Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiits- ja Digiministeeriumi lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Hoiatustrahv on automaatse liiklusjärelevalve käigus määratav rahasumma, mida kasutatakse eelkõige kiiruskaamerate fikseeritud liiklusrikkumiste puhul. Tegemist ei ole karistusega karistusõiguslikus tähenduses ning hoiatustrahvi ei kanta karistusregistrisse.
Loe edasiSüütegu on õigusvastane ja süüline tegu, mille eest seadus näeb ette karistuse. Eesti õigussüsteemis jagunevad süüteod kaheks: kuritegudeks ja väärtegudeks, mida reguleerib peamiselt karistusseadustik.
Loe edasi1. inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased
Loe edasiSüüteod ehk õigusrikkumised on seadusevastased teod, mis on karistatavad vastavalt Eesti seadustele. Eesti õigussüsteemis jaotatakse süüteod kahte põhikategooriasse: kuriteod ja väärteod. Nende eristamine põhineb teo raskusastmel ja ohtlikkusel.
Loe edasiSüütegude ennetamine on tegevus, mille eesmärgiks on süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmine, süütegude soodustegurite mõju vähendamine ning avaliku korra tagamine.
Süütegude ennetamise meetmed on:
Loe edasiKuriteod on raskemad süüteod, mis ohustavad olulisi õiguslikke hüvesid nagu elu, tervis, vara, riigi julgeolek ja ühiskondlik kord.
Loe edasiKuritegusid uurib ja esitab ka kahtlustuse kohtueelses menetluses uurimisasutus, nt Politsei-ja Piirivalveamet, aga see õigus on ka prokuratuuril. Tavaliselt kogub tõendeid siiski uurimisasutus.
Loe edasi1. Põhikaristused:
Loe edasiKuni 2002. aastani kasutati Eestis väärteo asemel terminit „haldusõigusrikkumine“ ning neid menetleti haldusõigusrikkumiste seadustiku alusel. Uue karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku jõustumisega 2002. aastal mindi üle väärteo mõistele, mis on tänapäevani kasutusel.
Loe edasiVäärteod on kergemad süüteod, mille eest on seaduses ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegude menetlemist reguleerib väärteomenetluse seadustik ning väärtegude koosseisud on sätestatud erinevates seadustes.
Loe edasiVäärtegusid menetlevad kohtuvälised menetlejad, näiteks:
- Politsei- ja Piirivalveamet
- Maksu- ja Tolliamet
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- linna- või vallavalitsus
- muud seaduses sätestatud kohtuvälised menetlejad.
Eestis on kehtestatud seadus, kus ajavahemikul 22.00-10.00 ei tohi alkoholi müüa. Selle regulatsiooni najal on hakanud ärimehed leidma võimalust head kasumit teenima.
Loe edasiKas ebaõnnestunud suitsiid on karistatav?
Suitsiidi Eesti karistusõiguses karistatava teona kirjeldatud ei ole.
Loe edasiMis juhtub kui peale juhtimisõiguse äravõtmist ei ole võimalik juhiluba välja toodud aja sees transpordiametile loovutada?
Loe edasiKas ja kuidas mul on õigus juurdepääsule politsei pardakaamera salvestisele? Pardakaamera on kuvatud minuga seotud toimingud.
Loe edasiKüsimus avaliku- ja isikuandmete kohta. 2021. aastal tehti kriminaalasjas kokkuleppe menetlusena 10 kuuline tingimisi vangistuse otsus. Karistus on kantud. Millal peab süüdimõistetu isikuandmed (nimi jms) avalikust ruumist eemaldama (Riigiteataja jt)?
Loe edasi17 aastane on kodust korduvalt varastanud, kokku on kahju suur.
Loe edasiKui olen esitanud politseile avalduse süüteo teate osas, aga asi saadeti kohalikule konstaablile uurimiseks ning telefoni teel konstaabel helistas ja esitas küsimusi ning luges asja peretüliks, kas selle kihta ei saadeta menestluse alustanis ega lõpetamis teadet kirjalikult avalduse esit
Loe edasiTere! Pöördun Teie poole järgmises küsimusustega: saatsin 5.
Loe edasi