehitise aluse pinnaga, on elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone või mitteelamu ? Kas selle jaoks on tarvis esitada ehitusteatis Ehitisregistrile või KOV`le ? Tegemist on konkreetse juhtumi/vaidlusega. Kinnistu 2 ha, elamumaa, nn talukoht, DP puudub. Selliseid nn koerte majakesi koos seda ümbritseva jalutusaiaga on kinnistul kokku 3. Ning kas olukorda muudab see, kui neid nn koerte majakesi kasutatakse osaliselt ka koerte hoiu/hotelli teenuse osutamiseks. PS. Maa sihtotstarbe osalise muutmise protsess on hetkel pooleli.

Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse. Pädevaks asutuseks ehitusseadustiku mõttes on kohalik omavalitsus.

Ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 on välja toodud, millisel juhul on vaja milliseid teatisi või lubasid taotleda. Kas tegemist on siis mitteelamuga, rajatisega või elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoonega. Elamute all mõeldakse hooneid, mis on mõeldud elamiseks, näiteks ühe ja mitme korteriga elamud, ühiselamud, hoolekandeasutused. Elamute teenindamiseks vajalike hoonete alla kuuluvad näiteks puukuur, saun, garaaž jt. elamu abihooned. Mitteelamute alla kuuluvad kõik ülejäänud hooned, mis ei ole elamud, näiteks äri- ja tööstushooned, avalikkusele suunatud hooned, põllumajandushooned, laudad jne. Kui koerte majad on on seotud ettevõtlusega (koerte hotell), on pigem tegemist mitteelamuga.

Konkreetsele olukorrale hinnangu andmise lihtsustamiseks on Kliimaministeerium oma veebilehel avaldanud Ehitusgiidi, mis on kättesaadav https://www.ehitusgiid.ee/?65572c484732210c06a9657c=655737ba4732210c06a9658f 

Kortermaja on siiani kaasomandis ja nüüd soovitakse jagada korteriomanditeks. Aastate eest on kaks väikest korterit kokku ehitatud üheks korteriks. Muudatuste käigus konsulteeriti vastavate ametiasutustega, kuid tol ajal sellisel kujul ehitisregister ei toiminud ja praegult on ehitisregistris andmed arhiividokumentide alusel. Omanike plaan on praegult teha mõõtmised ja korteriomandid moodustada vastavalt praegult ehitisregistris olevatele andmetele. Omanikud, kelle pindadel on tehtud muudatusi, peaksid need legaliseerima peale seda kui korteriomandid on moodustatud. Maja kelder kuulub ostumüügi lepingute alusel kahele omanikule, kuid kaardistamise käigus on hetke plaan vormistada kelder keldrina ja omanikud peaksin hiljem ostumüügi lepingute alusel omandi ümber vormistama. Kui erinev on juriidiliselt asjaajamine, kas plaan moodustada korteriomandid ehitusregistri praeguste andmete alusel on juriidiliselt mõistlik ja kas hiljem ei teki takistusi reaalse olukorra legaliseerimisel?

Kuivõrd korteriomandite moodustamisel ja korteriühistu loomisel on oluline, kui suur on iga korteriomaniku mõtteline osa kogu hoonest, soovitan esmalt ebaseaduslikud ehitustegevused seadustada ja korteriomandite moodustamise, eriomandi kokkulepe sõlmimise ja korteriühistu loomisega alustada peale seda. Vastasel korral saavad kinnistusregistrisse ebaõiged andmed ja peale legaliseerimisprotsessi lõpetamist tuleb ka kinnistusregistris olevad andmed uuesti muuta. 

Tere. Minu hoovis naabri piiri lähedal kasvab suur kreeka pähkli puu. Puu ei ole ohtlik. Naabril on täpselt piiril puu all garaaž. Kui naaber soovib, siis pean puu oksad, mis ulatuvad üle piiri, maha võtma. Kui kaugelt seda tegema peab? Naaber kurdab, et puult tulevad lehed ummistavad tema vihmaveerenni ja pähklid lõhuvad kuuri katust. Kas naabril on õigus nõuda puu mahavõtmist? Teine probleem, mis naabril mulle ette heita on, on see, et ma pidavat mürgitama tema elupuuhekki, mis asub tema maal meievahelise eterniitaia taga. Mis sellise süüdistuse puhul teha, kuidas end kaitsta? Ähvardatakse kohtu ja politseiga. Suur tänu kaasa mõtlemast!

Kinnisomandi ulatus on määratud vertikaalselt ja horisontaalselt. Horisontaalselt on see piiritletud piiripunktidega kaardil ja looduses. Vertikaalses mõttes ei ole omandi lage ega sügavust meetritega määratud. Seadus jätab selle lahtiseks ja ütleb, et igaühe omandiõigus ulatub sellise kõrguse või sügavuseni, kuhu ulatub omaniku huvi oma omandit teostada. Seega, kui naabri huvi omandit teostada ulatub maad mööda kulgevast piirist vertikaalselt üles, on tal õigus nõuda, et tema kinnisasja kohal ei oleks piirist arvates ühtegi Teie puult kasvavat oksa. Oksad tuleb eemaldada piirist vertikaalselt üles.

Heki mittemürgitamist on võimatu tõendada. Millegi mittetegemine on negatiivne asjaolu, mida tõendada ei saagi. Kui naaber arvab, et Teie tema taimi mürgitate, on selle asjaolu tõendamine tema kohustus. Kuulujuttude ja laimu levitamine (mis alusetu süüdistus on) ei ole õiguspärane tegevus.

Tere. Toimus kohtutäituri kaudu kinnistu müük 2022 aasta kevadel- minule on määratud enamusele maale ja oma majale isiklik kasutusõigus kuni surmani. Nüüd on asunud ostjad nõudma puuduste, mis olid seal juba ostmise hetkel, likvideerimist minult. Eelmine müüja-omanik oli nendest puudustest teadlik ning teavitasin ka uut omanikku nendest murekohtadest meie esimestel kohtumistel. Kas ma saan õigesti aru, et nende puudustega peaksid nad pöörduma müüja poole, sest mina elan antud kinnistul vaid isikliku kasutusõiguse alusel ning minule seal midagi ei kuulu? Kas tänaseks on tehing toimunud juba nii kaua aega tagasi, et nende nõuded müüjale on ka aegunud? Kui nüüd on vigade likvideerimine nende pädevuses, siis kas neil on õigus minult selle eest raha nõuda? Lisaks keelatakse kasutada teed kuna olevat nende oma, plaanil see aga eraldi kirjas mõlema teena. Kuidas seda juriidiliselt lahendada? Tänan ette vastuste eest

Kui ostetud kinnisasi ei vasta kokku lepitud tingimustele saab ostjal olla nõue lepingu teise poole ehk müüja vastu. Selleks peab olema müüjale mõistliku aja jooksul arvates puuduste avastamisest või ajast kus puudused ostjale teatavaks saama pidid, avastatud mittevastavustest teada antud. Kas Teie milegi parandamise eest tasuma peate, sõltub isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sisust. Juurdepääsu kinnisasjale keelata ei saa. Juurdepääsu keelamine takistab Teil isikliku kasutusõiguse kasutamist.

Tere Elan väikses kohas, eramajas. Meie kogukonnas on umbes 15 maja. Ehk siis naabrid on kohe kõrval. Paraku naabrid kuulavad praktiliselt igal nädalavahetusel muusikat (2 naabermaja, teised naabrid arvestavad ikkagi sellega, et naabrid on kohe kõrval), bassid kostuvad tuppa, aknaid lahti hoida ei saa. Või kui tahan õues aias toimetada, siis olen sunnitud nende muusikat / raadiot kuulama. Kas on olemas seaduslik alus sellise häirimise lõpetamiseks? Ma ei saa oma perega oma kinnisvara ehk kodu eesmärgipäraselt kasutada. Närvid juba täitsa läbi. Me oleme ka noored(alla 40), kuid arvestame sellega, et meil on naabrid kõrval. Kahjuks rääkimine ei ole aidanud....ja nii juba viiendat aastat. Ma saan aru, kui tuleb vahest tuleb külalisi, tehakse saunaõhtu vms. Aga igal nädalavahetusel kuulata muusikat nii, et see kostub naabritele tuppa ja ega ka õues pole meeldiv toimetada kui oled sunnitud kuulama tundide viisi tümitamist.

Igaüks on vaba valima, millist muusikat ta kuulab. Sama vaba on ka teine inimene (näiteks naaber), valides mitte muusika kuulamise. Tasub teada, et Korrakaitseseaduse järgi kehtib kõikjal üle Eesti selge põhimõte – iga inimene on vaba kasutama oma õigusi nii, et ta ei takista teisel inimesel oma õigusi kasutada.Kui naabri muusika on tõepoolest häiriv, toon allpool ära kolm sammu, mida võiks astuda:

Esimene samm. Kui kuulete oma kodus soovimatut muusikat, tuleb võimalikult kohe minna ja müratekitajale eeltoodud jutt ära rääkida. Et teil ei ole midagi naabri muusika kuulamise vastu, aga teie ei taha muusikat kuulata. Paluge naabril muusikat kuulata nii, et helid ei leviks üle kinnistu piiri teieni. Selleks on võimalik kasutada kõrvaklappe või lihtsalt heli vaiksemaks keerata. Oma õiguste eest tuleb seista viisakalt, ei ole vaja sõimata ega ähvardada. Tuleb viisakalt ära taluda ka esimene levinud vastureaktsioon – “oma maa, teen mis tahan” – ning uuesti selgitada: jah, omanikul on vaba õigus teha omal maal, mida ta tahab, aga tal ei ole õigust teha seda nii, et mõju naaberkinnistule ulatub.

Teine samm. Kui ühest korrast viisakalt rääkimisest ei piisa ja müraterror jätkub, tuleb minna teist korda rääkima. Mõnikord ei ole inimesed seadustega kursis ning seetõttu kaitsevad end viitega „öörahule“. Vastuseks tuleb uuesti rahulikult selgitada korrakaitseseaduse sätteid, mis ei luba teist inimest häirivaid tegevusi olenemata kellaajast.

Kolmas samm. Kui kahest viisakast palvest ei ole piisanud, tuleb kolmandal korral öelda, et olete sunnitud pöörduma politsei poole. Politseisse helistamisel on väga oluline öelda oma nimi ja selgitus, et teid häirib kellegi konkreetne tegevus ning teie esitate sellekohase kaebuse. Häirimine on käsitletav väärteona vaid juhul, kui on inimene, kelle õigusi rikutakse, keda häiritakse. Vaidluse puhul on seadus näinud ette, et olukorda tuleb hinnata keskmise inimese tajumise järgi. Kohaletulnud politseinik ongi keskmise inimese kehastuseks ja otsustajaks, kas naabri tegu häiriks keskmist inimest või mitte.

Tere Kinnistusraamatus on hüpoteego kanne- Hüpoteek summas 20 095,00 krooni Eesti Vabariik kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 29.06.2010 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.09.2010. Kuidas saan välja uurida, kust see on tulnud? Varasemalt isa võtnud kiirlaene, kinnistu päritud ja laenud tagastatud. Soovin kinnistusregistrist kannet kustutada ning vajan suuniseeid edasisteks sammudeks.

Kui Teie olete nüüd kinnisasja omanik ja isa ainupärija ning pidades silmas, et pärijale lähevad pärandvara koosseisus üle nii õigused kui kohustused, saate hüpoteegi sisu küsida hüpoteegipidajalt. Samuti on e-kinnistusraamatus sisse logides IV jaos hiirega hüpoteegi kandele liikudes aga sellel mitte klikkides võimalik näha milline notar ja millise tehingu alusel on hüpoteegikande avalduse esitanud. Edasi saate juba teavet küsida vastavalt notarilt.

Tere. Minu küsimus on järgmine mis puudutab üürileandja ja üürilise poolt tähtajalise lepingu lõppemisega. Nimelt üürileping on 24 aprilli seisuga 2024 a lõppenud, millised on minu õigused seoses korteriga, välja ei ole siiani üürnik läinud ja on võlgu mitme kuu üüriraha. Lepingu lõppemisel olen korterit käinud vaatamas mis seisus on, korter on kriitilises seisus. Hetkel nagu kirbukas ja riideid ja asju täis ja kahtlustan et varastatud asjad.

Esmalt on oluline välja selgitada kas üürileping on lõppenud või muutunud tähtajatuks. Iseenesest lõppeb küll tähtajaline üürileping tähtaja saabumisel, ent kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.  Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Seega, kui Te olete kahe nädala jooksul arvates ajast, kui saite teada, et üürnik üüritud asja jätkuvalt kasutab, talle teada andnud, et soovite eluruumi vabastamist on leping lõppenud. Vastasel korral on see muutunud tähtajatuks ja tuleb ülesütlemisavaldusega korraliselt või, arvestades võlgnevusi, erakorraliselt üles öelda. Võlgnevusi on võimalik tasaarvestada tagatisrahaga, kui sellest ei piisa, saab nõudega pöörduda Tallinnas üürikomisjoni või kohtusse, mujal Eestis kohtusse.

Lisaks eetoodule on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded, mis sisuliselt tähendab, et kui üürnik tahab ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. Üürileandja pandiõigus asjale lõpeb, kui üürnik annab üürileandjale selle asja väärtuse ulatuses muu tagatise.