Tere! Selline mure, et abikaasa tuli töölt ära, kuna oli pidevalt probleeme palga õigeaegse maksmisega. Esitas ka erakorralise töölt lahkumise avalduse. Paraku tööandja on lõpetanud tema lepingu omal soovil lahkumisega. Ja nüüd siis tagantjärgi palju varasema kuupäevaga. Tehti see lõpetamine 12nda kuupäevaga aga reaalsuses alles 21 mail. Minu abikaasa esitas erakorralise lahkumise avalduse 14ndal mail. Praeguseks pole saanud ka lõpparvet, viimase kuu palka ega puhkuse hüvitist. Abikaasa on saatnud ka järelepärimise endisele tööandjale, et miks tema avaldust ignoreeritakse, aga vastust ei ole saanud. Mida saame enda õiguste kaitseks teha?

Kui töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse on tööleping lõppenud avalduses märgitud kuupäeval ja alusel. Kui tööandja on lõpetanud lepingu muul kui avalduses märgitud alusel ja jätnud välja maksmata töötasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitise ning läbirääkimised ei ole tulemust toonud, saab töötaja esitada nõude töölepingu lõppemise tuvastamiseks ja saamata tasude saamiseks, pöördudes avaldusega töövaidluskomisjoni.

Tere! Minu küsimus puudutab kokkulepet tööandjaga. Minu töösuhe on lõppenud ja olen tööandjaga kirjalikult kokku leppinud, et hoiame üksteise mainet ning ei tekita üksteisele peale töösuhte lõppemist materiaalset kahju. Mingit leppetrahvi suurust ei ole selles kokkuleppes määratud. Küll aga esitasin Töövaidlusorganile nõude boonuste osas, mis minu arvates jäid mulle välja maksmata. Komisjon minuga ilmselt ei nõustunud ning arvatavasti ma seda vaidlust ei võida. Tööandja väitel on minu boonuste nõue omaalgatuslik, kuigi see ei ole nii. Kirjalikult ma kahjuks kõiki asjaolusid töestada ei saa. Kui ma kaotan, siis kas minu endine tööandja võib pöörduda kohtusse ning nõuda minult sisse tema õigusabi kulud advokaadile, kuna olen lubanud materiaalset kahju mitte tekitada, kuid töövaidluskomisjonis tuli tal kasutada öigusabi? Milline on praktika, kas tööandjad on sellisel juhul kohtusse pöördunud? Ette tänades

Töövaidluskomisjon õigusabikulusid välja ei mõista. Kohus võib küll õigusabikulud, mis on tekkinud töövaidluskomisjoni menetluses osalemisel, välja mõista, ent seda vaid juhul, kui töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatakse kohtus. Eraldi õigusabikulude osas avaldust kohtusse ei esitata.

Tere! Minu küsimus puudutab töövaidluskomisjoni valdkonda. Tööandja on enda esindajaks palganud vandeadvokaadi ning on kinnitanud, et läheb kohtusse, kui peaks tekkima olukord, et mulle minu rahaline nõue välja makstakse. Olen selles osas saanud vastakat nõustamist. Kui tööandja peaks töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustama Maakohtus, kas mul on siis võimalik oma nõue tagasi võtta, ilma, et mulle mõistetaks kohtukulud? Saan aru, et isegi, kui tööandka vaidlsutab töövaidluskomisjoni otsuse, pean hagi esitama ikkagi mina. Milline on kohtupraktika, kui ma sel juhul hagi ei esitaks? Kas minu kanda jääksid ikkagi kohtukulud või siis tehakse mingi märge kohtudokumentidesse ja asi lõppeb seal? Millised on variandid?

Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse sellisel juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esitakohtu määratud tähtaja jooksul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.

Tere! Minu töösuhe ettvõttega lõppes sel kevadel ning kuna boonused jäid osaliselt välja maksmata, pöördusin töövaidlusorgani poole. Istung toimub maikuus. Kuna nõue ei ole väga suur ning suutsin ka dokumendid ja avalduse ise esitada, siis ka esindan end istungil ise. Nüüd on mind aga hirmutatud, et TA pöördub hiljem kohtusse, kui komisjon peaks otsuse minu kasuks langetama. Mul hetkel rahaliselt endale esindajat palgata ei oleks mõistlik ega võimalik. Seega uurin, kas on statistikat, kui paljud sellised vaidlused jõuavad üldse kohtusse ning kui paljudel juhtudel hiljem Maakohus tühistab töövaidlusorgani otsuse? Ma ei sooviks kohtuni minna, sest juhul, kui peaksin seal kaotama, jääksid kaotamise korral minu kanda ka kohtukulud. Millised võimalused üldse on ja kui paljud töötajad end tegelikult ise töövaidlusorganis esindavad? Kas on võimalik see protsess kuidagi lahti kirjutada? Kas tööandjad lähevad reeglina pigem kokkuleppemenetluseni? 

Alati on võimalik sõlmida kompromiss, mis välistab vaidluse edasise jätkumise. Kompromissivalmidus sõltub aga töötaja nõude selgusest. Kompromisskokkulepet on võimalik sõlmida kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Kui Te olete oma nõudes kindel, ei soovita siiski lihtsalt võimaliku kohtumenetluse vältimiseks kompromisspakkumist vastu võtta ebamõistlikel tingimustel. Pigem soovitan töövaidluskomisjoni istungil juhinduda komisjoni selgitustest (komisjon selgitab kindlasti pooltele istungi jooksul õiguslikku olukorda ja teeb ettepaneku kompromissiks) ja otsustada kompromissi sõlmimise alles siis, kui olete kindel, et Teie nõue ei ole selge ja hästi tõendatud.