Kiirelt kätte

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

Kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et tema hooldusõigus lapse suhtes taastatakse ja taotleda ühtlasi lapse hooldusõiguse osalist või ainuhooldusõiguse temale üle andmist.

Avaldus rahuldatakse, kui:

• Kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.

Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes sõltumatud. Kummalgi abikaasal on oma isiklik vara ning teisel abikaasal ei ole seadusest tulenevaid õigusi teise abikaasa varale.

Kanne abieluvararegistrisse tehakse koos notari või perekonnaseisuametniku ametitoiminguga hiljemalt kande aluseks oleva toimingu tegemise päevale järgneval tööpäeval.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise eesmärk on tagada isikule vajalik toimetulek ning katta mõistlikus ulatuses tema igapäevased vajadused, arvestades tema senist elukorraldust ja võimalikke erivajadusi.

Justiitsministeerium

Lapse ülalpidamise eest vastutavad eelkõige mõlemad vanemad.

Perekonnaseaduse kohaselt on eestkostjate üle järelevalve teostamine allutatud kohtutele, järelevalve teostamine väljendub põhiliselt eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmises ja eestkostja aruandluse kontrollimises.

Alaealisele lapsele saab teatud juhtudel määrata eestkostja ka ilma vanema õigusi täielikult ära võtmata.

Kui eestkostetava nimel kavandatav tehing võib kaasa tuua eestkostja ja eestkostetava huvide konflikti, ei või eestkostja eestkostetavat selles tehingus esindada.

Eestkoste lõpeb eestkostetava surmaga, vanema hooldusõiguse taastamisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava täisealiseks saamisega. Eestkostja surm ei lõpeta eestkostet. Sellisel juhul määratakse eestkostetavale uus eestkostja.

Täiskasvanule võib eestkoste määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostjat ei määrata, kui isiku huve saab kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.

Jah, abikaasa võib nõuda ülalpidamise andmist ka tagasiulatuvalt. Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist (perekonnaseaduse § 16 lg 4).

Alaealise juures räägitakse eestkostest siis, kui tema kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha.

Vanemad (kui last ülal pidama kohustatud isikud) võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Kuni 31.12.2021. a oli elatis ühele lapsele vähemalt pool miinimumpalka, s.o 2021. a. 292 eurot kuus. Alates 1.01.2022. a ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära.

Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.

Sotsiaalkindlustusamet lõpetab elatisabi maksmise:

Vanem, kellele elatisabi makstakse, peab Sotsiaalkindlustusametile teatama kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist (nt hagi tagamise määruse tühistamine, elatisnõude rahuldamata jätmine).