Tere, Ma olen Eesti kodanik, kuid viibin töö tõttu välismaal. Välismaal viibin ma rohkem kui 190 päeva aastas. Minu tööleping on sõlmitud Maltal. Кaha laekub mitte Eesti pangakontole. Kas ma pean sellisel juhul maksma makse Eestis, kui neid ei ole välismaal tasutud? Ma töötan erinevates riikides sõltuvalt projektist ja mitte alati Euroopas. Mitu viimast aastat võivad maksud tagasiulatuvalt sisse nõuda?

Teie küsimusele vastamiseks on vajalik määrata kindlaks Teie maksuresidentsus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kellel Eestis maksustatakse nii Eesti kui välisriigi tulu, kuid topeltmaksustamine välditakse. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Täpsemalt residentsuse määramise juhendist.Residentsuse määramise juhend selgitab, millal loetakse füüsilist isikut residendiks, annab ülevaate residentsuse muutumise asjaoludest ning deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustusest.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel maksukorralduse seaduse §-s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Siiski tuleb arvesse võtta ka aegumise peatumise võimalust. Aegumise peatumise alused on sätestatud maksukorralduse seaduse § 99.  

Tere. Minul küsimus intressinõude tasumise kohta. MTA - le sai tasutud põhinõue 04.06.2024 ja 10.01. 2025 esitati intressinõue. Kas on võimalik vaide esitamisel intressi nõuet vähendada. Maksuvõlg tekkis 2016 .

Maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib nõuda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist esitades haldusaktile vaide. Kui selleks on alust, saab taotleda ka intressi vähendamist.

Tervitus! Nägin internetis et automaksu valguses justkui on võimalik auto soetada omale kinkelepinguga notaris? Et maksad notarile siis notaritasu x summa ning auto ongi sinu nimel ilma registreerimistasu maksmata? Kas see on tõesti nii? Aitäh

Registreerimistasu makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris esmakordse registreerimise eel, st registreerimiskande eelduseks on tasutud registreerimistasu. Registreerimistasu tuleb maksta ka Eesti liiklusregistris juba registreeritud sõidukite esimesel omanikuvahetusel, mida tehakse alates 01.01.2025, eeldusel, et selle sõiduki eest pole varem registreerimistasu makstud. Seega ei ole maksukohustus seotud mitte sõiduki omandamise viisiga (ost-müük või kinkeleping notari juures) kui registrile avalduse tegemisega omanikukande muutmiseks. Registreerimistasu ei tule erandina maksta liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral. Kinkelepingu alusel soetatud sõiduki osas registris omanikukande muutmisel tuleb registreerimistasu maksta vaatamata sellele, millises vormis on kinkeleping sõlmitud.

Kas on õige kui kaubale lisatakse aktsiisi ja muud maksud ja siis kogu summa pealt võetakse käibemaksu. Kas ei olie tegu topelt maksustamisega?

Tegemist on erinevat laadi maksudega ja see ei ole topeltmaksustamine. Topeltmaksustamine tekib kui kaks või enam riiki (või ka sama riik) maksustavad sama maksumaksja tulu või kapitali samalaadsete maksudega. 

Töötaja või juhtorgani liige ostab ettevõttelt ettevõtte poolt pakutavat teenust, mille pealt ettevõte teenib enam kui mõistlikku kasumit. Ettevõte on küsinud osutatavatelt teenustelt käibemaksu tagasi. Seadus: “Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud.” Vastavalt käibemaksuseadusele tundub, et tegu on omatarbega. Kas ettevõtte poolt esitatud arve pealt peaks ettevõte tasuma ka erisoodustusmaksu, sotsiaalmaksu ja / või tulumaksu?

Teie poolt osaliselt tsiteeritud käibemaksuseaduse säte tervikuna on sõnastatud: Omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Omatarbena ei käsitata sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud.

Seoses 2025. aastast kehtima hakkava automaksuga. Registreerimistasu makstakse esimesel omanikuvahetusel pärast automaksu jõustumist 2025. a jaanuaris. Kui auto praegune omanik on vanem inimene, siis ta küsib, kas tema pärija peab pärimise korral seda registreerimistasu maksma (omanik ju vahetub) või mitte.

Transpordiameti kogutavat mootorsõidukimaksu sõiduki registreerimisel tasutakse sõiduki esmakordsel registeerimisel või ka  juba registreeritud sõiduki esimesel omanikuvahetusel, kui selle eest pole varem registreerimistasu makstud. Maksu tasub asub registrisse kandja.

Registreerimistasu ei tule maksta liisinguvõtjal sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise omanikuvahetuse korral. 

Tere, mul on küsimus kinnisvaraga seotud tulumaksu kohta. Müüme hetkel abikaasaga oma kodu, et ehitada meile kuuluvale maatükile, mis koosneb kolmest krundist, maja. Maja plaanime ehitada korteri müügist saadud tuluga, paraku peame maja ehitamiseks maha müüma ka ühe oma kruntidest. Saan aru, et korterimüügist tulumaksu tasuda ei tule, aga kas maatüki müügist tuleks hiljem tasuda tulumaks kui saadud tulu kuluks enda kodu ehitamiseks? Nii maatükid kui korter on meil soetatud ühisvarana, ehk nö kahe inimese peale. Kas see mängib siinpuhul rolli? Oleksin väga tänulik vastuse eest!

Korteri müügilt saadud tulu ei maksustata, kui seda on kasutatud kuni müügi hetkeni elukohana. Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata.

Maatüki osas on oluline selle omandamise viis. Näiteks Omandireformi käigus tagastatud maa (sh tagastatud metsamaa) esmakordsest võõrandamisest saadud kasu, on tulumaksuvaba. Seda ka siis, kui kinnistu (maatükk) jagatakse mitmeks osaks ja võõrandatakse eraldi maatükkidena. Muul juhul tuleb maatüki müügilt saadud tulult tasuda tulumaksu (tulu=müügil saadud raha - maatüki soetusmaksumus).

Kui maksuvabastust rakendada ei saa, kuulub maksustamisele kogu saadud tulu, hoolimata asjaolust, et see kasutatakse uue kodu soetamiseks. 

Tere, Saan ettevõtte osaluse müügist X summa (müün eraisikuna). See mõjutab minu aastatulu - võib juhtuda nii, et see ületab 25000 eur selle 2024. aasta kohta, ehk et maksuvaba tulu oleks 0. Küsimus on aga selles kui sissetulek on üle 25000 eur 2024. kohta, siis mis on see valem, mille järgi peaksin arvutama kui palju peaksin maksma tulu kogu sissetuleku pealt 2025. aastal tuludeklaratsiooni täites? Peres kasvab 3 last alla 18a.

Tulumaksukohtustus sõltub aastatulu suurusest ja jaotub kolmeks:

• aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu aastas 7848 eurot;
• aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400);
• Aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0 ehk tulumaks tuleb tasuda esimesest sissetuleku eurost alates. Alates 01.01.2024 kaob ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata muuhulgas ka täiendavat maksuvaba tulu laste eest, seega ei mõjuta laste olemasolu ega nende arv tulumaksu arvestust.

Tere Lisatasu/boonus on üks töötasu osa, mis on töölepingu lisas kirjeldatud eesmärkide täitmise tulemuse kaudu. Töötaja on täna ettevõttest lahkunud, tööleping lõpetatud. Kehtiv töösuhe puudub. Osad lisatasud/boonusrahad hoitakase kuupäevaliselt teatud aegadeni kinni, mis tuleneb tööiseloomust. Ehk mõned lisatasud saab endine tööandja kanda endisele töötajale ka näiteks aasta peale töösuhte lõppu (kuupäevad on mõlemale osapoolele teada). Küsimus maksude osas - kui tööandja kannab endisele töötajale lisatasusid üle peale töösuhte lõppemist, siis millised maksud ta sellelt boonuselt igal väljamakse korral maha saab arvestada? Kas kõik samamoodi nagu siis, kui töötaja oleks nende juures alles tööl? Tänud!

Palgatulu mõiste hõlmab töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötamise, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest makstavat tasu ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu. Palgatulult peab tööandja kinni tulumaksu 20% ning maksab sotsiaalmaksu ja enamikel juhtudel ka töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Kirjeldatud olukorras tuleneb tööandja kohustus teha väljamakseid töölepingust. Väljamakseid tehakse töötasuna, seega tasub tööandja kõik tööjõumaksud.

Tere õhtust. Kas ma olen milleski valesti aru saanud, kuid kompromissi kinnitamise dokumendis RESOLUTSIOON punktis 1.3 on selgelt kirjas...............Kostja tasub hagejale kompromissi korras kokku 650 eurot, kas korras KOKKU ei tähenda seda, et hageja saab selle KOGU summa KOKKU endale etteantud SEB kontole kokku netos-kätte jne. või...? Mis matemaatilise tehte tulemusena numbrist 650 eurost dokumendil sai minu SEB kontole ülekantud 509,6 € see tähendab matemaatilist vahet koguni 21,6 % vähem ( eurodes vähem -140,4 eurot, see on suur summa! ) kompromiss dokumendil olevast kompromissi korras kokku summast! Mis makseid sealt summalt ( Kostja tasub hagejale kompromissi korras kokku 650 eurot ) siis maha on arvestatud, nii, et ma seda ei tea kahjuks, endiselt korras kokku tähendab tavainimesele, summat, mis laekub pangakontole ehk neto summa-kätte jne. ? Vabandust, kui olen millestki valesti aru saanud! NB! Tegemist pole tasuga, mis on TLS Töölepingu seaduse § 29 lg 3 kohaselt on tööandja kohustus maksta töötasult ja töö eest makstavatelt hüvitistelt maksud ning kinni pidada seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Tegemist on algselt TI ostisest määratud kahjuhüvitise määramisega, mida siis vastaspool kaebas edasi harju Maakohtusse ning seal osapooled leppisidki kokku kompromissiks, milleks sai oli siis 650 € kokku..... Kostja tasub hagejale kompromissi korras KOKKU 650 eurot! Mis on kenasti ka kohtumääruses kirjas RESULUTSIOONI punktis 1.3......... Miks ei ole siis vastavas kohtumääruse väljatoodud-tähelepanu pööratud kõiki võimalikke mahaarvestusi nn. kompromissi korras kokku ( 650 eurot ) summast, et sealt arvestatakse maha järgmised tasud...........? Või ei pea neid seal ( kõiki võimalike makseid-mahaarvestusi ) välja tooma vastavas dokumendis? Kuidas see ( mahaarvestatavad võimalikud maksud vms. seadusega muidu reguleeritud on? Tänan kirjaliku selgituste eest, Kaunist talve soovides, 

Töövaidluskomisjonile esitatakse kõik nõuded brutosummas. Nii on ka hüvitise arvutamisel aluseks keskmine töötasu brutosummas ja ka hüvitis määratakse brutosummas. Tööandjal on kohustus igalt töötajale tehtud väljamakselt pidada kinni ja kanda Maksuametile üle tulumaks. Tõenäoliselt seetõttu on ka kontole laekunud summa kompromissis märgitust väikes, kui seal ei ole selgesõnaliselt kirjas, et tegemist on netosummaga.