Kuidas elatist taotleda Eestis?
Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas
- maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või
- hagiavaldus (elatishagi).
Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.
1. jaanuaril 2022 jõustusid perekonnaseaduse (PKS) muudatused, mis puudutavad alaealisele lapsele elatise arvutamist.
Muudatustega pandi paika valem elatise miinimumsumma arvutamiseks ning Justiitsministeeriumi poolt loodi elatiskalkulaator, mille abil saavad vanemad arvutada, millise elatise summa võib kohus nende puhul minimaalselt välja mõista. Miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel. Uuest miinimumelatisest väiksemas summas saab kohus elatise välja mõista vaid erandjuhul, näiteks kohustatud vanema töövõimetuse korral või kui kohustatud vanema teised lapsed jääksid elatist saavate lastega võrreldes halvemasse olukorda. Kohustatud vanema keskmisest brutokuupalgast väiksem sissetulek ei ole aluseks miinimumelatise vähendamisel ning seetõttu seda kalkulaatorisse sisestada ei saa. Keskmisest suuremat tegelikku sissetulekut on võimalik kalkulaatorisse sisestada, kuid selle alusel saadud tulemus on informatiivse tähendusega.
Iga aasta 1. aprillil muutub miinimumelatise arvutamisel kasutatav baassumma ja sellele lisatava keskmise brutokuupalga suurus. Uued andmed on leitavad elatiskalkulaatori lehel. Ka uue regulatsiooni järgi saavad vanemad kokku leppida või kohus välja mõista elatise miinimumist suuremas summas, kui lapse vajadused ja/või kohustatud vanema sissetulekud on suuremad.
Oluline on aga silmas pidada, et uus elatise kindlaksmääramise kord ei rakendu varasematele kohtuasjadele ning muudatuste tulemusena varem välja mõistetud elatise summasid ei vähendata. Ainus varasemaid elatise asju puudutav muudatus on see, et kui kohus on enne 1. jaanuari 2022 elatise välja mõistnud poole miinimumtöötasu ulatuses või seadusjärgse miinimumelatisena, siis see summa enam ei suurene, vaid jääb 2021. aasta tasemele (292 eurot kuus ühe lapse kohta).
Kui elatist maksma kohustatud vanem kohtulahendis kindlaks määratud elatise summaga ei nõustu, on tal võimalik pöörduda kohtusse elatise summa vähendamiseks. Kohus kaalub sellisel juhul lapse vajadusi ja kummagi vanema varalist seisu ning otsustab selle põhjal, kas on alust elatise summat vähendada. Varalise seisu tuvastamisel ei võta kohus arvesse üksnes ametlikku sissetulekut, vaid kohustatud vanema varalist seisu tervikuna. Kui konkreetse lapse tegelikud vajadused on miinimumist suuremad ja vanema varaline olukord võimaldab elatist suuremas summas maksta, siis saab kohus elatise välja mõista miinimumelatisest suuremana.
Täpsemalt on eelnõus sisalduvad muudatused lahti kirjutatud ja seni eelnõu pinnalt tekkinud küsimustele püütud vastuseid pakkuda Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/elatis.