Leia kiire vastus oma õiguslikule küsimusele valides huvitav teema või sisestades otsitav sõna otsingukasti. Rubriiki „Kiirelt kätte“ toimetab ja selle sisu kaasajastab Justiits- ja Digiministeeriumi lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Kui vanemate vahel on lapsesse puutuva üle vaidlus, mida ei õnnestu kokkuleppel lahendada, siis on võimalik esitada vastava taotlusega avaldus kohtusse.
Loe edasiKõik vastavat pädevust omavad notarid sõlmivad abielusid oma büroos. Notariga kokkuleppel võib notar abielu registreerida väljaspool notaribüroo ruume abiellujate valitud kohas.
Loe edasi
Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Sellega on võimalik varem valitud varasuhe asendada mõne teise seaduses sätestatud varasuhtega või leppida kokku, kummale abikaasale kuuluvad üksikud esemed ja õigused.
Loe edasiKui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja ülesanded ja vastutu
Loe edasiKui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
Loe edasiÜldreeglina tuleb lapse elatise nõudes algatada täitemenetlus Eestis, kuid lapsel on õigus elatisabile ka siis, kui võlgnik elab või omab vara välismaal ning Eestis ei ole võimalik võlgniku vastu täitemenetlust alustada.
Loe edasiKui kaks füüsilist isikut elavad koos, kuid ei ole abielus, siis ei kohaldu nendevahelistele suhetele perekonnaseaduses toodud abielulistele suhetele kohalduvad sätted.
Loe edasiVanema ja lapse suhte alus perekonnaseaduse järgi on õiguslik põlvnemine, mis tekib perekonnaseaduse alusel. Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud, emadust ei saa vaidlustada. Lapse isa on perekonnaseaduse järgi mees, kes on lapse eostanud.
Loe edasiPõlvnemise kaudu määratakse kindlaks isikute sugulus. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased (nt isa ja poeg). Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad: ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.
Loe edasiAbielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte rahvastikuregistri andmetest.
Loe edasiAbielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Abikaasade varaline seotus oleneb abieluvarasuhtest, mille te abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga valite.
Loe edasiKohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda alaealise lapse seaduslik esindaja (vanem/eestkostja) või täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni,
Loe edasiKui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, tuleb pöörduda kohtusse. Kohus mõistab lahutatud abikaasalt teise (õigustatud) abikaasa nõudel välja elatise.
Loe edasiElatise nõudmiseks võib esitada hagiavalduse lapse elukoha järgsesse maakohtusse. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.
Loe edasiElatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.
Loe edasiElatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas
- maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või
- hagiavaldus (elatishagi).
Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.
Loe edasiOmavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus siis, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.
Loe edasiMaksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes.
Loe edasiEestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, isiku saab eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Eestkostetava nõusolek vajalik ei ole.
Loe edasi